Raa­si­ku koo­lis te­gid tüd­ru­kud kuu ae­ga puu­tööd, poi­sid süüa

1145
Raasiku kooli 6. klassi tüdrukud tegid tehnoloogiatunnis õpetaja LAUR LEETJÕE juhendamisel puidust lauakalendrit.

Riik­li­ku õp­pe­ka­va jär­gi ei ole tööõ­pe­tus soo­põ­hi­ne. See tä­hen­dab, et tei­ses koo­liast­mes ehk 4.-9. klas­si õpi­las­tel on või­ma­lik va­li­da teh­no­loo­gia ning kä­si­töö ja ko­dun­du­se va­hel. Li­saks näeb õp­pe­ka­va et­te, et vä­he­malt 10 prot­sen­ti nen­de ai­ne­te ma­hust on õp­pe­rüh­mad va­he­tu­ses – teh­no­loo­giaõ­pe­tus asen­da­tak­se kä­si­töö ja ko­dun­du­se­ga ning vas­tu­pi­di.

Raa­si­ku põ­hi­koo­lis õpi­vad ala­tes 4. klas­sist kõik tüd­ru­kud kä­si­tööd ja ko­dun­dust, pois­tel on teh­no­loo­giaõ­pe­tus. Jaa­nua­ris va­he­ta­ti rüh­mad ära, tüd­ru­kud te­gid puu­tööd, poi­sid õp­pi­sid söö­gi­te­ge­mist.

Tüd­ru­kud on puu­töös pü­si­va­mad
Raa­si­ku koo­li 6.-8. klas­si tüd­ru­kud te­gid tä­na­vu teh­no­loo­giaõ­pe­tu­se tun­di­des pui­dust va­he­ta­ta­va­te kuu­päe­va­de­ga laua­ka­lend­reid, mis koos­nesid numb­ri­te ja kuu­de ni­me­tus­te­ga klot­si­dest.

„An­nan nei­le ma­ter­ja­li kät­te, kõi­ge­pealt tee­vad kaks klot­si, siis kolm pul­ka, ise sae­vad, lih­vi­vad, lii­vi­vad. Kes jul­geb, põ­le­tab lõ­puks kuu­bi­ku­te kül­ge­de­le tä­hed ja numb­rid, kes põ­le­tit ka­su­ta­da ei jul­ge, teeb viltp­liiat­si­te­ga,“ sel­gi­tas teh­no­loo­giaõ­pe­ta­ja Laur Leet­jõe.

Väik­se­ma­te­le tüd­ru­ku­te­le õpe­tab ta liht­sa­maid as­ju, näi­teks pui­dust tä­rin­gu või tee­küün­la alu­se te­ge­mist. Teh­no­loo­giak­las­sis on tüd­ru­ku­te ka­su­ta­da elekt­ri­saag, lih­vi­ja, akud­rell, põ­le­ti. Õpe­ta­ja kin­ni­tab, et ma­si­naid nad ei kar­da: „Mui­du­gi kuu­lub esi­me­se tun­ni juur­de ala­ti inst­ruk­taaž ja tööo­hu­tu­sest kõ­ne­le­mi­ne.“

Õpe­ta­ja mär­kis, et tüd­ru­kud on te­ma tun­nis märk­sa tub­li­mad kui poi­sid: „Tüd­ru­ku­tel on roh­kem pü­si­vust, nen­de jaoks on olu­li­ne, et töö saaks ilus. Poi­sid see­vas­tu ta­ha­vad rut­tu val­mis saa­da.“

6. klas­si tüd­ru­kud rää­ki­sid, et teh­no­loo­giaõ­pe­tus meel­dib nei­le roh­kem kui kä­si­töö, ko­dus tee­vad nad kä­si­tööd vä­ga vä­he. Kel­lel ema os­kab, on õpe­ta­nud ka tüt­re­le, mõ­ni on õp­pi­nud va­nae­ma käe all. Puu­tööd teek­sid küll, kui ko­dus olek­sid sel­leks va­ja­li­kud töö­riis­tad, ar­va­sid nad. Osa on se­da meelt, et ku­du­mi­se-hee­gel­da­mi­se ase­mel võiks­ki ko­gu aeg puu­tööd õp­pi­da, sa­mas söö­gi­te­ge­mi­se tun­di­dest nad loo­bu­da ei raat­siks.

