PRIAst saadud toetuse abil ehitas Aru Talu Artali OÜ kaks aastat tagasi Raasiku valda esimese ja ainsa ujumiskoha.
Raasiku vallas pole ujumiskohta, sealsed elanikud käivad rannas ja ujumas Kaberneemes-Valklas või naabervaldades asuvates ujumiskohtades. Kahe aasta eest valmis Mallavere külas Aru talu omanikele kuuluval maal tehistiik koos liivasaarega. Seda ujumiskohta on hakatud järjest enam kasutama, tänavuste kuumade suveilmadega käis puhkajaid väga palju.
Iseenesest positiivne ettevõtmine on aga viinud Artali maaüksusel asuva Aru turismitalu pererahva ja nende naabrid Kütisauna maaüksuselt omavahel riidu. Probleem on juurdepääsutees, mis ligi 200 meetri ulatuses läheb üle Kütisauna maa. Servituuti ega avaliku kasutuse kohustust ei ole sellele teele seatud. Kütisauna rahvas ei soovi, et nende kodu lähedalt sõidab päevas mööda sadakond ja rohkem autot. Muud juurdepääsu tehisrannale ei ole.
Praeguseks on tüli jõudnud niikaugele, et ujujad on kogunud 1159 allkirja taotlusele lahendada liikluse küsimus, et oleks avatud endiselt vaba pääs ujumis-puhkekoha juurde. Eelmisel nädalal käis olukorda uurimas saate „Kaua võib?“ võttegrupp.
Juuli alguses sai 387 allkirjaga samasisulise avaliku pöördumise Harju maavanem Ülle Rajasalu. Teda puhkuse ajal asendanud Jaan Mark küsis sellest tulenevalt Raasiku vallavalitsuselt, kas ja kuidas on tegeletud probleemile lahenduse leidmisega.
Mallavere teevaidlus oli kõne all Raasiku vallavolikogu teisipäeva, 12. augusti istungil, kus volikogu liige Tiina Rühka soovis lähemat teavet.
Vallavanem Raivo Uukkivi kommenteeris, et tegu on kahe eraomaniku omavahelise vaidlusega. Kuid samas puudutab see ka vallavalitsust, kuna jaanuaris 2009 on Artali maaüksuse omanik ja vallavalitsus allkirjastanud omavahelise lepingu, millega vald on lubanud anda kirjaliku toetuse PRIA abiraha saamiseks ning ujumiskoha rajaja lubanud tagada rajatiste avaliku kasutuse 2019. aasta lõpuni.
Aru Talu Artali sai 2009. aastal PRIA-lt tiigi rajamiseks ja paadisilla ehitamiseks 907 947 krooni, omaosalusena tuli lisada 40 protsenti. Ujumistiik ja saareke on tehtud soisele alale. Vastavalt hüdrogeoloogilistele uuringutele jõuab vesi sinna kolmest eri suunast. Jätkuprojektiga plaaniti rajada väljavool, et vesi oleks liikumises, ning juurde teha kiik, mänguväljakud, lasketiir, matka- ja linnuvaatlusrajad.
Vallavalitsuse esitatud nõue
Raasiku vallavalitsus saatis paar nädalat tagasi, 6. augustil Artali maaüksusele rajatud ujumiskoha omanikule Ilona Kaijanenile ebaseadusliku tegevuse lõpetamise nõude. Selles on öeldud, et vallavalitsuse kohustus on tagada oma territooriumil elavate kodanike võrdne kohtlemine. Viidatud on 2009. aastal sõlmitud avaliku kasutuse lepingule ning märgitud, et avaliku kasutuse tagamine ei tähenda ainult inimeste lubamist ujumiskohas ujuma, vaid ka kokkulepete saavutamist isikutega, kelle maad läbib tee ujumiskohani.
Selgitusena on öeldud, et vallavalitsus pöördub Artali omaniku poole seoses informatsiooniga, et tema talu külalised ja töötajad on rikkunud naaberkinnisasja omanikule kuuluvat vara. See on seadust eirav käitumine, mis kuulub politsei menetlusvaldkonda.
Vallavalitsus nõuab seadusevastase tegevuse ja naaberkinnistu omanike õiguste rikkumise lõpetamist. Lisatud on, et kui 1. septembriks 2014 ei ole Ilona Kaijanen teatanud, kuidas kavatseb tagada rajatiste avaliku kasutuse 2019. aasta lõpuni, siis vallavalitsus lõpetab lepingu 1. septembrist.
Kiri edastati ka PRIA-le, politseile ja Harju maavalitsusele.
Kütisauna pere: soovime rahu
Kütisauna pererahvas Vardo Suitsu ja Merike Loo ostsid selle koha 2005. aastal, krunti läbis eratee. Nad kinnitavad, et ehkki servituuti ega avaliku kasutuse lepingut pole nende maad läbiva teeosa kohta tehtud, ei ole nad takistanud ega hakka takistama Aru talu omanike liikumist. Protestima asusid siis, kui ujumiskoht sai valmis ja sõitma hakkasid ujujate autod. Sel suvel oli päevi, kui loendasid teel sõitmas 140 masinat.
