Raa­si­ku val­la­va­ne­maks va­li­ti AND­RE SEPP

1704
Vallavanemat ANDRE SEPPA õnnitles volikogu esimees TIINA RÜHKA. Keskel volikogu aseesimees HELLE VAGA.

AND­RE SEP­PA toe­ta­sid 9 vo­li­ko­gu­lii­get, se­ni­ne val­la­va­nem RAI­VO UUK­KI­VI sai 8 häält.

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu 31. ok­toob­ri is­tun­gi päe­va­kor­ras olid val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne, eest­sei­su­se moo­dus­ta­mi­ne, vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­de moo­dus­ta­mi­ne, val­la­vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­de esi­mees­te ja asee­si­mees­te va­li­mi­ne.

Val­la­va­ne­ma va­li­mi­ne oli päe­va­kor­ras esi­me­ne punkt. Aa­re Ets va­li­mis­lii­dust Raa­si­ku Vald sea­dis üles ni­me­kir­ja­kaas­la­se And­re Se­pa kan­di­da­tuu­ri, Avo Möls va­li­mis­lii­dust Ko­du­ko­ha Eest esi­tas prae­gu­se val­la­va­ne­ma Rai­vo Uuk­ki­vi. Sa­la­ja­sel hää­le­tu­sel va­li­ti val­la­va­ne­maks And­re Sepp 9 hää­le­ga, Rai­vo Uuk­ki­vi toe­ta­sid 8 vo­li­ko­gu­lii­get.

AND­RE SEPP – 9 häält
En­ne val­la­va­ne­ma va­li­mi­se hää­le­tust said kan­di­daa­did end 10 mi­nu­ti jook­sul tut­vus­ta­da.

And­re Sepp rää­kis, et on 46aas­ta­ne, abie­lus, 3 lap­se isa. Lap­se­na su­vi­ta­nud Raa­si­kul, Aru­kü­las ela­nud 24 aas­tat. Ta on õp­pi­nud Rii­gi­kait­se Aka­dee­mias, töö­ta­nud kri­mi­naal­po­lit­seis, ol­nud 2 aas­tat era­sek­to­ris toot­mis­juht.

And­re Sepp oli Raa­si­ku val­la­va­nem aas­ta­tel 1999-2011. Ta on osa­le­nud rii­gi­ko­gu ka­he koos­sei­su töös, Ees­ti moo­tor­rat­ta­fö­de­rat­sioo­ni pre­si­dent, Har­ju Tar­bi­ja­te Ühis­tu nõu­ko­gu lii­ge, Har­ju spor­di­lii­du ju­ha­tu­ses, ol­nud HOLi ju­ha­tu­se esi­mees.

And­re Sepp: „Soo­vin töö­ta­da Raa­si­ku val­la aren­guks ja ko­da­ni­ke heao­lu aren­da­mi­seks. See saab toi­mi­da üks­nes hea koos­töö­ga kõi­ki­de osa­pool­te va­hel, kaa­sa­tes ava­lik­ku ja era­sek­to­rit ja kü­la­ko­gu­kon­di. Val­la mis­sioon ja vi­sioon aren­gu­ka­vas ei saa eri­ne­da val­la­va­ne­ma või val­la­va­lit­su­se mis­sioo­nist.”

Ta li­sas, et Raa­si­ku val­lal on suur väl­ja­kut­se hal­dus­re­for­mis: „Raa­si­ku vald ei jää rah­vaar­vult Ees­ti kõi­ge väik­se­maks oma­va­lit­su­seks, kuid väik­sus peaks ole­ma ot­sus­ta­ja­te­le ja ela­ni­ke­le hea väl­ja­kut­se. Tu­leb sel­gi­ta­da osa­pool­te­le, mis on meie või­ma­lu­si ar­ves­ta­des või­ma­lik te­ha. Tu­leks uues­ti alus­ta­da ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mi­si Raa­si­ku ale­vi­ku ümb­rus­kon­na kü­la­de­ga Jõe­läht­me ja Ani­ja val­las. Seal ela­vad ini­me­sed ka­su­ta­vad meie tee­nu­seid. Pea­me saa­ma suu­re­maks oma tu­lu­baa­silt.”

