Raasiku vallavolikogu otsustas 13. aprillil, et pärast MTÜ Jäätmehalduskeskus ühendamist MTÜga Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus jätkatakse osalemist selle liikmena.
2012. aastal moodustasid Harjumaa 10 omavalitsust MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus, mis võttis neilt üle jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega omavalitsustele pandud ülesanded. Paar aastat tagasi Jäätmehalduskeskuseks nimetatud MTÜsse on kümnest liikmest jäänud veel neli: Raasiku, Anija, Jõelähtme ja Harku vald. Vallavanem Andre Sepp ütles, et Raasiku vald on keskuselt saanud jäätmealast nõu ning vajaliku dokumentatsiooni koostamise, samuti rajati keskuse eestvedamisel valla jäätmejaam. Ta lisas, et jäätmevaldkonnas on vaja abi ka edaspidi – aasta lõpus tuleb läbi viia uus korraldatud olmejäätmeveo hange, koostada uus jäätme-eeskiri. Selle tõttu on vaja otsustada, kas jätkata MTÜs neljakesi või liituda mõne teise sarnase ühinguga. Nelja omavalitsuse juhid on leidnud, et mõistlik oleks leida jäätmehalduse valdkonnas uus partner ning valisid selleks Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse (KEJHK). Selle asutasid 2003. aastal Eesti 24 omavalitsust, pärast 2017. aasta haldusreformi oli MTÜl 12 liiget. Anija ja Jõelähtme vallavolikogu otsustasid märtsis, et liituvad Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega. Harku vallavolikogu istung, mil see päevakorras, toimub 29. aprillil.
KEJHK juhatuse esimees Rait Pihelgas märkis, et kahe MTÜ ühendamisega kasvavad pädevus ja finantsvõimekus jäätmevaldkonda omavalitsuste jaoks paremini ja mugavamalt arendada. Ta lisas, et keskuse eesmärk on pakkuda elanikele mugava ja arusaadavat jäätmeveo teenust, tagada kohalikele omavalitsusele, et jäätmehooldus oleks korrektselt korraldatud ja jäätmekeskused töötaksid ladusalt ning et riigi eesmärgid jäätmehoolduses saaksid koos omavalitsustega täidetud.
Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse üldkoosolekul on otsustatud muuta organisatsiooni põhikirja, et kaks MTÜd saaksid ühineda, uue ühingu nimeks saab Eesti Jäätmehoolduskeskus. KEJHK-l on 4 töötajat. Liikmemaks on käesoleval aastal 0,58 eurot elaniku kohta, kuid Rait Pihelgase sõnul peab hilissuvel kaaluma, milliseks see edaspidi kujuneb. Praegune strateegiline plaan on laieneda, et liikmemaks oleks väiksem.
Volikogu liige Avo Möls küsis, mis muutub Raasiku valla jaoks paremaks, kui liitutakse Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega. Samuti soovis ta teada, kuidas toimetavad jäätmevallas Harju 6 omavalitsust, kes on Jäätmehalduskeskusest välja astunud ning miks ei saa Raasiku vald toimetada nii nagu nemad.
KEJHK juht vastas, et MTÜ liikmena saab vald kvaliteetsema jäätmevaldkonna dokumentatsiooni ja hanked, kui neid üksi tehes. Kulub vähem energiat ja ressurssi, valla keskkonnaspetsialist saab keskenduda muudele valdkondadele. Ta kinnitas ka, et jäätmehoolduskeskusel on võimekus esindada liikmeid võimalikes vaidlustes jäätmevedajaga ning nendega ei kaasne valdadele rahalisi kulutusi.
Andre Sepp rääkis, kui tuli 2017. aastal vallavanemaks, oli osa liikmetest Jäätmehalduskeskusest välja astunud, kuna ei olnud rahul selle juhtimisega. Ka neli allesjäänud liiget polnud rahul, ja arutasid, kas vahetada välja tegevjuhtkond või leida muu lahendus. Otsustati muu lahenduse kasuks ehk ühineda Kuna Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega. Vallavanem ütles ka, et peagi avaneb korteriühistutele suunatud KIKi meede jäätmete liigiti kogumise toetamiseks kohalikes omavalitsustes. Anija vallavalitsusega on arutatud, et esitada sinna ühine taotlus Molok-tüüpi süvamahutite soetamiseks. Selleks on Andre Sepa hinnangul vaja teha päris suur töö ning kui sellega tegeleb Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, ei pea omavalitsus teenust kelleltki ostma.
Rait Pihelgas lisas, et kui võrrelda andmeid, kui palju on KEJHK liikmetest omavalitsus kulutanud liikmemaksule ja kui palju saanud tulu KIKi esitatud projektidest, on projektitulu olnud üldjuhul suurem.
„Me näeme vaeva, et organisatsioon oleks omavalitsusele ka majanduslikult efektiivne,“ kinnitas ta.
Raasiku vallavolikogu istungil osalenud 16 liikmest olid Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega liitumise poolt 10, vastu oli 1, erapooletuks jäid 5.