Raasiku ja Anija vald arutavad prügimajanduse alast koostööd

2951

ALARI KRUUSVALL arvab, et edaspidi võiks jäätmeveopiirkondi muuta.
Raasiku valla keskkonnaspetsialist ALARI KRUUSVALL, käisite Anija vallavalitsuses koostöövõimalusi arutamas. Millest kõnelesite?

„Oleme mõelnud teha naabervaldadega prügimajanduse alast koostööd. Arutasime Anija valla keskkonnaspetsialisti Helle Palmiga, kas oleks mõtet teha Raasiku ja Anija valla ühine jäätmeveopiirkond. Kuna optimaalseks jäätmeveopiirkonnaks loetakse 10 000 elanikku, kuid meil tuleb kahe valla peale rohkem, leidsime, et kaks piirkonda peaksid siiski jääma. Küll aga mõtlesime, et ehk oleks mõttekas teha hoopis vallapiire ületavad loogilised veopiirkonnad. Näiteks paari Kiviloo küla majapidamiseni saab prügiauto ainult Kehra kaudu ning meie praegune vedaja peab sinna sõitmiseks tegema suure ringi. Samamoodi asuvad Anija valla Linnakse ja Salumäe külad Raasiku külje all ning oleks mõistlikum, kui neid teenindaks meie valla jäätmevedaja.

Esialgu on need küsimused alles arutelu staadiumis, veopiirkondade muutmine eeldab mõlema volikogu otsust ning lahendada tuleb ka see küsimus, et lepingud jäätmevedajatega lõpevad erineval ajal – Anijal sügisel, meil järgmise aasta jaanuaris.“

Raasiku vald on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud juba kaks aastat, kuid ikka veel vabastate inimesi kohustusest lepingut sõlmida. Miks?

„Raasiku valla jäätmevaldajate registris on praegu 2000 jäätmevaldajat ning alates 1. veebruarist 2008 on neist 74 korraldatud jäätmeveost täielikult vabastatud, jäätmevedu harvemini kui kord kuus on antud 146-le majapidamisele, jäätmevedu ainult suveperioodil oleme lubanud 42 korral ning ainult alevikes rakendatud jäätmevedu 20-liitrise prügikotiga 66le majapidamisele.

Tean, et naabervaldades on korraldatud olmejäätmeveoga liitumisest vabastatud vaid mõned üksikud. Ilmselt pole seal seadust nii täpselt täidetud, kui meie seda tegime. Nagu jäätmeseadus ette nägi, kandsime algul jäätmevaldajate registrisse kõik hoonestatud kinnistute omanikud. Näiteks Rae vald jättis osa hajakülasid üldse korraldatud jäätmeveopiirkonnast välja, meil hõlmab see kogu valda.“

Millistel põhjustel olete vabastust andnud?

„Valdav põhjus on see, et registrisse kantud majapidamises ei elata. Mõned üksikud vabastused oleme andnud ka seetõttu, et inimesed ei tule endaga toime ning nende juures käib hooldaja, kes viib ära ka tekkivad jäätmed. Üks põhjus on see, et prügiauto ei pääse majapidamise juurde. Meil on veel kohti, kuhu viib vaid üle põllu kulgev pinnastee. Üks niisuguses kohas elav inimene küsiski vallavalitsuselt, kas prügivedaja peab tema juurde sõitma helikopteriga.

Oleme otsustanud ka osalist vabastamist. Näiteks külades on lubatud prügiveoteenust kasutada üks kord kvartalis. Seda kasutavad valdavalt vanemad inimesed, kelle majapidamises on loomad ning suur osa jäätmetest kasutatakse ära.

Oleme tulnud vastu ka neile, kellel on meie vallas suvekodud. Võimalus on prügiveoleping sõlmida ainult suvekuudeks – juuni, juuli, august – või suveperioodiks – näiteks aprillist septembrini, vastavalt inimese soovile.