Olev Si­ni­järv uu­ris, mil­le­ga hak­kaks And­re Sepp val­la­va­ne­ma­na ko­he te­ge­le­ma. Vas­tus oli, et es­ma­täh­tis on koos­töö­soov: „See­jä­rel val­la­va­lit­su­se moo­dus­ta­mi­ne, st­ruk­tuu­ri kin­ni­ta­mi­ne. Vo­li­ko­gu liik­me­na tean käi­ma­so­le­vaid prot­ses­se, kuid mit­te ük­si­kas­ju. On va­ja jät­ka­ta in­ves­tee­rin­guid, uue aren­gu­ka­va ja üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mist.”

Maar­ja Si­kut pa­lus täp­sus­ta­da, kel­le va­hel tu­leks te­ha koos­tööd. And­re Sepp sõ­nas, et kü­la­ko­gu­kon­da­de, et­te­võt­ja­te, ­vo­li­ko­gu ja ko­mis­jo­ni­de va­hel, ka naa­be­ro­ma­va­lit­sus­te­ga.

Avo Möls kü­sis kom­men­taa­ri Pos­ti­me­he ar­tik­li­ kohta Re­for­mie­ra­kon­na liik­me­te lii­ku­mi­sest piir­kon­naor­ga­ni­sat­sioo­ni­de va­hel.

And­re Sepp: „Mi­nu ni­me li­sa­mi­ne ar­tik­lis­se too­na­se rii­gi­ko­gu­liik­me­na oli aja­kir­jan­dus­li­kult hu­vi­tav, roh­kem ma sel­le­ga seo­tud po­le. Loos on mi­nu sei­su­koh­ta kir­jel­da­tud, jään sel­le juur­de ka prae­gu.”

Ivar Vil­berg soo­vis tea­da, kas in­ves­tee­rin­gud on plaa­nis el­lu viia ka siis, kui lae­nu­koor­mus äh­var­dab min­na üle pii­ri.

And­re Sepp: „Jah. Olen vo­li­ko­gu­liik­me­na nen­de in­ves­tee­rin­gu­te poolt hää­le­ta­nud. Lae­nu­le po­le ülem­pii­ri sea­tud, piir lä­heb vo­li­ko­gu laua ta­ga, kus tu­leb lä­bi aru­ta­da, kui suurt lae­nu­koor­must me ta­lu­me.”

Olev Räh­ni kü­sis, miks And­re Sepp hää­le­tas rii­gi­ko­gus Raa­si­ku val­la vas­tu, täp­sus­ta­des, et hal­dus­re­for­mi ot­sus tä­hen­das väi­kes­te val­da­de kao­ta­mist ajal, mil ka Raa­si­ku val­las oli al­la nõu­tud 5000 ko­da­ni­ku.

And­re Sepp vas­tas, et hal­dus­re­for­mi sea­du­se hää­le­tu­ses pol­nud kui­da­gi Raa­si­ku val­da väl­ja too­dud: „Üh­te­gi re­for­mi kind­la­te raa­mi­de­ta lä­bi ei vii. Prae­gu on meie val­las olu­li­selt roh­kem ko­da­nik­ke. Tead­sin hää­le­ta­des, et meie val­las on tun­du­valt roh­kem ela­nik­ke, kes po­le val­da sis­se kir­ju­ta­nud ja rah­vaar­vu suu­re­ne­mi­se ni­mel tu­leb tööd te­ha.”

Tõ­nu Suur­kuusk uu­ris, kas ka kü­la­tee­de olu­kord võiks pa­ra­ne­da. And­re Sepp: „Tee­de aren­da­mi­se ka­va tu­leb kü­la­de esin­da­ja­te­ga lä­bi aru­ta­da. Ko­gu­kon­da­del peab ole­ma tea­ve, kas ja mi­da nen­de tee­de­ga pla­nee­ri­tak­se te­ha ja mil­lal.”

