Valitsus kinnitas haldusreformi kriteeriumid – seadusega nõuda, et omavalitsuse miinimumsuurus on 5000 elanikku.
Haldusreform on olnud aktuaalne viimased pool aastat. Ühe kriteeriumina on olnud selle aja jooksul kõne all elanike arv – kui omavalitsuses on alla 5000 elaniku, tuleks kellegi teisega liita. Eestis täidavad selle kriteeriumi 80 protsenti omavalitsustest. Ülejäänud olid siiani äraootaval seisukohal, eriti need omavalitsused, kus 5000 elanikust palju puudu ei jää.
19. novembril kinnitas vabariigi valitsus kohaliku omavalitsuse reformi kriteeriumid. Seadusega nõutav omavalitsuse miinimumsuurus on 5000 inimest, nii soovitas valitsusele ka haldusreformi ekspertkomisjon, kelle hinnangul hakkab alates sellest arvust ilmnema kohaliku omavalitsuse võimekus pakkuda elanikele piisavalt võimalusega teenuseid, koostada investeeringuid võimaldavat eelarvet ning palgata vajalikke eksperte.
Riigihaldusminister sõnas, valitsus on üksmeelel, et reformi tulemusena võiksid tekkida üle 11 000 elanikuga omavalitsused.
Kontseptsioon näeb ette ka erandeid elanikkonna arvu kriteeriumist, kuid need ei rakendu automaatselt, vaid igal üksikul juhul tuleb teha valitsusel otsus.
Kui varem räägiti, et valitsus hakkab kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi liitma pärast 2017. aasta valimisi, siis nüüd on riigihaldusminister Arto Aas kinnitanud, et aega on tõstetud varasemaks – omaalgatuslik ühinemisvoor kestab 2017. aasta alguseni, siis asub kriteeriume mitte täitvaid omavalitsusi liitma vabnariigi valitsus. Omavalituste ühinemine tuleb lõpule viia 2017.aasta oktoobri kohalikeks valimisteks.
Ida-Harju omavalitsustest on praeguse seisuga kõige suurema rahvaarvuga Rae vald, kus elanikke on 15 802. Kose vallas on 7153, Kuusalus 6560, Jõelähtmes 6146. Anijal 5616. Kõige vähem alla normi on Raasiku vallas, kus registris on 4710 elanikku, Loksa linna regstris on 2739 elanikku ning Aegviidu vallas 714.
Haldusreformist on räägitud rohkem nendes valdades, kus jääb elanike arv alla normi. Raasiku vallas on olnud haldusreform kõne all viimasel ajal volikogu igal istungil, seni on vallavolikogu ning -valitsus oodanud valitsuse kriteeriume, et edasi arutada võimalikke liitumisvariante. Variantidena on arutatud Raasiku valla liitmist naabritega nii ühes tükis kui jagatuna, samas usuvad mitmed volikoguliikmed, et Raasiku vald suudaks jätkata ka iseseisvana.
Kui Raasiku vallas on jäänud arutelu siiani volikogu tasandile, siis Anija ja Aegviidu vallamajas on käinud riigihaldusminister Arto Aas. Anija vald on kriteeriumite järgi jätkusuutlik, kuid vallavanema Arvi Karotami sõnul oleks mõistlik liita Anijaga Aegviidu vald, kus on alla 1000 elaniku ning valdadel palju ühist.
Aegviidus käis minister vallavolikogu istungil. Vallavanem Riivo Noor on öelnud, et pole kahtlustki – Aegviidu vallal tuleb ühineda, kuid kellega ja millal, sõltub läbirääkimistest.
Alla vajaliku piirarvu on ka Loksa linn . Haldusreformi ekspertkomisjoni seisukoht on, et rõngasvallad tuleks üldjuhul ühendada keskomavalitsusega. Loksa linn peaks tõenäoliselt liituma Kuusalu vallaga. On arutatud Lahemaa valla ideed, millele on avaldanud toetust linnavalitsus. Idee järgi moodustaksid ühise valla Loksa linn, Vihula vald Lääne-Virumaal ja Kuusalu valla idaosa.
Haldusreformi on arutanud ka Harjumaa Omavalitsute Liit (HOL), volikogu novembrikuu istungil tutvustas juhatus mõtet, et HOL võiks saata valituse haldusreformi teemal pöördumise, nagu seda on teinud Raplamaa Omavalitsuste Liit, kes avaldas arvamust, et praegune valitsus võiks täies koosseisus tagasi astuda.
HOLi esimees Kaupo Rätsepp märkis, et juhatus seda ettepanekut ei toeta, kuid ühise arvamuse võiks kujundada. Ta lisas, et pöördumise mustandile on tulnud tagasisidet – Loksa linnavalitsus on öelnud, et nemad toetavad Raplamaa Omavalitsuste Liidu ettepanekut valitsuse tagasiastumiseks.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi, kes on HOLi juhatuses, ütles,et täiendatud variant on saadetud HOLi liikmetele. HOLi büroo andmetel saadetakse pöördumine valitsusele kolmapäeval.
