
Ligi kaks aastakümmet tagasi, veebruaris 2001, käisid Raasiku vallavolikogu istungil noored mehed sooviga ära osta Raasikul Pae tänaval aastaid seisnud „tondiloss“ – kortermaja, mille ehitamine oli 16 aastat varem jäänud pooleli. Maja oli oma töötajaile ehitama hakanud kohalik vildivabrik ehk vabriku Tekstiil Raasiku jaoskond. Pärast valdade taasloomist sai Raasiku vald pooliku majakarbi endale.
Kui tekkisid huvilised, kes soovisid 1985. aastast pooleliseisvana kolmekordse majakarbi valmis ehitada, nõustus volikogu selle kokkuleppehinnaga müüma. Üheksa korteriga elamu sai valmis 2002. aastal ning sinna koliti elama. Kuid 18 aastat hiljem, aastal 2020 on selle kortermaja elanikud reaalse ohu ees, et maja võib jääda kanalisatsioonita.
Probleemi juured ulatuvad aastakümnete taha. Enne seda, kui Pae tänav 1 asuva maja ehitus jäi 1985. aastal pooleli, jõudis vildivabrik välja ehitada kanalisatsioonitorustiku korrusmajast oma settekaevuni. Ka 2002. aastal, kui maja valmis, hakati reovett sinna juhtima, kuigi vabrikuhoonete uueks omanikuks oli selleks ajaks saanud OÜ Viidest.
„Maja ostjad tegid Viidesti ja vallavalitsusega kokkuleppe, et võime oma kanalisatsiooni suunata nende mahutisse seni, kuni vald ehitab meile välja ühiskanalisatsiooni,“ ütleb Paepere korteriühistu juhatuse liige Erik Tammsoo.
Raasiku vallavanem Andre Sepp mäletab, kasutusluba anti korrusmajale tingimusel, et kanaliseerivad reovee endise vildivabriku territooriumil asuvasse settekaevu.
Viidesti juht Revo Remmel kinnitab seevastu, et mingit taolist kokkulepet nendega pole olnud, ettevõte on algusest peale olnud selle vastu, et kortermaja oma reovee nende mahutisse suunaks.
„Oleme neile ligi kakskümmend aastat vastu tulnud, kuigi kogu aeg avaldanud soovi, et probleem lahendataks,“ lausub ta ega mõista, kuidas üldse oli võimalik aastaid tagasi anda kasutusluba majale, kus polnud oma kanalisatsiooni.
Seda, et aastate jooksul on vallamajas toimunud mitu kokkusaamist, kus on kõne all olnud Viidesti soov korteriühistu reovee vastuvõtmine lõpetada, kinnitavad kõik osapooled. Ükski neist kohtumisest tulemuseni ei viinud. Esimene kukesammu pikkune edasiminek, nagu Revo Remmel seda nimetab, oli mullu oktoobris.
Ka sellel kokkusaamisel on eellugu. Möödunud aasta algusest kuulub osa endise vildivabriku territooriumist OÜle Fiiberlahendused. Kuna Pae tänava kortermaja kanalisatsioonivesi jookseb nüüd Fiiberlahenduste territooriumil olevasse settekaevu, pöördus firma juht Indrek Karus sügisel nii Raasiku vallavalitsuse kui korteriühistu poole ettepanekuga leida võimalus suunata elumaja reovesi uude lokaalsesse mahutisse. Ta põhjendas, et praegune süsteem kahjustab ettevõtte kinnisvara väärtust, lisaks ei vasta kanalisatsiooni-
trass ega settekaev tänavapäeva nõuetele, võivad reostada loodust.
Mullu 31. oktoobril toimus vallamajas kohtumine, kus osalesid korteriühistu, mõlema ettevõtte, nii Viidesti kui Fiiberlahenduste, vallavalitsuse ja valla vee-ettevõtte Raven esindajad. Lepiti kokku, et hiljemalt tänavu 31. mail lõpetab OÜ Fiiberlahendused Paepere korteriühistu reovee vastuvõtmise, ühistu arutab oma kogumismahuti paigaldamise võimalust ja planeerimist, et lokaalse mahuti saaks kasutusele võtta enne nimetatud kuupäeva.
Tähtaeg on sel nädalal, kuid lahendust ei ole.
Oma mahuti või ühiskanalisatsioon?
„Kanalisatsioonitrassi ja kaevu omanikud tulid vastu ja andsid ühistule aega nii palju, kui nende esindaja soovis,“ märgib vallavanem.
Nii Erik Tammsoo kui Paepere korteriühistu juhatuse teine liige Kristiina Parve räägivad, et kortermaja ümbritsevad naabruses asuvate eramute veekaitsevööndid ning vajaliku suurusega lokaalse mahuti paigaldamine on võimalik vaid kohta, kus asub maja parkla. Mullu renoveeritud parkla üleskaevamisest veel suuremat muret teeb neile oma reoveemahuti paigaldamise ning selle edaspidine tühjendamise hind.