Nii na­gu tüd­ru­kud ee­lis­ta­vad kä­si­töö­le ko­dun­dus­tun­de, meel­di­vad ka pois­te­le va­he­tus­tun­nid.

„Poi­sid lä­he­vad ko­dun­dus­se hea mee­le­ga, sest nei­le meel­dib süüa te­ha, töö käib seal kui lae­va­köö­gis. Seits­men­di­kud te­gid kol­me eri­ne­vat pit­sat, tõid ka mul­le, vä­ga head tu­lid väl­ja,“ kii­tis Laur Leet­jõe.

Poi­sid on köö­gis jul­ge­mad
Sel ajal, kui 6. klas­si tüd­ru­kud puu­tööd te­gid, as­kel­da­sid nen­de klas­si­ven­nad kä­si­töö- ja ko­dun­du­sek­las­sis. Kol­man­das ko­dun­du­se paa­ris­tun­nis val­mis­ta­ti värs­ket sa­la­tit, ah­juom­let­ti, li­ha­pal­le ning ba­naa­ni­muf­fi­neid. Poi­sid olid ja­ga­tud nel­jaks rüh­maks, iga grupp te­gi üh­te toi­tu. Ku­na sa­lat val­mis kõi­ge kii­re­mi­ni, oli sa­la­ti­te­gi­ja­te üle­san­ne ka laua­kat­mi­ne, seal­hul­gas laua­li­na trii­ki­mi­ne. Kui kõik toi­dud val­mis, söö­di need ühes­koos ära.

Poi­sid kiit­sid, et söö­gi­te­ge­mi­ne on lõ­bus, mõ­ned neist tee­vad va­ja­du­sel ka ko­dus süüa, näi­teks prae­mu­na või kee­de­tud ma­ka­ro­ne. Nad ar­va­sid, et edas­pi­di tee­vad süüa roh­kem, kat­se­ta­vad ka neid toi­te, mi­da koo­li­tun­nis õp­pi­sid. Kõi­ge roh­kem on nei­le meel­di­nud pann­koo­ki­de te­ge­mi­ne, õpi­ti val­mis­ta­ma nii hakk­li­ha­täi­di­se­ga pann­koo­ke, õhu­ke­si krep­pe kui ko­he­vaid amee­ri­ka pann­koo­ke.

Õpe­ta­ja Mai­ri­ka Nel­li­se mee­lest on poi­sid köö­gis jul­ge­mad kat­se­ta­jad kui tüd­ru­kud. Va­he­tus­tun­di­de jook­sul jõu­dis ta süüa te­ha vaid nen­de klas­si­de­ga, kel on paa­ris­tun­nid ehk kaks koo­li­tun­di jär­jest. Toi­du val­mis­ta­mi­se­le eel­nes sis­se­ju­ha­tav teoo­ria­tund, mil rää­gi­ti toi­du­kor­da­dest, ter­vis­li­kust toi­tu­mi­sest, see­jä­rel võe­ti­ toi­du­kor­rad tee­ma­de kau­pa prak­ti­li­selt lä­bi.

„Proo­vin ala­ti kok­ku saa­da täis­me­nüü, et oleks nii soo­last kui ma­gu­sat. Too­rai­ned too­vad poi­sid ise, ka see on õp­pe­töö osa,“ üt­les õpe­ta­ja.

