Rahandusministeerium avalikustas piirkonna potentsiaali indeksi, mis võrdleb omavalitsusi inim-, sotsiaalse ja majandusliku kapitali põhjal.
Omavalitsuste potentsiaali indeksi koostajad rahandusministeeriumist ütlesid, et eesmärk pole koostada liigatabelit ega häbimärgistada madalama skooriga omavalitsusi.
Rahandusministeerium esitles kolmapäeval, 18. mail Harju omavalitsusjuhtidele Eesti piirkondliku potentsiaali indeksit, mis sai valmis käesoleva aasta alguses.
Omavalitsusi on võrreldud ka varem, kuid seekord kasutas ministeerium võrdlemisel ja iga omavalitsuse eraldi analüüsimisel indeksit, mis on põhjalikum kui varasem hindamissüsteem. Indeksit tutvustas rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Pirgit Lohk, kes sõnas, et hindamistulemuste saamiseks on indikaatorid täpsemalt määratletud, pole nii asukohapõhised kui varem ja lähtuvad rohkem sellest, millised on omavalitsuse juhtimise sisulised kvaliteedinäitajad, seega on ka saadud andmed usaldusväärsemad.
Analüüsiti Eesti kõiki omavalitsusi, mida on 213. Ida-Harju omavalitsustest saavutas parima koha Kuusalu vald,. Suurima kasvu kogupunktisummas on teinud Raasiku vald.
Pirgit Lohk selgitas, et indeksi arvutamisel kasutati 19 näitajat, mis on jaotatud valdkondlikku kuuluvust arvestades kolme kategooriasse: inimkapital, mille näitajad on rahvastik, alla 65aastaste osatähtsus elanikkonnast, rahvastiku taastootmispotentsiaal, kõrgharitute osatähtsus üle 20aastastest elanikest, töövabastuspäevade arv tööealise elaniku kohta; majanduslik kapital – näitajad maa väärtus,füüsiliste isikute maksustatud brutotulu, keskmine kuine brutotulu füüsilise isiku kohta, elamu- ja ärimaa väärtus ühe hektari kohta, töötuse määr, rahuldatud toimetulekutoetuste taotluste arv elaniku kohta, tertsiaarsektoris hõivatute osatähtsus, ettevõtlusega tegelejate osatähtsus üle 18aastastest elanikest, dividenditulu saajate osatähtsus üle 18aastastest elanikest; sotsiaalne kapital – näitajad kodanikuühenduste arv, spordiharrastajate osatähtsus elanikkonnast, kuritegude arv elaniku kohta, valimisaktiivsus kohalikel valimistel, kohalikel valimistel kandideerijaid volikogu ühe mandaadi kohta.
Kõigis kolmes kategoorias on näitajad jaotatud kahte rühma: põhinäitaja ja lisanäitajad. Põhinäitajad on suuruse näitajad, mis kirjeldavad piirkonnas olemasolevat kapitali mahtu. Lisanäitajad on ühikunäitajad, mis kirjeldavad piirkonnas olemasolevat kapitali mahtu ühiku kohta.
Pirgit Lohk rääkis, et indeks aitab kirjeldada taustsüsteemi, milles omavalitsused praegu tegutsevad ning mis näitajad nende tegevust mõjutavad: „Indeks peaks koondama olulise taustainfo, mis on vajalik juhtimisotsuste tegemiseks ja aitama omavalitsustel paremini mõista eesseisvaid väljakutseid ja potentsiaalseid arenemisvõimalusi.”
Ta lisas, et valdav osa piirkondlikust potentsiaalist tuleneb omavalitsuse suurusest, mis loob eeldused piirkonna arenemiseks ning võimaldab saavutada tugevamat positisiooni mastaabiefektiga.
Omavalitsusjuhid kommenteerivad
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles Sõnumitoojale, et igasuguste edetabelitega on nii, et neile, kel läheb hästi, metoodika sobib, kel nii hästi ei lähe, räägivad, et metoodika ei kõlba kuhugi: „Seega mina olen rõõmus, et Kuusalu vald on endiselt hästi toimetulev nii sotsiaalse- kui ka majandusüksusena.”
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi lausus, et kuna Raasiku valla olukord 2014. aastal on võrreldes 2011. aastaga tugevasti paranenud, võiks öelda, et olukord on tore: „Teisalt ei jätnud indeks erilist muljet. Enne oli võimekuse indeks, nüüd potentsiaali oma, teed ei lapi kummagagi. Statistilisi informatsioone muidugi saab, aga kas sellest on kasu ka mingite juhtimisotsuste tegemiseks, ei julge väita.”
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev lausus, et tema arvates on töö indeksiga veel pooleli: „Nende andmete järgi, mida meile näidati, on Anija vald küll väga kehvas seisus ning Lõuna-Eesti väikevallad väga arenenud. Töö peaks olema lõplik ja valmis, siis oskaks kommenteerida tervikut, praegu paneb ainult õlgu kehitama.”
Loksa linnapea Värner Lootsmann nimetab seda analüüsi belletristikaks: „Riigiametnikud on tegelenud mõttetu tegevusega, peaksid hakkama tööle sellega, mida tegelikult on vaja. Mind liigutab rohkem see, et Loksal hakkavad asjad hästi minema.“