Massiliselt ei ole me enam vabastusotsuseid teinud. Peamiselt käivad need, kellel vabastustähtaeg möödas.“

Kui pikaks ajaks prügiveo lepingu sõlmimisest vabastate?

„Vabastusi oleme andnud üheks aastaks. Kui majapidamine on tõesti tühi, oleme mõned registrisse kantud jäätmevaldajad sealt ka maha võtnud. Sel juhul ei pea inimene igal aastal uut taotlust tegema. Sest on olnud juhuseid, et aasta pärast jäätmeveo vabastusotsuse saamist saadab firma prügiveo arve ning siis tuleb inimene sellega meie juurde.“

Kas kõik, kes taotluse teinud, saavad ka täieliku või osalise vabastuse prügiveolepingu sõlmimisest?

„Ei. Kui ikka inimene ütleb, et tal prügi ei teki või käib linnas tööl ja viib jäätmed sinna, siis me vabastust ei anna. Samas on mõni öelnud, et sõidab tööle minnes Jõelähtme prügilast mööda ning viib ise jäätmed sinna. Sel juhul oleme vabastuse andnud, kuid vähemalt kord poole aasta jooksul peab inimene tooma meile tšekid, mis tõendavad, et ta on oma prügi ise ära viinud. Selliseid inimesi pole palju, ehk viis-kuus.“

Kas olete prügiveolepingu sõlmimisest vabastanud ka alevike majapidamisi?

„Alevikes me vabastust reeglina ei tee. On küll mõned erijuhtumid, kui näiteks maja jääb tühjaks.

Algul tuli Arukülast ja Raasikult taotlusi ka prügiveost osaliseks vabastamiseks, inimesed tahavad, et konteinerit tühjendatakse harvem. Kuid jäätmeseadus näeb ette, et tiheasustuses peab prügivedu toimuma vähemalt üks kord kuus. Meie valla jäätme-eeskirjas on öeldud, et tiheasustuses toimub prügivedu igal neljandal nädalal. See on tekitanud pahameelt, sest mõnes kuus tuleb maksta kahe prügiveokorra eest. Kuid nii oleme otsustanud ettevõtte graafiku järgi.

Kui kõige väiksem konteiner on 140-liitrine ja prügikott 150-liitrine, siis koostöös VSA Eestiga oleme mõnel juhul lubanud tiheasustuses kasutada 20-liitrist prügikotti, mille äraveo kord maksab 50 krooni. Seda ei luba me kõigil soovijail, vaid peamiselt üksielavatele inimestele. See on alternatiiv neile, kes soovivad tiheasustuses prügivedu harvem kui üks kord kuus.

Järgmisel aastal, kui algab uus jäätmeveoperiood, laiendame mahutite valikut ning ilmselt pakume 20-liitrise prügikoti võimalust kõigile soovijaile. Sest tegelikult on jäätmeseaduses vastuolu – nõutakse küll prügi liigiti sorteerimist, kuid samas on kohustus vähemalt kord kuus prügi jäätmevedajale ära anda. On selge, et liigiti sorteerimise puhul nii palju prügi ei teki, kui varem ning inimesed pole rahul, kui peavad sama palju maksma pooltühja konteineri tühjendamise eest.“

Kas prügiveohindades on ette näha muutusi?

„Kuna kütusehind on langenud, peaks vedaja praeguste hindadega hakkama saama. Anija vallaga on meie prügiveoteenuse hinnad suhteliselt võrdsed. Madalamad on need valdades, kus on korraldatud juba uus konkurss. Näiteks Rae vallas hakkas sügisest tööle uus firma ning hinnad langesid. Kiili vallas tegutseb nüüd sama ettevõte, kes meil, kuid hinnad on madalamad, ilmselt tänu tugevnevale konkurentsile firmade vahel. Seetõttu pole edaspidi mõtet valida vedajat viieks aastaks, nagu seadus nüüd võimaldab, vaid piirduda lühema lepinguga.“