
ANDRE SEPPA toetasid 9 volikoguliiget, senine vallavanem RAIVO UUKKIVI sai 8 häält.
Raasiku vallavolikogu 31. oktoobri istungi päevakorras olid vallavanema valimine, eestseisuse moodustamine, volikogu komisjonide moodustamine, vallavolikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine.
Vallavanema valimine oli päevakorras esimene punkt. Aare Ets valimisliidust Raasiku Vald seadis üles nimekirjakaaslase Andre Sepa kandidatuuri, Avo Möls valimisliidust Kodukoha Eest esitas praeguse vallavanema Raivo Uukkivi. Salajasel hääletusel valiti vallavanemaks Andre Sepp 9 häälega, Raivo Uukkivi toetasid 8 volikoguliiget.
ANDRE SEPP – 9 häält
Enne vallavanema valimise hääletust said kandidaadid end 10 minuti jooksul tutvustada.
Andre Sepp rääkis, et on 46aastane, abielus, 3 lapse isa. Lapsena suvitanud Raasikul, Arukülas elanud 24 aastat. Ta on õppinud Riigikaitse Akadeemias, töötanud kriminaalpolitseis, olnud 2 aastat erasektoris tootmisjuht.
Andre Sepp oli Raasiku vallavanem aastatel 1999-2011. Ta on osalenud riigikogu kahe koosseisu töös, Eesti mootorrattaföderatsiooni president, Harju Tarbijate Ühistu nõukogu liige, Harju spordiliidu juhatuses, olnud HOLi juhatuse esimees.
Andre Sepp: „Soovin töötada Raasiku valla arenguks ja kodanike heaolu arendamiseks. See saab toimida üksnes hea koostööga kõikide osapoolte vahel, kaasates avalikku ja erasektorit ja külakogukondi. Valla missioon ja visioon arengukavas ei saa erineda vallavanema või vallavalitsuse missioonist.”
Ta lisas, et Raasiku vallal on suur väljakutse haldusreformis: „Raasiku vald ei jää rahvaarvult Eesti kõige väiksemaks omavalitsuseks, kuid väiksus peaks olema otsustajatele ja elanikele hea väljakutse. Tuleb selgitada osapooltele, mis on meie võimalusi arvestades võimalik teha. Tuleks uuesti alustada ühinemisläbirääkimisi Raasiku aleviku ümbruskonna küladega Jõelähtme ja Anija vallas. Seal elavad inimesed kasutavad meie teenuseid. Peame saama suuremaks oma tulubaasilt.”
Olev Sinijärv uuris, millega hakkaks Andre Sepp vallavanemana kohe tegelema. Vastus oli, et esmatähtis on koostöösoov: „Seejärel vallavalitsuse moodustamine, struktuuri kinnitamine. Volikogu liikmena tean käimasolevaid protsesse, kuid mitte üksikasju. On vaja jätkata investeeringuid, uue arengukava ja üldplaneeringu koostamist.”
Maarja Sikut palus täpsustada, kelle vahel tuleks teha koostööd. Andre Sepp sõnas, et külakogukondade, ettevõtjate, volikogu ja komisjonide vahel, ka naaberomavalitsustega.
Avo Möls küsis kommentaari Postimehe artikli kohta Reformierakonna liikmete liikumisest piirkonnaorganisatsioonide vahel.
Andre Sepp: „Minu nime lisamine artiklisse toonase riigikoguliikmena oli ajakirjanduslikult huvitav, rohkem ma sellega seotud pole. Loos on minu seisukohta kirjeldatud, jään selle juurde ka praegu.”
Ivar Vilberg soovis teada, kas investeeringud on plaanis ellu viia ka siis, kui laenukoormus ähvardab minna üle piiri.
Andre Sepp: „Jah. Olen volikoguliikmena nende investeeringute poolt hääletanud. Laenule pole ülempiiri seatud, piir läheb volikogu laua taga, kus tuleb läbi arutada, kui suurt laenukoormust me talume.”
Olev Rähni küsis, miks Andre Sepp hääletas riigikogus Raasiku valla vastu, täpsustades, et haldusreformi otsus tähendas väikeste valdade kaotamist ajal, mil ka Raasiku vallas oli alla nõutud 5000 kodaniku.
Andre Sepp vastas, et haldusreformi seaduse hääletuses polnud kuidagi Raasiku valda välja toodud: „Ühtegi reformi kindlate raamideta läbi ei vii. Praegu on meie vallas oluliselt rohkem kodanikke. Teadsin hääletades, et meie vallas on tunduvalt rohkem elanikke, kes pole valda sisse kirjutanud ja rahvaarvu suurenemise nimel tuleb tööd teha.”
Tõnu Suurkuusk uuris, kas ka külateede olukord võiks paraneda. Andre Sepp: „Teede arendamise kava tuleb külade esindajatega läbi arutada. Kogukondadel peab olema teave, kas ja mida nende teedega planeeritakse teha ja millal.”
