
Raasiku raamatukoguhoidja AIRA JÕÕTS, olete Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni Andras Harjumaa koordinaator. Kuidas sellesse ametisse sattusite ja mis on koordinaatoritöö ülesanne?
„Olen Andrasega seotud alates 2021. aastast, kui sain Harjumaa aasta õppija tiitli. Sellest peale olen osalenud Andrase foorumitel, teinud seminaridel ettekandeid. Koordinaatoriks oli mind soovitanud ka Harjumaa eelmine koordinaator Anneli Kana.
Olen Andrase Harjumaa koordinaator käesoleva aasta algusest. Minu esimene ülesanne on luua tugivõrgustik, kes aitab Harjumaal elukestvat õpet populariseerida. Suurem eesmärk on selgitada välja täiskasvanuharidusega seotud probleemid, millega tuleb tegeleda, jagada kogemusi ja häid praktikaid, et täiskasvanute koolitamine ei jääks ainult projektipõhiseks, vaid oleks järjepidev protsess.
Andras tegeleb täiskasvanuhariduse edendamise projektidega, mul tuleb neid Harjumaal koordineerida ja viia kohalikesse omavalitsustesse. Näiteks on sügisel täiskasvanud õppija nädal, praegu on käimas täiskasvanuhariduse tunnustuskonkurss. Koordinaatorina hakkan jagama ka infot, et täiskasvanuõpe oleks pidev ja jõuaks Harjumaa igasse valda. Kuigi maakond on nii suur, et ühe koordinaatoriga on siin väga raske igaüheni jõuda. Selleks tegin Facebooki lehe Õppiv Harjumaa, kuhu on kavas hakata koondama kõikvõimalikku täiskasvanute koolitamisega seotud infot Harjumaal, kus ja millised kursused, õpitoad toimuvad. Olen mõelnud ka kodulehest, kus oleksid kõikide omavalitsuste õppimisvõimalused.“
Mis üldse on täiskasvanuõpe? Kas ka näiteks heegeldamiskursused?
„Jah, täiskasvanuõpe ei tähenda ainult kõrgkooli astumist või poolelijäänud õpingute jätkamist, vaid ka uute oskuste õppimist. Näiteks kutsusime sügisel Raasiku raamatukokku improteatri Impeerium, kes viis läbi erinevaid harjutusi – inimesed õppisid koostööoskust, keskendumist ja veel muud.
Kusagilt on tulnud müüt, et õppimine peab olema higi, veri ja pisarad ning kodutööd. Seetõttu tekibki tunne, kui oled kooli lõpetanud, siis enam õppida ei taha. Tegelikult on õppimine ka see, kui käime täiskasvanuna tantsukursustel või käsitööringis, kuigi seda õppimisena ei teadvusta. Nii et täiskasvanueas võib olla täitsa tore õppida.
Kõik me tahame olla rõõmsad ja õnnelikud ning elukestev õpe tõstab elukvaliteeti. Isikliku eeskujuga näitame ka lastele, et õppimine ei pea olema ebameeldiv kohustus.“
Nimetasite Harjumaale tugivõrgustiku loomist. Milleks on seda vaja ning keda kaasate?
„Olen tugivõrgustikku püüdnud leida igast omavalitsusest vähemalt ühe inimese. Nemad peaksid viima oma valda ja sealsetele asutustele laiali selle info, mille saan erinevate õppimisvõimaluste, koolituste ja seminaride kohta Andrasest. Enamasti on tugivõrgustiku liikmed raamatukogudest, huvikoolidest ja teistest kultuuriasutustest või kohalikest omavalitsustest. Kaasasin eelmise koordinaatori tugivõrgustiku liikmed, olen kutsunud ka uusi inimesi. Hakkame koos käima vastavalt vajadusele, keskmiselt kolm korda aastas. Esimene kokkusaamine oli 10. aprillil, tutvusime, arutasime, kuidas hakkame koostööd tegema.
Raasiku vallast on tugivõrgustikus lisaks minule veel Aruküla kultuurijuht Garina Toomingas, Kuusalu vallast hoolekandespetsialist Alvi Karp, Anija vallast praegu kedagi ei ole. Hea, kui maakonna igast omavalitsusest oleks tugivõrgustikus kaks inimest, üks omavalitsuse, teine mõne asutuse esindaja. Kes on huvitatud või oskab soovitada, andke julgelt teada. Järgmine kohtumine on 31. mail, siis valime esitatud kandidaatidest Harjumaa aasta õppija, aasta koolitaja, aasta õpiteo ja aasta õppijasõbralikuma asutuse.“
Rääkige palun sellest tunnustamiskonkursist.
„Alates 20. aprillist kuni 23. maini saab esitada kas Andrase kodulehel oleva ankeedi kaudu või otse mulle kandidaate Harjumaa aasta õppija, koolitaja, õpiteo ja õppijasõbralikuma asutuse tiitlile. Tunnustamise eesmärk on märgata ja motiveerida täiskasvanute õppimist ja õpetamist.
Aasta õppijaks võib saada inimene, kes on vähemalt kahe eelneva aasta jooksul õppinud koolitusel või tasemeõppes, õppimine on tema jaoks kaasa toonud positiivse muutuse, on leidnud tänu õpingutele uue karjäärisuuna või hobi. Üle-eelmisel aastal pälvisin Harjumaa aasta õppija tiitli mina, eelmisel aastal Raasiku kooli õpetaja Age Saks.
Aasta koolitaja ei pea olema kutsetunnistusega, vaid ka näiteks inimene, kes teeb kokanduskursusi. Tähtis, et ta motiveerib teisi õppima. Õppijasõbralik tööandja on selline, kes ei tee töötajaile õppimiseks takistusi, vaid vastupidi, märkab ja innustab õppima, pakub sisekoolitusi, loob praktikavõimalusi. Need võivad olla kõik tööandjad – ettevõtted, omavalitsused, asutused, organisatsioonid. Harjumaa möödunud aasta õppijasõbralikum tööandja oli Raasiku raamatukogu. Aasta õpiteoks võib esitada töötoa, kursuse, huviringi või muu õpiteo korraldanud organisatsiooni või ka sõpruskonna. Täpsemad statuudid ja tingimused, millele kandidaadid peavad vastama, on Andrase kodulehel.
Loodan, et Harjumaalt esitatakse palju kandidaate. Tugivõrgustiku koosolekul valime igas kategoorias ühe laureaadi ning esitame vabariiklikule tunnustamisele. Üleriigilised võitjad kuulutatakse välja 12. oktoobril toimuval galal.“