
Kaks suve tagasi 90. sünnipäeva tähistanud Raasiku Tuletõrjeühing taastati 1999. aastal.
„Sellistes kohtades käies on alati soe tunne ja sees väike värelus. Kuigi Raasiku on linnalähedane koht, on siin maapiirkond ja inimesed saavad aru, et peavad muretsema oma rõõmude-murede eest ise,“ ütles Päästeliidu nõukogu liige Toomas Sillamaa laupäeval, 1. juunil Raasiku Tuletõrjeühingu juubelil.
Raasiku Tuletõrjeühingu juhatuse liige Jaak Laanisto meenutas, et 1999. aastal, kui Raasiku vald soovis kunagised kolhoosi tuletõrjeautod vabatahtlikele tõrjujatele üle anda, tuli teha kiire otsus ja Eesti ajal tegutsenud ühing taasasutada. Koos Toomas Sillamaaga jagas ta ühingukaaslastele päästeliidu aastakäigumärke, mida antakse neile, kes on vabatahtlikus tuletõrjes tegutsenud vähemalt viis aastat. Uue märgi, millel on kirjas vabatahtlikuna tegutsemise aastad, saab iga viie aasta täitumise järel.
Jaak Laanisto on vabatahtlik olnud üle 35 aasta, Raasiku Tuletõrjeühingu juhatuse teised liikmed Valdeko Vaher ja Harri Aljasmäe said aastapäevamärgid, kus on kirjas, et nad on vabatahtlikud olnud 30 aastat, Reino Aljasmäe 20 aastat, Risto Kärner ja Heiko Aljasmäe 10 aastat, Külli Vaher ja Karin Möllits 5 aastat. Ühingu juht tänas meenega ka Raasiku tuletõrje ülejäänud vabatahtlikke – Pille Vaherit, Eerik Kaljuranda, Kalev Vaherit ja Erik Tensingut.
Raasiku depoo juhti Valdeko Vaherit tunnustas Päästeliit pikaajalise tegevuse eest Eesti vabatahtliku pääste arendamisse ja panustamisse hoolsusmärgi Kuldrist I liigiga.
Raasiku vallavalitsuse nimel tänas kohalikke pritsumehi-naisi Aare Ets. Ta kinnitas, et vabatahtlikud päästjaid on vallavalitsusele olnud aastaid head ja usaldusväärsed partnerid, kelle panus turvalisuse tagamisse on olnud muljetavaldav.
„Soovin, et ühingul oleks ka edaspidi õhinapõhisust, sest paraku on see tegevus suuresti õhinapõhine,“ sõnas ta ning andis Valdeko Vaherile üle sügisel kodanikupäeval määratud vallavalitsuse tänukirja pikaajalise vabatahtliku töö eest tuletõrjeauto ja depoo korrashoiul.
Kauaaegse koostöö eest tänas Raasiku vabatahtlikke ka Kehra kutselise päästekomando pealik Aivar Kari. Ta meenutas, et Kehra komando sai 25 aastat tagasi alguse just Raasiku vabatahtlikest tuletõrjujatest ja kahest sealsest autost.
„Tänu, mida teile avaldame, ei kompenseeri tegelikult seda tööd. Rahulolu, mis sellest igaühele jääb, ongi tõenäoliselt ainuke kompensatsioon. Rikkaks selle tööga ei saa, äärmisel juhul saab ainult õndsaks, aga ka see on tähtis. On tähtis, kui saad ühel päeval öelda, et olen püüdnud olla hea inimene ja mulle meeldib, et mu lapsed on samasugused,“ märkis Toomas Sillamaa päästeliidu nõukogust.
Lastekaitsepäeval toimunud lahtiste uste päeval olid Raasiku depoo uksed avatud kõigile huvilistele, hoone ette olid vaatamiseks-tutvumiseks üles rivistatud lisaks Aruküla ja Raasiku vabatahtlike kolmele tuletõrjeautole ka Kehra komando kõige uuem masin. Vabatahtlike päästjate juhendamisel said soovijad proovida tule kustutamist väikese tulekustutiga ning voolikust veejoa täpset sihtimist põleva märklauani.

Tegelik vanus 92 aastat
Jaanipäeval saab Raasiku Tuletõrjeühingu loomisest 92 aastat. Kuigi tuletõrje on Raasikul-Arukülas kogu aeg olnud, ühing Nõukogude ajal enam ei tegutsenud.
„Olin Aruküla kolhoosi automajandi juhataja, meil oli kolhoosis kolm tuletõrjeautot. Kui majandid kadusid, läksid need üle vallale,“ rääkis Jaak Laanisto.
