Raasiku kogumispunkti jäätmeid enam viia ei tohi, lähim koht ohtlike ja elektroonikajäätmete äraandmiseks on Arukülas.
Valla keskkonnaspetsialisti Alari Kruusvalli sõnul Raasiku jäätmepunkti enam midagi vastu ei võeta ning Teemeistri teel asunud kogumiskoht likvideeritakse juuni lõpuks.
„Püüame selle kuu jooksul sealt kõik prügi ära vedada, et seejärel anda maa tagasi omanikule – see on eramaa, mida oleme saanud tasuta kasutada,“ lausus ta.
Siiani asus Raasiku vallas kaks jäätmepunkti: üks Aruküla katlamaja territooriumil, teine Raasikul – varem Pae tänaval tuletõrjedepoo juures, 2010. aasta sügisest Teemeistri tee ääres endistel palliplatsidel. Need avati aastaid tagasi selleks, et vallaelanikel oleks võimalik ära anda ohtlikke jäätmeid, vanu rehve ning elektroonikaromusid, vastu võeti ka puulehti ja oksi.
„Raasiku jäätmepunkt asus üsna kõrvalises kohas. Ühest küljest oli see hea, teisalt halb, sest sinna hakati viima ka muud – suuremjaolt segaolmejäätmeid, mis oleks tegelikult tulnud üle anda korraldatud jäätmevedajale,“ rääkis keskkonnaspetsialist.
Ta lisas – kuna Aruküla jäätmepunkt on käidavamas kohas, on sellel lihtsam s ilma peal hoida ning sinna ei viida sedavõrd palju jäätmeid, mida ei tohiks, kuigi probleeme on ka seal. Jäätmepunktides on kindlatel kellaaegadel olnud jäätmete vastuvõtja, kuid ööpäevaringset valvet ei ole. Seetõttu on Raasiku jäätmepunktist saanud justkui mitteametlik prügila.
„Plats on korralik ja aiaga piiratud, aga sel ajal, kui töötajat kohal polnud, hakati sinna viima lubamatut prügi, peamiselt õhtuti, eriti nüüd, kui õhtud on pikalt valged,“ ütles Alari Kruusvall.
Ta arvas, et Raasiku jäätmepunkti kasutasid ebavajalikust kraamist lahtisaamiseks ka mõned firmad: „Sinna oli toodud autolammutusjäätmeid ning päris palju eterniiti.“
Ohtlikud jäätmed, elektroonika ja rehvid on jäätmepunktidest ära viinud erinevad firmad, segaolmejäätmete veo tellib vallavalitsus vastavalt vajadusele.
„Kui olukord on hakanud väga hulluks minema, oleme tellinud suured konteinerid ja kopp-laaduri ning laseme prügi vedada Jõelähtmele,“ kirjeldas keskkonnaspetsialist, kes märkis, et enamik jäätmepunktide halduskuludest ja eriliigiliste jäätmete kogumiseks mõeldud rahast – tänavu 15 600 eurot – kulub just ebaseaduslikult toodud jäätmete äraveoks.
Alari Kruusvall oletas, et lubamatuid olmejäätmeid viisid Raasiku jäätmepunkti peale kohalike ka naabervaldade ümberkaudsete külade elanikud. Nüüd ei saa seal enam ära anda ka ohtlikke jäätmeid, vana elektroonikat ega rehve, need tuleb transportida Arukülla või Jõelähtmel asuvasse Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse jäätmejaama: „Meil ei ole mõtet üleval pidada kahte jäätmepunkti. Ning kui järgida printsiipi „saastaja maksab“, ei tohiks omavalitsus oma eelaarvest prügiveole kulutada.“
Keskkonnaspetsialisti sõnul on kõneall olnud ka Raasiku valda jäätmejaama rajamine, kuid lähima paari aasta jooksul seda ilmselt veel teha ei jõua.