Ko­dun­du­se tun­di­de juur­de kuu­lub ka ko­ris­ta­mi­ne, köök peab pä­rast toi­du­val­mis­ta­mist ja söö­mist ole­ma sa­ma pu­has kui en­ne: „Olen nei­le öel­nud, et kõi­ge hul­lem, mis nad saa­vad mul­le te­ha, on jät­ta kraa­ni­kauss mus­taks.“

Sok­ke-kin­daid ku­du­ma Mai­ri­ka Nel­lis pois­se ei pa­ne, kuid pea­le toi­du­val­mis­ta­mi­se on poi­sid ko­dun­du­se tun­nis õp­pi­nud ka nöö­bi õmb­le­mist, lip­su­sõl­me te­ge­mist, triik­sär­gi trii­ki­mist, laua­kat­mist.

„Mi­da aeg eda­si, se­da vä­hem ta­ha­vad ka tüd­ru­kud te­ha kä­si­tööd. Mi­nu jaoks on tra­dit­sioo­ni­li­ne Ees­ti kä­si­töö vä­ga olu­li­ne, kuid kah­juks on neil sel­le vas­tu hu­vi vä­ga väi­ke,“ tõ­des ta.
See­vas­tu süüa ta­ha­vad õpe­ta­ja sõ­nul te­ha nii poi­sid kui tüd­ru­kud. See on olu­li­ne os­kus mõ­le­ma­ile, see­tõt­tu peab va­he­tus­tun­de va­ja­li­keks: „Kui need poi­sid lä­he­vad ko­dust tei­se lin­na koo­li, siis on hea, kui tea­vad, kui­das si­bu­lat koo­ri­da või mis on kar­tu­li­koo­ri­mis­nu­ga. Või kui on ük­si ko­dus, ehk saa­vad siis ka ise mõ­ne liht­sa­ma toi­du val­mis­ta­mi­se­ga hak­ka­ma.“

Kui­das on teis­tes koo­li­des?
Ka Aru­kü­la ja Ala­ve­re põ­hi­koo­lis, Pikavere mõisakoolis, Vi­ha­soo las­teaias-alg­koo­lis ja Keh­ra güm­naa­siu­mis va­he­ta­tak­se üheks õp­pe­pe­rioo­diks õp­peai­ned nii, et tüd­ru­kud õpi­vad teh­no­loo­giat, poi­sid ko­dun­dust ja kä­si­tööd.

Lok­sa güm­naa­siu­mis on lap­se­va­ne­ma aval­du­se põh­jal või­ma­lik va­li­da ka tüd­ru­ku­tel teh­no­loo­giaõ­pe­tus, pois­tel kä­si­töö ja ko­dun­dus, mõ­ned tüd­ru­kud on va­li­ku tei­nud teh­no­loo­giaõ­pe­tu­se ka­suks. Kuu­sa­lu kesk­koo­lis ja Kol­ga koo­lis saab iga õpi­la­ne va­li­da teh­no­loo­giaõ­pe­tu­se ning kä­si­töö ja ko­dun­dus va­hel. Suu­rem osa pois­se va­lib teh­no­loo­giaõ­pe­tu­se ning tüd­ru­kud kä­si­töö ja ko­dun­du­se, kuid on ka eran­deid. Li­saks sel­le­le toi­mu­vad ka va­he­tu­sed, mil teh­no­loo­giaõ­pe­tu­se õpi­la­sed oman­da­vad kä­si­töö ja ko­dun­du­se os­ku­si ning vas­tu­pi­di.

Aeg­vii­du koo­lis an­nab kä­si­tööd ja ko­dun­dust ning teh­no­loo­giaõ­pe­tust üks õpe­ta­ja, nii poi­sid kui tüd­ru­kud õpi­vad koos mõ­le­mat ai­net.

Eelmine artikkelSõit­me uus kü­la­va­nem on MA­RIS TAMM
Järgmine artikkelRaa­si­ku val­la Jär­si kül­la kii­ru­se­pii­rang