
Debatil osalesid kõikide kandideerivate nimekirjade esindajad ja üksikkandidaat.
Raasiku valla valimisdebatt toimus teisipäeva, 3. oktoobri õhtul Aruküla rahvamajas. Saalis istus üle 80 kuulaja. Kõik kohaletulnud kandidaadid paluti istuma laua taha. Kui palju kandidaate võis igast nimekirjast debateerima tulla, polnud piiratud. Debati korraldasid MTÜ Aruküla Kultuuriselts ning MTÜ Aruküla Perekeskus Männikäbi, toetust saadi Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Kaugemalt sõidutas rahvast debatile buss, mis väljus Pikaverest ja Raasikult. Moderaator oli Aruküla põhikooli vilistlane, ettevõtja Kaspar Aren, kes on pärit Raasiku vallast.
Küsimused kandidaatidele olid jagatud nelja vooru. Esmalt oli igal seltskonnal aega viis minutit enda tutvustamiseks, rääkida oma valimislubadustest ja -platvormist. Tuli vastata, millele keskendutakse järgmisel neljal aastal, mis on Raasiku valla valupunktid, kuidas on plaanis neid lahendada ning kuidas hinnatakse pehmeid väärtusi vallas. Teises voorus esitas moderaator küsimusi, mis olid postitatud samal päeval Facebooki grupis Raasiku Valla Kuulutaja. Kaspar Aren tegi debatipäeva hommikul Facebooki video, kus kutsub üles teada andma, mis küsimusele debatil vastust soovitakse. Küsimusi postitati paarkümmend. Igal seltskonnal oli vastamiseks 3 minutit. Kolmas voor oli avatud diskussioon, iga küsimuse arutamiseks 10 minutit. Viimane voor oli publiku küsimusteks ning kandidaatide küsimused üksteisele.
Tutvustusring
Esimesena tutvustas end valimisliit Üheskoos Edasi. Laua taga olid Annely Liiv, Megel Arroküll, Talvi Aruaas ning Andrus Mossov: „Meie põhieesmärk on, et valla elu ja juhtimine oleks läbipaistev, aus. Eriti oleme rõhku pannud professionaalsusele, oleme kaasanud nimekirja inimesi, kes tunnevad hästi oma valdkonda. Meie hulgas on mitmeid noori, püüame nendega ja neile suunata oma tegevuse, et nad osaleksid rohkem vallaelus ja -juhtimises. Praegu tunneme, et nad on sellest kõrvale jäänud. Vallas pikalt kestnud rahulik ja uinuv olek peaks lõppema, tuleb leida suuri ideid ja mõtteid.”

Valimisliidu Kodukoha Eest laua taga olid Heiko Kraubner, Kristi Vader, Maarja Sikut, Mari Möls, Maarja-Ly Teino, Kadi Tammaru, Avo Möls, Dea Ivask, Meeli Teder. Tutvustas Ants Kivimäe: „Oleme praeguse vallavanema Raivo Uukkiviga väga rahul. Tahaks, et ta jätkaks. Meil on ka tugev volikoguesimehe kandidaat Maarja Sikut, kes aastaid töötanud Anija vallas finantsjuhina. Püüame leida kõiges tasakaalu, arendada kogu valda. Tuleb ehitada Raasiku spordihoone, laiendada Aruküla kooli ja staadionit, ehitada ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Paraku tuleb võtta veel laenu. Tänu spordile ja noortele tahame elavdada liikumist, terveid eluviise.”
Üksikkandidaat Garina Toomingas tutvustas end luulevormis. Ta rääkis, et tahab pakkuda kultuuri, mis annab mõnusaid elamusi ja tundmusi, tänu sellele on tulnud Raasiku valda palju uusi elanikke, lisaks remontida hooneid, rajada kõnniteid. Ta lisas, et valimisplatvormides on nii vähe originaalsust, et ei viitsita minna valima.
Isamaa ja Res Publica Liitu esindas Anne Eenpalu: „Olen õnnelik, et sain küüditatute järglasena võimaluse üles ehitada Hellema talu. Andestage, kui olen öelnud või teinud midagi pahasti, sest võitlus talu ülesehitamise eest on olnud liiga raske. Mul on hea meel, et Raasiku vallas on nii munitsipaalkoolid kui waldorfkool, tugev huvikool. Tuleb jätkata noortes isamaalise kasvatuse kujundamist, noortes tüdrukutes graatsiat. See ei lähe mitte, kui noor neiu liigub nagu traktor, mitte kui daam. Tuleb jäädvustada kultuuripärandit, uurida lähiajaloo repressioone. Investeeringutest on üks olulisemaid Aruküla Jaama tänava kergliiklustee rajamine.”
