Raasiku vallavolikogu kinnitas aastate 2020-2023 eelarvestrateegia, milles on analüüsitud järgmise nelja aasta tulusid-kulusid ning nende põhjal tehtud finantsprognoose ja kavandatud investeeringuid. Nelja järgmise aasta jooksul on kavas investeerida kokku 6,56 miljonit eurot.
Vallavanem Andre Sepp hindas investeeringute kava ajalehele kommenteerides üsna ambitsioonikaks ning lisas, et osa investeeringutest on plaanitud ellu viia laenu abil.
„Raasiku valla laenukoormus on üsna kõrge, oleme Harjumaal laenukoormuse suuruselt Harku valla järel teine. Laenu võtmine ei ole halb, kui seda toetab elanike arvu kasv, sest omavalitsuse peamine tulubaas on üksikisiku tulumaks. Meie mure on, et püsime ikka 5000 elaniku piirimail. Rahvaarvu suurendamiseks on kaks võimalust: meelitada olemasolevad elanikud meie registrisse ning näha ette uusi elamupiirkondi,“ rääkis ta.
Käesoleva aasta seisuga on Raasiku valla netovõlakoormus 5,4 miljonit eurot, mis moodustab 65 protsenti põhitegevuse tuludest. Laenu tuleb tagasi maksta Aruküla liigvee ärajuhtimissüsteemide, Raasiku lasteaia, kooli ja spordihoone ning Aruküla kooli ja spordihoone juurdeehituse ning staadioni rajamise eest. Eelarvestrateegia kohaselt võib laenukoormust suurendada 6,7 miljoni euroni ehk 71 protsendini tuludest.
Tuleval aastal on kavas investeeringuid teha ligi 2 miljoni euro eest. Kulutusi vallateede korrashoidu on alates tänavusest, mil selleks on eelarves 300 000 eurot, kavas igal aastal 10 000 euro võrra tõsta, tuleval aastal investeeritakse vastavalt teehoiukavale 310 000 eurot. Tänavavalgustuse investeeringuid planeeritakse järgmisel aastal 100 000 eurot, ülejärgmisel aastal on KIKi toel plaan asendada alevikes kõik olemasolevad valgustid uutega, lisaks näeb eelarvestrateegia ette igal aastal 40 000 euro eest nii alevikesse kui küladesse lisavalgustite paigaldamist.
Aruküla lasteaia keskküttesüsteemide rekonstrueerimisse ja laiendamisse – lasteaiale ehitatakse ruumid erivajadustega laste rühmale ning võimlemissaal – on 2020. aastaks kavandatud 700 000 eurot. Raasiku ÜVK teise etapi vallapoolseks omaosaluseks kavandatakse 200 000 eurot, Arukülla Tallinna maantee äärde kergliiklustee rajamiseks 150 000 eurot. 150 000 eurot on järgmisel aastal planeeritud ka valla vabatahtlikele päästjatele Arukülla Leader-programmi toel garaaži ehitamise omaoluseks. Aruküla jäätmejaama rajamiseks koos KIKi toetusega nähakse ette 137 320 eurot, millest omaosalus on 40 320 eurot. Pikavere mõisakooli fassaadi rekonstrueerimiseks planeeritakse 2020. aastal 20 000 ja 2021. aastal 200 000 eurot, nii Raasiku tervisekeskuse fassaadi remondiks kui vallamaja katuse soojustamisele järgmise aastal 60 000 eurot, Aruküla perekeskuse ja raamatukogu ÜVKga liitumiseks, küttesüsteemide, fassaadi ja katuse renoveerimiseks kokku 55 000 eurot. Aruküla mõisa piirdeaia uuendamiseks kavandatakse 40 000 eurot, Raasikule terviseraja tegemiseks ja olemasolevate laiendamiseks kahel järgmisel aastal 10 000 eurot aastas, külade bussipeatuste valgustuse ja ootekodade jaoks on 2020 planeeritud 5000 eurot. 10 000 eurot on järgmise aasta investeeringute kavas valla maade detailplaneerimiseks.
2021. aastal nähakse suuremate investeeringutena lisaks tänavavalgustusele ja teedele veel 500 000 eurot Raasiku Paju tänava rekonstrueerimiseks koos kergliiklustee ehitamisega, 300 000 eurot vallamajaesise parkimis- ja liikluskoha kujundamiseks-rekonstrueerimiseks, 150 000 eurot riigi kaasabil sotsiaalmaja rajamise alustamiseks, 170 000 eurot Aruküla liuvälja-hokiväljakule jäämasina ja külmutusseadmete ostmiseks, kui selleks saadakse projektitoetust, 15 000 Pikavere mõisapargi laululava kaasrahastamiseks, sama palju Raasiku pargi-reisi parkla laiendamiseks, 10 000 eurot Raasiku jalgpallistaadioni katusekatte projekti jaoks. Veel on investeeringute kavas 2021. aastaks ilma rahasummadeta kirja pandud Raasiku lasteaed ja Raasiku veetorni katuse remontimine esimesel võimalusel.
Vallavanem märkis, kui Raasikule on vaja juurde uusi lasteaiarühmi, tuleb enne investeeringuotsuse tegemist kaaluda alternatiive – kas on näiteks võimalik ehitada lasteaiale lisakorrus, lahendada ruumipuudus konteiner-maja abil. Raasiku veetorni katus tuleks tema sõnul tuleval aastal remontida, et hoone rohkem ei laguneks: „Raasiku veetorn on nagu meie Eiffeli torn, millel on pigem sümboli väärtus. Esmatähtis on see kiiresti lagunemise eest päästa, küll edaspidi jõuab otsustada, kuidas veetorn kasutusele võtta.“
Kas kõik eelarvestrateegias ette nähtud investeeringud just kavandatud ajal realiseeruvad, selgub vallaeelarve menetlemise käigus.