RAI­VO UUK­KI­VI – 8 häält
Prae­gu­ne val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi üt­les, et po­le Raa­si­ku val­la ko­da­nik, see­ga saab vaa­da­ta val­la as­ja­de­le era­poo­le­tu­malt ja üht­la­se­malt.

Prae­gu elab ta Rae val­las Jü­ris, tal on 3 last, 4 lap­se­last, on ol­nud 35 aas­tat abie­lus.

Ha­ri­du­selt põl­lu­ma­jan­du­se in­se­ner, ma­gist­rik­raa­di saa­nud TTÜst. Töö­ta­nud Tal­lin­na Vee ühe di­rek­to­ri ja ju­ha­tu­se liik­me­na, Tal­lin­na Prü­gi­la ASis, 2002. aas­tast Rae val­la­vo­li­ko­gus, 2004. aas­tal sai te­mast Rae val­la­va­nem ku­ni 2010. aas­ta­ni. Pä­rast se­da oli 2 aas­tat Vi­hu­la val­la­va­nem, 2013. aas­tast Raa­si­ku val­la­va­nem.

„Ne­li aas­tat ta­ga­si olin kin­del, et jään üheks pe­rioo­diks, kui nii­gi kauaks. On ol­nud hu­vi­tav aeg, on teh­tud koos­tööd, vo­li­ko­gu on ol­nud üks­meel­ne ja tub­li. Val­la­va­lit­sus on vo­li­ko­gu töö ke­nas­ti el­lu vii­nud, aus­ta­nud vo­li­ko­gu sei­su­koh­ti. Mul­le meel­dis eel­mi­se aas­ta iseo­le­mi­se eest võit­le­mi­ne. Olu­li­ne samm oli ka Ra­ve­ni poo­li­ta­mi­ne soo­ja- ja vee-et­te­võt­teks,” rää­kis Rai­vo Uuk­ki­vi.

Ta li­sas, et tu­leb lae­nu võt­ta, et in­ves­tee­rin­gud el­lu viia: „On vii­ma­ne aeg, et käe­so­le­vad in­ves­tee­rin­gud ära te­ha. Poo­le­lio­le­vad as­jad olid põh­jus, miks olin nõus tu­le­ma taas vo­li­ko­gu et­te kü­si­ma toe­tust, et val­la­va­ne­ma­na jät­ka­ta. Tu­leb te­ha ja te­ha koos, mit­te ai­nult vaa­da­ta ja aru­ta­da. Kee­gi ei suu­da te­ha mi­da­gi ük­si.”

And­re Sepp kü­sis, kas plaa­nis on kan­di­dee­ri­da 2019. aas­ta rii­gi­ko­gu va­li­mis­tel. Rai­vo Uuk­ki­vi vas­tas, et suu­re tõe­näo­su­se­ga mit­te ega o­le ilm­selt sel­leks ajaks enam ka ühe­gi era­kon­na lii­ge, ta on taan­da­nud en­nast ka sot­siaal­de­mok­raa­ti­de Rae piir­kon­na ju­hi ko­halt.

Kan­di­daa­dilt kü­si­ti veel val­la lae­nu­koor­mu­se, koh­tuas­ja­de ja ko­mis­jo­ni­de koh­ta.

Kolm ko­mis­jo­ni
Pä­rast val­la­va­ne­ma va­li­mist oli päe­va­kor­ras eest­sei­su­se kol­man­da liik­me va­li­mi­ne. Eest­sei­su­ses­se kuuluvad vo­li­ko­gu esi­mees ja asee­si­mees, kol­man­da liik­me va­lib vo­li­ko­gu. Hel­le Va­ga pak­kus Olev Si­ni­jär­ve, ke­da toe­ta­sid kõik 17 vo­li­ko­gu­lii­get.