Valimisliidu Raasiku Vald lauas istusid Ivar Vilberg, Marianne Loik, Urmas Raude, Katrin Priivits, Eliis Kahlo, Tiina Rühka, Aare Ets, Tiit Reeder, Mirko Miilits. Vallavanema kandidaat Andre Sepp: „Meie valimisliit pole uus moodustis, oleme sama nime all osalenud valimistel ka varem. Oleme tugev meeskond, kellega koostanud selge programmi. Suuremate asjadega, mis arengukavas, tuleb kindlasti edasi minna. Lisaks on meie suuremad ideed Raasiku spordikooli asutamine ning hooldekodu rajamine. Tähtsustame valla läbipaistvat juhtimist ning koostööd. Kuna asume Tallinnale nii lähedal, on vallal palju potentsiaali. Kui mulle usaldatakse vallavanema amet, ei lähe riigikogusse tagasi ega kandideeri sinna uuesti.”
Seejärel vastasid kandidaadid, kuidas planeerivad tagada, et Raasiku valla elanikud leiaksid rohkem tööd ja tegemist Raasiku vallas ega liiguks linna.
Anne Eenpalu: „Tuleks otsida üles Neinar Seli, kes omandas meie kuulsa veinitööstuse. Et saada töökohti, peab olema tootmist. Tuleks aidata ka Peningi mõisa omanikku Arvo Haugi. Katus on mõisal peal, muu osa seisab. Lagunevad ka kunagised kolhoosi tootmishooned, mis aseritele müüdi. Kuhu on jäänud saia-leivatootmine? Tuleb luua või taastada töövõimalused kohapeal.”
Ivar Vilberg: „Äri läheb omasoodu, vägisi ei saa ühtegi ettevõtet kuhugi tuua. Töökohad tekivad sinna, kus on tööjõud ja toimiv logistika. Arukülast on mitmeid ettevõtteid lahkunud, kuna pole tööjõudu. Näen ka ise ettevõtjana, kui raske on töötajaid leida. Kui soovime elanikke juurde, peavad olema hea elukeskkond ja ühendus Tallinnaga ja sealsete töökohtadega.”
Andrus Mossov: „Nõustun, professionaalset tööjõudu on raske leida. Peaks olema mugav käia Tallinnasse, samas peame pakkuma võimalust kaugemalt tulla tööle Arukülla, Raasikule. Selleks peaks olema hästi organiseeritud bussiliiklus, ka vallasiseselt ja maapiirkondades.”
Ka Kodukoha Eesti valimisliidu liikmed nõustusid eelkõnelejatega. Garina Toomingas lausus, et peaks elavdama koduvallas töötamist, et siin sündinud, õppinud ja elanud inimesed saaksid panustada oma tarkuse Raasiku valla arengusse.
Koostööplaanid
Garina Toomingas: „Mulle meeldiks kõigiga koostööd teha. On totralt tobe, kui hakkame volikogus üksteisele ära tegema, oleme ju kõik oma valla eest väljas. Volikogu liige peab olema tubli ja tugev.”
Avo Möls: „Olen staažikas volikoguliige. On olnud vastandumise aegu, aga pigem uue koosseisu alguses. Kui kohad saavad paika, on ülejäänud aeg normaalne valla toimimine. Kellega koostööd teeme, selgub pärast valimisi.” Ka Andrus Mossov ei soovinud veel koostööst rääkida, niiöelda laskmata karu nahka müüa.
Tiina Rühka: „Oleme valmis tegema kõigiga koostööd, vastasel juhul on pidur arengule. Volikogu peab olema põhjalikult, süsteemselt ja järjepidevalt juhitud, ühise programmi ja nägemusega.”
Anne Eenpalu: „Oluline on järjepidevus. Teeme koostööd kõigiga, kes hindavad isamaalisi väärtusi, laste kujundamist isamaalises vaimus, perede ja kodude eest hoolitsemist.”
Pakilised probleemid
Andre Sepp: „Esimene asi on leida uuel volikogul ühisosa, asuda täitma valimislubadusi. Pakilised on ÜVK, Aruküla kooli juurdeehitus, Raasiku spordihoone.”
Andrus Mossov: „Põhiteemad on paigas ja töös – need on haridus, transport, ÜVK. Loodame, et tulevad uued, suured ja võimsad ideed, mis pakuks pikaajaliselt rõõmu, tuleb rääkida asjadest suuremalt.”
Avo Möls: „Lisaks komisjonide moodustamisele ja vallavanema valimisele on pakiline investeerida haridusasutustesse, kasvatada investeeringute mahtu.”
