Raasiku rahvamaja tähistas 55. sünnipäeva

602
Raasiku rahvamaja juhataja HELLE VAGA ja noorsootöötaja ANGELA ALLIK olid sünnipäevapeo juhid.

„Ei olnud vaja kutsuda kedagi kaugelt, tegime kontserdi oma inimestega,“ rõõmustas Raasiku rahvamaja juhataja HELLE VAGA juubelipeol.

Raasiku rahvamaja 55. sünnipäeva juhatas laupäeval, 30. novembril sisse film maja tegevusest alates eelmisest juubelist. Filmi, milles tutvustati ringide tegevusi ning viimase viie aasta ettevõtmisi, pani kokku Andra Allik.

Järgnes kontsert, mille noorsootöötaja Angela Allik, teine peojuht rahvamaja juhataja Helle Vaga kõrval, nimetas kuulsate ja kummaliste esinemiseks, kus on nii nalja kui paatost. Vaheldumisi oma maja kollektiivide rohkem või vähem „kiiksuga“ esinemistele tulid publiku ette ka külalised. Eha Altmäe ja Aira Jõõts Raasiku raamatukogust esitasid humoorika sketši „Vana arm ei roosteta“ – aastakümneid asusid nüüdseks „endised elukaaslased“ rahvamaja ja raamatukogu ühe katuse all. Raasiku noorte näiteringi liige Hardi Oras naerutas publikut „mustkunstnikuna“, rahvamaja eelmine juhataja Margit Eerik koos kunstikeldri eestvedaja Mait Eeriku ning Pääsulinnu klaveriõpetaja Reet Filippoviga laulsid Onu Bella laulu „Ma võtsin viina“ põhjal oma versiooni, vampiiriks riietunud helimees Erik Tammsoo koos tütre Carolin Tammsooga esitasid kuulsa dueti „Öölaps“.

MARGIT ja MAIT EERIK laulsid koos Reet Filippoviga sellest, kuidas nad Raasiku rahvamaja juubelil võtsid nii viina kui piima.

„Mulle meeldib, et ajame oma asja. Kontsert sai maavillane, rahvamaja värk. Tänan teid kõiki, minu inimesed, ilma teieta poleks ma siin,“ sõnas Helle Vaga pärast sünnipäevakontserti.

Ta jagas kingitusi rahvamaja ringijuhtidele ning abilistele ja toetajaile. Meestele kinkis pläsku kultuuriõhuga, naistele Marju Kondratjevi tehtud ainulaadsed savist kaelaehted Kristi Vaderi valmistatud karpides.

Ka vallavanem Andre Sepp tänas fantastilise kontserdi eest. Ta küsis, mis on pärast rahvusraamatukogu, Kumu ja ERMi järgmine kultuuriasutus, mille tegemise riik ette võiks võtta ning vastas: „Arvan, et need peaksid olema rahvamajad alevikes ja külades. Meie keel ja kultuur ei säiliks, kui poleks nii ägedaid rahvamaju, nagu on Raasikul.“

Andre Sepp meenutas, et käis seal esimest korda 1992. aastal politseikooli õpilasena korda valvamas. Sel ajal toimusid Raasikul ka Tallinnas kuulsad diskod: „Saal oli paksult täis, tumerohelised seinad higistasid ja oli normaalne, et õues kakeldi. Tean, et paljud leidsid siit diskolt elukaaslase.“

Vallavalitsus kinkis rahvamajale suurema parkla ja tähed – peoõhtul säras maja fassaadil trükitähtedes kiri „Raasiku rahvamaja“.

Volikogu liige Olev Sinijärv jutustas, kui tema 1965. aastal rahvamaja peole tuli, oleks võõrana kohalikelt peaaegu „kitli peale“ saanud. Tema leidiski Raasiku elukaaslase ja rajas sinna kodu.

Rahvamaja õnnitlesid sõbrad ja tuttavad valla teistest asutustest, ka oma taidlejad ning sõbrad.