
Riikliku õppekava järgi ei ole tööõpetus soopõhine. See tähendab, et teises kooliastmes ehk 4.-9. klassi õpilastel on võimalik valida tehnoloogia ning käsitöö ja kodunduse vahel. Lisaks näeb õppekava ette, et vähemalt 10 protsenti nende ainete mahust on õpperühmad vahetuses – tehnoloogiaõpetus asendatakse käsitöö ja kodundusega ning vastupidi.
Raasiku põhikoolis õpivad alates 4. klassist kõik tüdrukud käsitööd ja kodundust, poistel on tehnoloogiaõpetus. Jaanuaris vahetati rühmad ära, tüdrukud tegid puutööd, poisid õppisid söögitegemist.
Tüdrukud on puutöös püsivamad
Raasiku kooli 6.-8. klassi tüdrukud tegid tänavu tehnoloogiaõpetuse tundides puidust vahetatavate kuupäevadega lauakalendreid, mis koosnesid numbrite ja kuude nimetustega klotsidest.
„Annan neile materjali kätte, kõigepealt teevad kaks klotsi, siis kolm pulka, ise saevad, lihvivad, liivivad. Kes julgeb, põletab lõpuks kuubikute külgedele tähed ja numbrid, kes põletit kasutada ei julge, teeb viltpliiatsitega,“ selgitas tehnoloogiaõpetaja Laur Leetjõe.
Väiksematele tüdrukutele õpetab ta lihtsamaid asju, näiteks puidust täringu või teeküünla aluse tegemist. Tehnoloogiaklassis on tüdrukute kasutada elektrisaag, lihvija, akudrell, põleti. Õpetaja kinnitab, et masinaid nad ei karda: „Muidugi kuulub esimese tunni juurde alati instruktaaž ja tööohutusest kõnelemine.“
Õpetaja märkis, et tüdrukud on tema tunnis märksa tublimad kui poisid: „Tüdrukutel on rohkem püsivust, nende jaoks on oluline, et töö saaks ilus. Poisid seevastu tahavad ruttu valmis saada.“
6. klassi tüdrukud rääkisid, et tehnoloogiaõpetus meeldib neile rohkem kui käsitöö, kodus teevad nad käsitööd väga vähe. Kellel ema oskab, on õpetanud ka tütrele, mõni on õppinud vanaema käe all. Puutööd teeksid küll, kui kodus oleksid selleks vajalikud tööriistad, arvasid nad. Osa on seda meelt, et kudumise-heegeldamise asemel võikski kogu aeg puutööd õppida, samas söögitegemise tundidest nad loobuda ei raatsiks.
Nii nagu tüdrukud eelistavad käsitööle kodundustunde, meeldivad ka poistele vahetustunnid.
„Poisid lähevad kodundusse hea meelega, sest neile meeldib süüa teha, töö käib seal kui laevaköögis. Seitsmendikud tegid kolme erinevat pitsat, tõid ka mulle, väga head tulid välja,“ kiitis Laur Leetjõe.
Poisid on köögis julgemad
Sel ajal, kui 6. klassi tüdrukud puutööd tegid, askeldasid nende klassivennad käsitöö- ja kodunduseklassis. Kolmandas kodunduse paaristunnis valmistati värsket salatit, ahjuomletti, lihapalle ning banaanimuffineid. Poisid olid jagatud neljaks rühmaks, iga grupp tegi ühte toitu. Kuna salat valmis kõige kiiremini, oli salatitegijate ülesanne ka lauakatmine, sealhulgas laualina triikimine. Kui kõik toidud valmis, söödi need üheskoos ära.
Poisid kiitsid, et söögitegemine on lõbus, mõned neist teevad vajadusel ka kodus süüa, näiteks praemuna või keedetud makarone. Nad arvasid, et edaspidi teevad süüa rohkem, katsetavad ka neid toite, mida koolitunnis õppisid. Kõige rohkem on neile meeldinud pannkookide tegemine, õpiti valmistama nii hakklihatäidisega pannkooke, õhukesi kreppe kui kohevaid ameerika pannkooke.
Õpetaja Mairika Nellise meelest on poisid köögis julgemad katsetajad kui tüdrukud. Vahetustundide jooksul jõudis ta süüa teha vaid nende klassidega, kel on paaristunnid ehk kaks koolitundi järjest. Toidu valmistamisele eelnes sissejuhatav teooriatund, mil räägiti toidukordadest, tervislikust toitumisest, seejärel võeti toidukorrad teemade kaupa praktiliselt läbi.
„Proovin alati kokku saada täismenüü, et oleks nii soolast kui magusat. Toorained toovad poisid ise, ka see on õppetöö osa,“ ütles õpetaja.
Kodunduse tundide juurde kuulub ka koristamine, köök peab pärast toiduvalmistamist ja söömist olema sama puhas kui enne: „Olen neile öelnud, et kõige hullem, mis nad saavad mulle teha, on jätta kraanikauss mustaks.“
Sokke-kindaid kuduma Mairika Nellis poisse ei pane, kuid peale toiduvalmistamise on poisid kodunduse tunnis õppinud ka nööbi õmblemist, lipsusõlme tegemist, triiksärgi triikimist, lauakatmist.
„Mida aeg edasi, seda vähem tahavad ka tüdrukud teha käsitööd. Minu jaoks on traditsiooniline Eesti käsitöö väga oluline, kuid kahjuks on neil selle vastu huvi väga väike,“ tõdes ta.
Seevastu süüa tahavad õpetaja sõnul teha nii poisid kui tüdrukud. See on oluline oskus mõlemaile, seetõttu peab vahetustunde vajalikeks: „Kui need poisid lähevad kodust teise linna kooli, siis on hea, kui teavad, kuidas sibulat koorida või mis on kartulikoorimisnuga. Või kui on üksi kodus, ehk saavad siis ka ise mõne lihtsama toidu valmistamisega hakkama.“
Kuidas on teistes koolides?
Ka Aruküla ja Alavere põhikoolis, Pikavere mõisakoolis, Vihasoo lasteaias-algkoolis ja Kehra gümnaasiumis vahetatakse üheks õppeperioodiks õppeained nii, et tüdrukud õpivad tehnoloogiat, poisid kodundust ja käsitööd.
Loksa gümnaasiumis on lapsevanema avalduse põhjal võimalik valida ka tüdrukutel tehnoloogiaõpetus, poistel käsitöö ja kodundus, mõned tüdrukud on valiku teinud tehnoloogiaõpetuse kasuks. Kuusalu keskkoolis ja Kolga koolis saab iga õpilane valida tehnoloogiaõpetuse ning käsitöö ja kodundus vahel. Suurem osa poisse valib tehnoloogiaõpetuse ning tüdrukud käsitöö ja kodunduse, kuid on ka erandeid. Lisaks sellele toimuvad ka vahetused, mil tehnoloogiaõpetuse õpilased omandavad käsitöö ja kodunduse oskusi ning vastupidi.
Aegviidu koolis annab käsitööd ja kodundust ning tehnoloogiaõpetust üks õpetaja, nii poisid kui tüdrukud õpivad koos mõlemat ainet.