Vo­li­ko­gu esi­mees Tii­na Rüh­ka te­gi et­te­pa­ne­ku moo­dus­ta­da 3 ko­mis­jo­ni: ee­lar­ve- ja pla­nee­ri­mi­se, ha­ri­dus- ja sot­siaa­li ning re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­n. Võr­rel­des eel­mi­se va­li­mis­pe­rioo­di­ga on ko­mis­jo­ne vähem, vo­li­ko­gu esi­mees sel­gi­tas, et ae­ga ja ini­me­si tu­leks mõist­li­ku­malt ka­su­ta­da, va­rem ko­mis­jo­ni­de tee­mad kat­tu­sid. Ta li­sas, et ot­su­seid tu­leks te­ha kii­re­mi­ni ja põh­ja­li­ku­malt. Ko­mis­jo­nid on ka va­ra­se­mast suu­re­mad. Iga­kui­sed toi­mu­mi­sa­jad fik­see­ri­tak­se ja ava­li­kus­ta­tak­se va­ra­kult.

Maar­ja Si­kut te­gi et­te­pa­ne­ku moo­dus­ta­da li­saks kul­tuu­ri-, spor­di- ja ko­gu­kon­na­ko­mis­jon: „Roh­kem ko­mis­jo­ne po­le halb, see an­nab nii spet­sia­lis­ti­de­le kui pal­ju­de­le val­lae­la­ni­ke­le või­ma­lu­se kaa­sa rää­ki­da. Kui ko­mis­jo­ne on vä­hem, lä­he­vad vald­kon­nad lii­ga laiaks, ei jõua tee­ma­sid sü­vit­si lä­bi aru­ta­da. Kul­tuur on vä­ga lai vald­kond, po­le mõist­lik pan­na se­da kok­ku sa­ma ma­hu­ka sot­siaal­vald­kon­na­ga.”

Ivar Vil­berg rää­kis, et kuu­lus eel­mi­se koos­sei­su ajal kõi­ki­des­se ko­mis­jo­ni­des­se, neist ka­he te­ge­vus hää­bus: „Pol­nud kohalkäijaid, kvoo­ru­mit ei saa­nud kok­ku. Ko­mis­jo­ni­des aru­ta­ti sa­mu as­ju.”

Tii­na Rüh­ka sõ­nas, et kõik vald­kon­nad on ko­mis­jo­ni­de va­hel ära ja­ga­tud, üks­ki vald­kond kõr­va­le ei jää: „Kü­la­de ja ko­gu­kon­da­de tee­mat kä­sit­le­ti va­rem kü­la­va­ne­ma­te ümar­lau­da­des, see tu­leks taas­ta­da.”

Vo­li­ko­gu ei toe­ta­nud nel­ja ko­mis­jo­ni moo­dus­ta­mist, kin­ni­ta­ti kolm ko­mis­jo­ni. Ivar Vil­berg te­gi et­te­pa­ne­ku muu­ta ko­mis­jo­ni­de ni­med pi­ke­maks – ee­lar­ve-, kesk­kon­na- ja pla­nee­ri­mis­ko­mis­jon ning ha­ri­dus-, kul­tuu­ri-, sot­siaal- ja spor­di­ko­mis­jon. Vo­li­ko­gu toe­tas et­te­pa­ne­kut.

Ee­lar­ve-, kesk­kon­na- ja pla­nee­ri­mis­ko­mis­jo­ni esi­me­heks va­lis vo­li­ko­gu Maar­ja Si­ku­ti, asee­si­me­heks Tii­na Rüh­ka. Ha­ri­dus-, kul­tuu­ri-, sot­siaal- ja spor­di­ko­mis­jo­ni hak­kab juh­ti­ma And­res Kal­las­te, asee­si­me­heks saab Ga­ri­na Too­min­gas. Re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni esi­mees on Ka­di Tam­ma­ru, asee­si­mees Re­ne Lill.

Eelmine artikkelAni­ja vo­li­ko­gus ka re­for­mif­rakt­sioon
Järgmine artikkelSAND­RA VI­LU­MAA ja KEI­JO-JO­HANN NOR­DEN osa­le­vad Noor­te Maa­päe­val