Vardo Suitsu: „Panime keelavad sildid, need soditi. Meil on teele seatud videokaamerad, sealt on näha, kes ja kuidas sodis. Tahame vaikust ja rahu, olen käinud Tšernobõlis, arstid soovitasid leida rahulik elukoht ja seepärast Kütisauna ostsime. Siiamaani saime normaalselt elatud, aga siis hakkasid autod voorima, see segab.“
Merike Loo: „Oleme korduvalt käinud vallamajas uurimas, et kuidas nii lubatakse. Servituudi või avaliku kasutuse seadmine sellele teele ei lahenda meie probleemi. Soovime, et ujujate autod ei sõidaks teel, mis läheb 10 meetri kauguselt meie elumajast. Saatsime mais kirja PRIA-le, et kuidas saadi rahaliselt toetada projekti, millele puudub avalikus kasutuses olev ligipääsutee.“
Kütisauna pere kinnitab, et on valmis naabritega kokku leppima. Nad lubavad oma maad läbivat teeosa kasutada kuni tuleva aasta suve lõpuni, kui naabrid ehitavad selleks ajaks uue tee.
Artali pere: vald heastagu kunagine viga
Aru Talu Artali OÜ tegevjuht Ivar Kaijanen on veendunud, et tema ettevõtmist tahetakse takistada ning leiab, et vallavalitsus peaks oma kunagise vea parandama: „Olen seda teed aastaid hooldanud ja remontinud. Kolhoosiaegsed kolleegid võivad kinnitada, 1986. aastal vedasin sinna kruusa ja lasksin teha hobusetee asemele korraliku sõidutee, ka sellele osale, mis on jäänud Kütisauna maale. Kui Kütisauna sai uued omanikud, käisin vallamajas teeküsimust uurimas. Vastati, et omal ajal jäi servituut tegemata, mõõdistati valesti. Lubati korda ajada. Et ei ole midagi tehtud, saime teada siis, kui naabritega algas tee pärast jant. Oleme rajanud ümbruskonna inimestele vajaliku ujumiskoha, viis aastat tagasi vallavalitsusega sõlmitud leping andis kindlust, et taotleda PRIA-lt selleks raha. Kuid nüüd on viidud asi nii kaugele, et meil on raske lepingut täita.“
Ta tõdeb, naabritelt esitatud uue tee ehitamise nõue tähendab metsamaale rajatava 2 kilomeetri puhul seda, et kuluks rahasumma, mis võrduks viie taolise ujumiskoha maksumusega.
„Kui ujumiskohta ehitama hakkasime, teatasid naabrid, et on nõus kokku leppima, kui maksame PRIA toetuse suuruse summa. Oleme pakkunud, et saame maksta 15 000 eurot, kuid ei nõustutud.“
Kütisauna pere omakorda rõhutab, et pole kunagi tee kasutamise eest raha küsinud ega kavatse seda teha ka edaspidi.
Lahenduse annaks kohus?
Artali tegevjuht Ivar Kaijanen ütleb, et neid on hakatud kiusama. Ta viitab asjaolule, et käis aastaid tagasi kohut Rae vallaga ja saavutas võidu. Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi oli tookord Rae vallavanem.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi nimetab sellist väidet absurdseks: „Ma ei kasuta ega ole kunagi kasutanud oma positsiooni selleks, et kedagi terroriseerida. Pealegi oli sellelgi korral tegemist teevaidlusega naabrite vahel, kuhu tõmmati ka vald. Selles vaidluses ei kaotanud vald midagi enamat kui mõne vallaametniku tööaega, maksumaksja raha ning närve. Mina ega keegi teine vallavalitsusest ei vali Mallavere võitluses pooli. Oleme seda meelt, et niisugune ujumiskoht on hea võimalus Raasiku valla rahvale, kuid kahjuks ei ole omanikud aru saanud, et nad ei ole täitnud vallaga sõlmitud lepingus olevaid kohustusi ja selle tõttu rikuvad oma tegevusega seadusi.“
Ta selgitab, et kui tee on eramaal ja märgistatud, ei ole kellelgi õigus seda omavoliliselt kasutada: „Olemas on video, kuidas rikutakse maaomanike paigaldatud liiklusmärke. Vald ei saa neid asju menetleda, see on juba teise vara rikkumine ja kuulub politsei pädevusse. Samas on vallavalitsusel kohustus oma kodanikke kaitsta. Muide, Vardo Suitsu on Raasiku valla kodanik, Kaijanenid mitte.“
Raasiku valla juhtiv maakorraldaja Ilona Semidor tunnistas, et 1990ndatel aastatel, kui tuli korraga tegeleda paljude maade tagastamise ja erastamisega, jäid teedele servituudid lisamata.
„Oleme aastaid Artali maaüksuse juurdepääsutee probleemiga tegelenud, ei suuda osapooli lepitada. Oleme pakkunud ka varianti, et Kütisauna maja juurest rajada uus teejupp väikese kaarega mööda, siis ei segaks. Aga suhted on läinud naabritel nii halvaks, et seegi ei sobinud. Ilmselt annaks ainuvõimaliku lahenduse kohtuotsus.“
