Raasiku ja Aruküla jaamades napib parkimiskohti

1819
Aruküla jaamas on kohti viiele sõidukile, üks neist on invaliidikoht. Autosid jäetakse ka üle tee Vildivilla ette.

Rongiga linna sõitjad pargivad oma autod kogu päevaks lisaks jaamaparklatele kõrvalasuvate poodide ette ning haljasaladele.

Raasiku alevikus on raudteejaama perrooni kõrval parkimiskohti ligi paarikümnele autole, Arukülas mahub parkima alla kümne sõiduki. Argipäevade hommikul soovivad aga raudteejaama „pargi ja reisi“ parklasse oma auto jätta tavaliselt palju rohkem sõitjaid. Kes parklakohta ei saa, jätavad oma auto Raasikul Meierei poe ning Arukülas Vildivilla kohviku ette.
Aruküla parklas, mis asub Vildivilla kohviku vastas, on parkimiskohti viiele autole, üks neist on invaliidikoht. Esmaspäeva, 6. aprilli hommikul kell 9 olid kõik need kohad täis, lisaks seisis üks auto Vildivilla ees, kuigi kohvik on sel päeval suletud.
Vildivilla kohviku perenaine Aivi Hiibus rääkis, et autosid on enamasti alati rohkem kui parkimiskohti: „Kui kohad on täis, pargitakse risti-rästi ning ka muru peale. Meie parklas oli probleem ühe autojuhiga, kes kippus meie jalgrattahoidlat kinni parkima. Panime tuuleklaasi vahele kirjakese ning see olukord lahenes.“
Ta sõnas, et kuigi Vildivilla parklas autodest ei ummista, võiks parkimiskohti kindlasti rohkem olla: „Me neid mõnda autot ära ajama ei hakka, kes meie juures seisavad, kuid veidi ikka häirib, kui jäetakse auto kogu päevaks kohviku ette.“
Perroonil Tallinna rongi oodanud naised sõnasid, et tänu uutele ja kiiretele rongidele eelistavad paljud sõita ümberkaudsetest küladest autoga Arukülla ja minna tööle hoopis rongiga: „Isegi aleviku sees ei kõnnita jalgsi raudteejaama, vaid istutakse autosse. Probleem tekib aga tööpäeva lõpus, kui kõik rongireisijad pole veel saabunud, kuid liikumine poe ja kohviku ümbruses on väga aktiivne. Jaamaparklast välja tagurdamisega on tekkinud ohtlikke olukordi.“
Raasikul on parkimiskohti rohkem – esmaspäeva hommikul seisis suuremas parklas 8 autot, juurde oleks mahtunud 2-3. Teisel pool perrooni asuva „pargi ja reisi“ parkla 5 kohta olid täis. Kuigi Raasiku raudteejaama ümbruses on võrreldes Aruküla jaamaga rohkem avarust, on elanikud kurtnud, et autosid on liiga palju. Lisaks pargitakse kõrvale Meierei poe parklasse.
Raasikul rongi oodanud Triin Männiste lausus, et saabus ka ise jaama autoga: „Külaelanikele on see ainus võimalus tööle pääseda, mitte ainult mugavus. Parkimata keegi ei jäta ja kui kohta pole, tuleb poe ette sõita. Mõni auto on olnud poole rattaga isegi mälestusmärgi ümber oleval muruplatsil. Tipphetkel olen lugenud jaamas kokku ligi 50 autot.“
Meierei poe omanik Valdur Randmäe kinnitas, vahel on tõesti nii, et autod ei mahu jaama ning pargitakse poe ees: „Olen asfalteerinud poe parkla oma raha eest ning ega rõõmu ei valmista, kui jaamaparkla on nii täis, et autojuhid peavad parkima poe ees. Oleks tore, kui jaama ehk asula südame parkimisprobleem leiaks lahenduse.“
Vallavanem Raivo Uukkivi lausus, et on probleemiga kursis: „Parklad on väikesed, eriti Arukülas. Kahjuks Eesti Raudteele ei ole prioriteet, sest väidetavalt pole selleks raha. Raasikul on parkla jaoks maa olemas, seda püüame käes­oleval aastal kuivendada ning kui kraavitusega ühele poole saame, võime hakata rääkima parklate laiendamisest. Täpset valmimise aega ei saa öelda enne, kui oleme kuivendusega valmis ja saame hinnata töömahtu. Arukülas on olukord keerulisem, kuid oleme esitanud taotluse piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetmesse, kas sealt ka midagi saame, seda ei tea.“
Vallavanem ütles, et küsis möödunud aasta veebruaris, kas Eesti Raudtee leidis oma eelarves raha Raasiku ja Aruküla parklate laiendamiseks ning sai eitava vastuse.
Ta tõdes, et valla käesoleva aasta eelarve ei võimalda parklate laiendamist.