Raasiku vallavalitsus esitas Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlusvooru projekti „Vaimse tervise teenusetoetus Raasiku vallas“ ning sai 12 250 eurot toetust vaimse tervise teenuse pakkumiseks.
Eesti omavalitsustele mõeldud projektivoor avati 14. veebruaril ning planeeriti kestma 30. novembrini, kui raha seni jätkub. Nädal pärast taotluste vastuvõtmise algust, 21. veebruaril andis Riigi Tugiteenuste Keskus teada, et raha ammendumise tõttu on taotlusvoor suletud. Kokku oli jagada 971 930 eurot.
Raasiku valla lastekaitsespetsialist Anu Nõlve ütles, kuna eelmisel aastal sai Raasiku vallavalitsus samast meetmest toetust, oldi ka tänavu esimeste taotlejate hulgas. Toetuse suurus sõltub kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning toetusele tuli lisada 30protsendiline omaosalus. Koos valla omaosalusega pakutakse Raasiku valla elanikele kuni käesoleva aasta lõpuni vaimse tervise teenuseid 17 500 euro eest. Selle eest on võimalik saada tasuta loovteraapia ja psühholoogilise nõustamise teenust psühhosotsiaalse heaolu toetamiseks. Teenused on mõeldud nii lastele kui täiskasvanuile, kes tunnevad, et vajavad tuge igapäevaelus toimetulekuks.
Kuni 10aastastele teeb Arukülas ja Raasikul loovteraapiat Aruküla lasteaia logopeed Anu Käsk OÜst Loovtera. Üle 10aastastele lastele, noortele ja täiskasvanutele pakub Tallinnas ja Arukülas kunstiteraapiat Marika Ratnik MTÜst Perede ja Laste Nõuandekeskus. Psühholoogilist nõustamist võivad noored ja täiskasvanud saada Perede ja Laste Nõuandekeskuse psühholoogilt Liina Lüütsepalt Tallinnas ja Arukülas. Raasiku valda registreeritud inimestele on teenus kuni viis korda tasuta, erandjuhtudel on spetsialistide soovitusel ja kokkuleppel valla lastekaitsespetsialistidega võimalik tasuta teraapiakordi pikendada.
Vallavalitsuse koostööpartnerite, loovterapeutide ja psühholoogi juurde pääsemiseks tuleb eelnevalt vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti juures registreeruda.
„Mina ei hinda kellegi vajadust teenuse järele, spetsialisti vastuvõtule pääsevad kõik soovijad, kuid vallavalitsusel peab olema ülevaade, kui palju inimesi teenust kasutavad,“ põhjendas Anu Nõlve.
Ta rääkis, et kuigi kinnituskiri vaimse tervise teenuse pakkumiseks toetuse saamisest jõudis vallavalitsusse aprilli alguses, alustati teenuse pakkumist erandkorras märtsikuus: „Sarnane projekt oli meil eelmisel aastal, siis alustasime sellega oktoobri lõpus. Nüüd jätkasime nendega, kellel jäi eelmisel aastal teraapia pooleli. Peamiselt on need loovteraapias käinud lapsed. Möödunud aastal jagasime infot lasteaedade ja koolide kaudu ning lapsevanemad, kes leidsid, et nende lastel on teraapiat vaja, pöördusid minu poole.“
Anu Nõlve soovitab vaimse tervise teenust ka täiskasvanuile, kes tunnevad, et psühholoogiga vestlemine võib neile kasuks tulla: „Kui kahtlete, kas on vaja pöörduda kusagile abi saamiseks, siis ka selles osas saab terapeudiga nõu pidada. Meie koostööpartnerid on väga pikaajalise töökogemusega. Teenus, mida pakume, ei tähenda pikaajalist teraapiat, kuid psühholoog saab inimese suunata edasi põhjalikumaks raviks, kui näeb, et ta vajab rohkem abi.“