Garina Toomingas: „Oluline on saada omavahel hästi läbi, hinnata üksteise tehtud tööd ja plaane.“ Anne Eenpalu pidas tähtsaks kiire internetivõrgu rajamist, Jaama kergliiklusteed, tankla rajamist, Raasiku spordihoonet, Aruküla kooli juurdeehitust, Raasiku kergliiklusteed ning valla seltsielu.
Valla eripäradena tõi Kodukoha Eest välja, et Raasiku vald ei muutu kunagi suureks tööstusvallaks, tuleks olla teenusepakkuja rahvale, kes tuleb vaba aega veetma Tallinnast. Lisaks on väikese valla kohta palju laulu-tantsupeolisi, mitmekülgne haridus ning palju tublisid sportlasi. Avo Möls: „Meil on tahtmist tegutseda, mitte olla kõrvaltvaataja ja vinguda. Väikese rahvaarvuga oleme suutnud palju.”
Garina Toomingas kiitis rongiühendust ning andekaid ja positiivseid inimesi. Nõustus Anne Eenpalu, kes lisas hästi organiseeritud huvitegevuse.
Mirko Miilits, kes on Arukülas uus elanik, tunnustas valla kogukonnatunnet: „Kui on idee, leidub alati keegi, kellega seda arutada.”
Andrus Mossov märkis, et Raasiku vald on hea koht, kuhu kodu luua ja puhkamas käia.
Teed-tänavad, investeeringud
Avatud diskussioonis algas arutelu teede korrastamisest. Andre Sepp: „Teede korrashoid on probleem igas omavalitsuses. Mõistan külaelanike muret, kes porisel teel autot lõhuvad. Oleme planeerinud tõsta teede rahastust kaks korda. Kaasata selleks välisrahastust, kodanike omaosalust, ka valla võimalused on kasvanud, võimalik, et ka riigieelarvelised võimalused kohalikele omavalitsustele suurenevad. Peaks olema konkreetne plaan, mis aastal mingi külatee musta katte alla saab. Üldplaneeringus peaks olema selge nägemus, milline hakkab olema kergliiklus- ja kõnniteede võrgustik.”
Ivar Vilberg lisas, et mõned teed jäävadki kruusateedeks.
Avo Möls: „Lisame teede eelarvesse igal aastal viis protsenti juurde, see on ammu kokku lepitud ning peab jätkuma.”
Räägiti ka suurematest investeeringutest, mida kõikides valimisplatvormides oluliseks peetud, kuid praegu veel valmimata.
Ivar Vilberg: „Need investeeringud on olnud plaanis kaua, sest arengukava tehakse kümneks aastaks ette. Kui avanevad Euroopa Liidu fondid, saab teha ainult neid asju, mis kirjas arengukavas ja eelarvestrateegias.”
Ants Kivimäe: „Raasiku kooli spordihoone saaga on olnud pikka vinnaga. Lootsime saada eurofondist raha, ootasime aastaid. Selgus, et toetust saab keskkoolidele, mis tehakse ümber põhikoolideks. Otsustasime alustada kooli laiendamisest ning nüüd on järg spordihoone käes.”
Veel tuli debatil juttu, mis saaks, kui keegi ärimees ostaks Raasiku vallas maad ning plaaniks rajada 500 elamukrunti. Kandidaadid tõdesid, et surve selles suunas on, uusarendused müüvad kiiresti. Avo Möls lisas, et olemasolev taristu, koolid-lasteaiad nii palju uusi inimesi korraga vastu võtta ei suuda. Andre Sepp pakkus, et tihendama peaks keskusi. Ivar Vilberg soovitas vaadata üle, mis tingimustel lubada arendajal tegutseda – rajada kommunikatsioonid, teed, tänavavalgustus.
Anne Eenpalu: „Suured kinnisvaraarendused ei juhtu üleöö. See on pikaajaline protsess, mis nõuab arendajalt vastutust, sissemakseid, arendaja üle tuleb teha kontrolli.”
Andrus Mossov lisas, et arendused ei ole igal pool nii kiired – krunte on arendatud ligi kümme aastat, maha pole müüdud ühtegi.
Juttu tuli ka sellest, mida soovivad kandidaadid vallas efektiivsemaks muuta ning kas on võimalik, et vallas hakatakse ellu viima erakondlikku poliitikat. Publik küsis investeeringute kohta, teedeehitusest, koostööst.
Kandidaatide omavahelistes küsimustes kerkisid esile pagulasteema, OTT taluturg, ääremaade külad, haldusreform.