Projekteerimisbüroo Dialoog on koostanud Raasiku põhikooli renoveerimisprojekti.
Sama projekteerja, OÜ Dialoog on teinud Raasiku koolile ka juurdeehituste osa projekti ning Raasiku lasteaia juurdeehituse projekti. Tänavu valminud põhikoolihoone renoveerimisprojekt läks maksma ligikaudu 16 000 eurot.
Kooli juurdeehituste osa projektiga nähti praegusele koolihoonele ette kaks uut tiiba spordihoone ja raamatukogu, eraldi nii kooli- kui rahvaraamatukogu jaoks.
„Renoveerimisprojekt on vana hoone noorenduskuur. Välispiirded jäävad samaks, projekteerija sai „mängida“ neid arvestades,“ ütles Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi.
Ta selgitas, et projekteerimise lähteülesanne valmis kooli, vallavalitsuse ja Raasiku aktiivsete inimeste ühistööna: „ Eesmärk on rahuldada sellise ühe klassikomplektiga põhikooli vajadusi, kus ühte klassiruumi mahub kuni 26 õpilast.“
Vallavanem lisas, et projekteerimisel arvestati ka nende tänapäevaste nõuetega, milleks koolimaja ehitamisel 1962. aastal ei olnud veel vajadust – ruumid erialaspetsialistidele, näiteks psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile, väikeklassidele ning arvestatud on ka liikumispuudega õpilaste vajadustega.
„Renoveerimisprojekti ruumiprogramm oli suur väljakutse, sest on arusaadav, et vanasse hoonesse kõik vajalik enam ei mahu. Seetõttu on ka juurdeehituse ossa raamatukogu tiiba ette nähtud klassiruume ning ruumipuudust peaks aitama leevendada ka spordihoone,“ rääkis Raivo Uukkivi.
Raasiku kooli kogu uuendamise prognoositav maksumus on umbes 5 miljonit eurot, sellest praeguse koolihoone renoveerimine moodustab umbes 1,3 miljonit eurot. Vallavanema sõnul on Raasiku kooli renoveerimine valla arengukavas kõrgeima prioriteetsusega. Ta arvas, et mõistlik oleks teha kõik korraga – nii senise hoone renoveerimine kui juurdeehitus, kuid vallaeelarvest seda teha ei ole võimalik: „Kõik sõltub sellest, kas saame mõnest meetmest abi ja millised on abisaamise tingimused.“
Üks võimalus välisabi saamiseks on tema sõnul peagi avanev koolivõrgu korrastamise meede, kuid pole teada, kas sealt antakse toetust ka spordihoonete ehitamiseks.
„Meie eelarvestrateegia võimaldab planeerida omaosaluseks 2 miljonit eurot laenuraha, rohkem võimalusi praegu ei ole,“ märkis vallavanem.