Erik Tammsoo ütleb, et oktoobris toimunud koosolekul ei olnud majale mahuti paigaldamise vastu, kuna ei teadnud veel, kui kalliks see läheb: „Alguses tõesti mõtlesime, et paneks paagi maha, aga hinnapakkumistest, selgus, et see pole üldse reaalne – koos haljastusega läheks maksma kuni 22 000 eurot. Sellist raha pole meie majal kusagilt võtta.“
Kristiina Parve lisab, et arvutuste kohaselt hakkaks enda reoveemahuti tühjendamine edaspidi maksma ühe inimese kohta vähemalt 20 eurot kuus, mis neljaliikmelise pere kohta teeb minimaalselt 100 eurot. Seni on reoveekaevu omanikud ühistule arveid esitanud vaid siis, kui on tulnud torusid-kaevu puhastada või remontida.
Erik Tammsoo nimetab olukorda, kus 21. sajandil peab 9 korteriga maja endale kanalisatsiooni tagamiseks panema maha lokaalse paagi, nonsensiks. Ta tunnistab, et ühistu on konsulteerinud juristidega ja saanud kinnitust – kuna Pae tänav kuulub Raasiku piirkonna reoveekogumisalasse, on omavalitsuse kohus tagada neile ühiskanalisatsioon. Ta toob näiteks kohtulahendi, kus Kohila vald jättis ÜVK arengukavast välja ühe kinnistu ning kohustas selle omanikku võtma kasutusele oma kogumismahuti. Riigikohus leidis, et pelgalt rahanappusele viidates omavalitsus ühiskanalisatsiooni välja ehitamata jätta ei või. Vaidlusalune kinnistu asub rohkem kui 2000 elanikuga tiheasustusega piirkonnas, kus omavalitsus peab tagama ühiskanalisatsiooni.
Raasiku alevikus on elanikke alla 2000. Asula keskel on ÜVK osaliselt olemas.
„Sel ajal, kui seda hakati Raasikule ehitama, oli Erik Tammsoo vallavolikogu liige. Miks ta siis ei öelnud, et Pae tänava kortermaja oleks mõistlik kanalisatsiooniga ühendada?“ ei mõista Andre Sepp.
Eelmisel aastal taotles valla vee-ettevõte Raven KIKist toetust Raasiku seni ÜVKta piirkonda tsentraalse veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks. Kuna toetust ei saadud, jagati tänavuses taotluses tööd kahte etappi ning varakevadel taotleti raha esimese etapi töödeks. Pae tänav jäi teise etappi, millele tehakse rahataotlus siis, kui esimese etapi kohta on saadud positiivne vastus.
Raveni tegevjuhi Sergei Kivi prognoosi kohaselt võib ÜVK keskasulast teisele poole Aruvalla-Jägala maanteed asuvale Pae tänavale jõuda aastatel 2022-2023. Ta leiab, et sealse kortermaja elanikud peaksid seniks oma maja kanalisatsiooni lahendama lokaalse mahutiga. Selle ostmine ja paigaldamine on Raveni juhi hinnangul tunduvalt odavam, kui korteriühistu juhi nimetatud summad, umbes 2000-2500 eurot. Niisuguses hinnas on kindel ka valla keskkonnaspetsialist Katrin Vene, kes lisab, et kuigi hind sõltub mahuti suurusest, on suuremat vaja harvem tühjendada. Ta selgitab, et naaberkinnistute puurkaevude sanitaarkaitsevööndeid on võimalik teatud tingimustel vähendada.
„Elame turumajanduses ja oleme eraomanikud. Nii nagu kortermajal ei vahetata aknaid või katust kellegi teise kulul, tuleb ka reovee puhastamiseks teha investeering neil endil. Muidugi me töötame selle nimel ja esitame taotlusi, et saada Raasikule ÜVK, aga selle saamise kohta pole garantiid,“ tõdeb Katrin Vene.
Loetud päevad tähtajani
Eelmisel nädalal pöördus korteriühistu kirjadega naabermajade elanike ning Fiiberlahenduste ja Viidesti poole ettepanekuga koos nõuda vallavalitsuselt kanalisatsiooni väljaehitamist nende piirkonnani. Ettevõtetelt paluti ka võimalust jätkata maja kanaliseerimist kuni ühiskanalisatsiooni valmimiseni või mõne muu mõistliku lahenduse avanemiseni.
Ettevõtjad kõnelevad, et toetavad korteriühistu probleemile lahenduse leidmist ning kui võimalus avaneb, liituvad ka ÜVKga, aga selle nimel võitlema ei hakka. Nende peamine soov on viia oma kinnistute heitvee käitlemine tänapäeva nõuetega kooskõlla ning selleks on vaja esmalt peatada elumajade reovee vastuvõtmine vanasse imbkaevu.
„1. juunil me ilmselt majast tulevat toruotsa veel kinni ei betoneeri, aga ühistu peab teadma, et me kindlasti sulgeme selle,“ sõnab Fiiberlahenduste juht Indrek Karus.