Oli aasta 1991, kolme autot hoiti Arukülas, Peningil ja Kalesil endistes kolhoosi garaažides. 1936. aastal ehitatud Raasiku depoohoones olid sel ajal Harjumaa päästeteenistuse tuletõrjeautod – Kehras sel ajal kutselist komandot veel polnud. Samad mehed, kes kolhoosi-ajal tuld tõrjusid, tegutsesid valla toel edasi vabatahtlikena.
„Siis võeti vastu seadus seltside kohta. Jaak oli tuletõrjeliidus ning hakkas meile rääkima, et võiksime oma ühingu teha,“ lausus Harri Aljasmäe.
Üheks ajendiks sai, et MTÜdel oli võimalus taotleda tegevuseks raha ka mujalt. Kui MTÜ oli loodud, läks aasta-paar, kuni ühingut hakkas lisaks koduvallale toetama ka päästeamet.
Taasloodud Raasiku Tuletõrjeühingu asutajaliikmeid oli viis, peale Jaak Laanisto ja Harri Aljasmäe veel Valdeko Vaher, Reino Aljasmäe ja Aare Reimann, kõik samad mehed, kes olid ka seni kodukandis tulekahjusid likvideerinud.
20 aastat hiljem on ühingul 14 tegutsevat liiget. Tööpäevi, mil keegi vabatahtlikest on valvel ehk valmis autorooli hüppama ja välja sõitma, on aastas umbes 250. Aastas on ligikaudu poolsada väljakutset, kuid osa on sellised, kus enne väljasõitu või hiljem, kui Aruküla või Raasiku tuletõrjemasin teel, antakse teada, et abi pole vaja.
„Kui kulupõletamine polnud veel karistatav, oli kevad väga töörohke aeg, nüüd on meil õnneks kulupõlenguid väga harva,“ sõnas Harri Aljasmäe, kes viimati käis paar nädalat tagasi järelkustutustöödel laohoonepõlengul Peetris.
Lisaks tule kustutamisele tegelevad Raasiku valla vabatahtlikud ennetustööga. Aastas külastatakse 40-50 kodu, vaadatakse üle kütteseadmed, kontrollitakse korstnapühkija akti ja suitsuanduri olemasolu, kus pole, sinna viiakse suitsuandur.
Vaja on järelkasvu
Jaak Laanisto ja Harri Aljasmäe on pensioniealised mehed ja nende suurim mure on, kust leida tuletõrjeühingule järelkasvu. Vabatahtlikud päästjad on ka Harri Aljasmäe pojad ning Valdeko Vaheri tütar ja poeg, on veel noori, kuid võiks olla rohkem.
„Põhiline on, et oleks tahe seda tööd teha ja aidata kaasa oma kogukonna turvalisuse tagamisele,“ märkis Harri Aljasmäe.
Kui vanasti võis kustutama panna igaühe, siis nüüd võib tulekahjule minna vaid koolitatud vabatahtlik. Jaak Laanisto selgitas, et päästeamet korraldab kolmeastmelisi koolitusi. Kui veel kümmekond aastat tagasi piisas tuletõrjeautoga sõitmiseks C-kategooria juhiloast, siis nüüd peab tuletõrjemasina juhtimiseks olema alarmsõidukijuhi tunnistus: „Eelkõige ongi meil vaja inimesi, keda saata alarmsõidukijuhi koolitusele. Selleks on vaja vähemalt kaks aastat omada C-kategooria juhiluba ning olema läbitud kõik päästeameti koolitusastmed.“
Et saada noori, kel oleks motivatsiooni vabatahtlikku tööd teha, on tema sõnul tarvis ka depoohooned korda saada: „Kolhoosiajal oldi päevad läbi tööriietes, nendega käidi majandipõllul, oma aiamaal, võis minna ka tulekahjule. Tänapäeval on inimestel puhtad riided seljas, kustutustöödel käiakse spetsiaalsete riietega, peab olema koht, kus neid hoida ja end pesta.“
Koostöös vallavalitsusega esitati tänavu Leader-programmi taotlus saada toetust Arukülla uue depoohoone ehitamiseks. Raasiku üle 80 aastase depoo renoveerimine on selle tõttu esialgu ootel.
Kolga Vabatahtlik Tuletõrjeühing on asutatud üle 13 aasta tagasi, veebruaris 2006.
Aegviidu Päästeselts on tegutsenud 11 aastat, asutati märtsis 2008.
Kuusalu Vabatahtlike Selts on loodud rohkem kui 7 aastat tagasi, veebruaris 2012.