Raasiku raamatukogu on viimast aastat rahvamajaga ühe katuse all – 2017 kolitakse uutesse ruumidesse põhikooli juurdeehituses.
„Mujal raamatukogudes tõmmatakse praegu ruumi koomale, suletakse uksi, Raasikul on aga saabunud uus ajastu, peagi saavad valmis uued ja avarad ruumid,” rääkisid raamatukogu endised töötajad reedel, 23. septembril Raasiku rahvamaja juubelil.
Raasiku raamatukogu on alates 1995. aastat töötanud rahvamajaga samas hoones, 1997. aastal koliti rahvamaja vastvalminud juurdeehitusse. Järgmisel aastal on ees uus kolimine – minnakse mõnisada meetrit eemale Raasiku põhikooli juurdeehitusse, mida praegu veel tehakse.
Raamatukogu praegune juhataja Eha Podgornova on olnud ametis 1991. aastast. Ta lausus, et raamatukogul läheb hästi – teavikuid on kokku 21 000, möödunud aasta lõpuks oli raamatukogul 613 kasutajat, kolmandik neist lapsed. Külastusi on aastas 9000-10 000 ning kojulaenutusi 20 000. Raamatukogude vahelist laenutust ehk RVL-teenust teeb Raasiku, Jüri, Aruküla, Aegviidu ning veel mitme teise raamatukoguga. „Naljalt ei jää keegi oma soovitud raamatust ilma, anname endast parima, et seda saata. Õppuritele oleme tellinud isegi rahvusraamatukogust,” rääkis juhataja.
Kontserditulu eest loodud raamatukogu
Juubeliks sai valmis ajalooline lühifilm, mille panid kokku Eha Podgornova ning Henri Reeder, rahaliselt toetasid Raasiku vallavalitsus ja Kultuurkapital. 10minutiline filmiklipp sai lõppviimistluse paar päeva enne esilinastust juubeliõhtul ning pannakse ka raamatukogu kodulehele.
Eha Podgornova lausus, et viimased 20 aastat rahvamajaga ühe katuse all olles on saavutatud ühine hingamine, hea ja toimiv koostöö ning üksteise abistamine – raamatukogust on saanud kultuuri, hariduse ja sotsiaalelu keskus, kus lisaks põhitegevusele toimuvad väikelaste jututoad, muinasjututunnid, raamatuklubid, raamatukogutunnid kooliõpilastele, kohtumised kirjanikega ning isegi kontserdid.
Filmis kirjeldavad autorid, et avalike raamatukogude traditsioon sai alguse 1860. aastal Viljandimaal, Raasiku raamatukogu avas uksed 1906. aasta 7. septembril. Asutaja oli Harju-Jaani pastor Georg Steinfeldt, kes pani Raasikul aluse ka koorile ning puhkpillimängule. Ta andis oma kooriga kontserte, kogus annetusi ning saadud rahaga otsustas asutada raamatukogu. Ühe esimese riiuli kinkis parun Stackelberg Haljava külast.
Kohalik kogukond pidas Steinfeldti aga liiga ilmalikuks, tema pastoritöö piirdus 5 aastaga. Lahkudes kinkis ta raamatukogu Harju-Jaani haridusseltsile, mis kolis raamatud kirikumõisast vallamajja.
Raamatukogu on juhtinud ka valla vahimees ja rätsep Johannes Aug, 1920. aastast fotograaf Johannes Kadakas, kellel oli Haljavas apteekri majas fotoateljee. Tema hakkas uuesti pidama laenutamisraamatut. 1931. aastal sai juhatajaks Theodor Taalmann, kes pööras tähelepanu kataloogidele, asus looma nimestikke. Alates sellest ajast hakkas juhatajale palka maksma vallavalitsus, varem maksis haridusselts vastavalt võimalustele. Aasta hiljem võttis töö üle Georg Taalmann ning 1940. aastal Georgi abikaasa Lydia Taalmann.
Uue ajastu algus
1951. aasta detsembris sai Raasiku raamatukogust Harju rajooni raamatukogu, lisandus teine palgaline ametikoht – raamatukoguhoidja. 1954. aastal hakkas juhatajana tööle Felicia Karotam. Aastal 1959 kolis raamatukogu Tallinna maantee 1 majja endise leivatööstuse ruumidesse.
1973.-1983. aastal oli juhataja Niina Naaber, raamatukogus tehti kapitaalremont ning 1983. aastal võttis töö üle Ülle Siska. 1991. aastal, kui raamatukogud läksid taas kohalike omavalitsuste alluvusse, sai juhatajaks Eha Podgornova. 1998. aastal alustati teavikute elektroonilise kataloogimisega, asutati harukogud Kivilool ja Peningil.
Eha Podgornova tänas 110. sünnipäeval raamatukogu sõpru, kinkis neile mälupulga vastvalminud ajaloofilmiga.
Endine juhataja Ülle Siska meenutas, et direktorikohta anti üle kui teatepulka: „Kui tulin Raasikule, oli raamatukogus Niina Naaber. Ta tuli minu juurde ja ütles, et õpin raamatukogundust, tule tööle, tema lahkub. Läks aeg edasi ning olin mina omakorda Eha aia taga, kutsusin teda tööle. Enne ei saanud ju ära minna, kui järglane leitud.”
Harju maakonnaraamatukogu juht Rutt Enok märkis, et ka tema esimene töökoht oli Raasikul: „Olin tööl pooleteist aastat ning mind kaasati kohe rahvamaja tegevusse, läksin laulma Raasiku segakoori ning käisin seal veel ka hiljem, kui töötasin juba Keilas.
Eha Podgornova töötas Raasikul raamatukoguhoidjana alates 1983. aastast. Vahepeal käis maailma avastamas, tegi muud tööd ning 1991 tuli juhatajaks: „Mulle meeldib mu töö väga. Kuigi meil on ka rahvamajas hea olla, olen õnnelik, et ees ootab kolimine. See idee oli mu hinges päris ammu. Rääkisin kunagi sellest mõttest kooli raamatukoguhoidja Marju Kondratjevile. Ühel valla arengukoosolekul ütlesin oma idee välja ning on väga hea meel, et sellest sai asja.”
Juubelipeol esinesid Tuuli ja Teet Velling, peolaua kattis Iff Catering.