RAIVO UUKKIVI – 8 häält
Praegune vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et pole Raasiku valla kodanik, seega saab vaadata valla asjadele erapooletumalt ja ühtlasemalt.
Praegu elab ta Rae vallas Jüris, tal on 3 last, 4 lapselast, on olnud 35 aastat abielus.
Hariduselt põllumajanduse insener, magistrikraadi saanud TTÜst. Töötanud Tallinna Vee ühe direktori ja juhatuse liikmena, Tallinna Prügila ASis, 2002. aastast Rae vallavolikogus, 2004. aastal sai temast Rae vallavanem kuni 2010. aastani. Pärast seda oli 2 aastat Vihula vallavanem, 2013. aastast Raasiku vallavanem.
„Neli aastat tagasi olin kindel, et jään üheks perioodiks, kui niigi kauaks. On olnud huvitav aeg, on tehtud koostööd, volikogu on olnud üksmeelne ja tubli. Vallavalitsus on volikogu töö kenasti ellu viinud, austanud volikogu seisukohti. Mulle meeldis eelmise aasta iseolemise eest võitlemine. Oluline samm oli ka Raveni poolitamine sooja- ja vee-ettevõtteks,” rääkis Raivo Uukkivi.
Ta lisas, et tuleb laenu võtta, et investeeringud ellu viia: „On viimane aeg, et käesolevad investeeringud ära teha. Pooleliolevad asjad olid põhjus, miks olin nõus tulema taas volikogu ette küsima toetust, et vallavanemana jätkata. Tuleb teha ja teha koos, mitte ainult vaadata ja arutada. Keegi ei suuda teha midagi üksi.”
Andre Sepp küsis, kas plaanis on kandideerida 2019. aasta riigikogu valimistel. Raivo Uukkivi vastas, et suure tõenäosusega mitte ega ole ilmselt selleks ajaks enam ka ühegi erakonna liige, ta on taandanud ennast ka sotsiaaldemokraatide Rae piirkonna juhi kohalt.
Kandidaadilt küsiti veel valla laenukoormuse, kohtuasjade ja komisjonide kohta.
Kolm komisjoni
Pärast vallavanema valimist oli päevakorras eestseisuse kolmanda liikme valimine. Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, kolmanda liikme valib volikogu. Helle Vaga pakkus Olev Sinijärve, keda toetasid kõik 17 volikoguliiget.
Volikogu esimees Tiina Rühka tegi ettepaneku moodustada 3 komisjoni: eelarve- ja planeerimise, haridus- ja sotsiaali ning revisjonikomisjon. Võrreldes eelmise valimisperioodiga on komisjone vähem, volikogu esimees selgitas, et aega ja inimesi tuleks mõistlikumalt kasutada, varem komisjonide teemad kattusid. Ta lisas, et otsuseid tuleks teha kiiremini ja põhjalikumalt. Komisjonid on ka varasemast suuremad. Igakuised toimumisajad fikseeritakse ja avalikustatakse varakult.
Maarja Sikut tegi ettepaneku moodustada lisaks kultuuri-, spordi- ja kogukonnakomisjon: „Rohkem komisjone pole halb, see annab nii spetsialistidele kui paljudele vallaelanikele võimaluse kaasa rääkida. Kui komisjone on vähem, lähevad valdkonnad liiga laiaks, ei jõua teemasid süvitsi läbi arutada. Kultuur on väga lai valdkond, pole mõistlik panna seda kokku sama mahuka sotsiaalvaldkonnaga.”
Ivar Vilberg rääkis, et kuulus eelmise koosseisu ajal kõikidesse komisjonidesse, neist kahe tegevus hääbus: „Polnud kohalkäijaid, kvoorumit ei saanud kokku. Komisjonides arutati samu asju.”
Tiina Rühka sõnas, et kõik valdkonnad on komisjonide vahel ära jagatud, ükski valdkond kõrvale ei jää: „Külade ja kogukondade teemat käsitleti varem külavanemate ümarlaudades, see tuleks taastada.”
Volikogu ei toetanud nelja komisjoni moodustamist, kinnitati kolm komisjoni. Ivar Vilberg tegi ettepaneku muuta komisjonide nimed pikemaks – eelarve-, keskkonna- ja planeerimiskomisjon ning haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja spordikomisjon. Volikogu toetas ettepanekut.
Eelarve-, keskkonna- ja planeerimiskomisjoni esimeheks valis volikogu Maarja Sikuti, aseesimeheks Tiina Rühka. Haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja spordikomisjoni hakkab juhtima Andres Kallaste, aseesimeheks saab Garina Toomingas. Revisjonikomisjoni esimees on Kadi Tammaru, aseesimees Rene Lill.