
4. märtsil esietendunud lavastust on plaanis uuesti mängida Raasiku valla teatripäeval Arukülas 11. märtsil.
Raasiku harrastusnäitetrupi Lustiring kohta on publiku hulgast öeldud, et komöödia sobib neile hästi, sest trupi liikmed on ka päriselus hea huumorisoonega säravad isiksused – eesotsas lavastaja, Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vagaga.
Lustiringi eelmine lavastus „Mälu” jõudis lavale 2014. aasta lõpus rahvamaja 50. sünnipäeva paiku, sellega käidi laval 2015. aasta jooksul erinevates esinemiskohtades 6 korda, ka külateatrite festivalil ja harrastusteatrite festivalil.
2016. aasta veebruaris hakkas trupp õppima uut tükki – Helle Vaga valis lavastamiseks Jõelähtme näitetrupilt saadud komöödia, Erich Bergmanni „Hüpe abiellu”, mida on mänginud mitmed harrastusnäitetrupid – Kuusalu trupil oli lavastus mängukavas 20 aastat tagasi. 1998. aastal loodud Lustiringi repertuaaris on see 11. lavastus.
Helle Vaga, kes varem ka ise laval olnud, keskendus nüüd lavastamisele ning ütles, et mängib lavastajat: „Südames oleks ikka tahtnud ka lavale minna, aga seekord jäi niimoodi, kõrvaltvaataja pilguga saan paremini nõu anda. Õnneks on mul trupis nii andekad inimesed, et hirmu, kuidas tükk välja kukub, polnud mul kordagi. Teadsin, et nalja saab laval nagunii.”
Laval olid kuus kohalikku harrastusnäitlejat – Dea Ivask, Liivika Juksaar, Kristi Vader, Sander Kruus, Kalev Keso ja Meelis Mett.
Tükile andis professionaali pilgu mullu aprillis Anne Paluver, kelle saatis Raasikule appi Eesti Harrastusteatrite Liit. Ta õpetas näitlejatele, kuidas lahendada oma rolle ning julgustas, et tükk on väga hea, sellest saab korraliku komöödia ning seda võib keerata ka üle vindi.
Helle Vaga lausus pärast esietendust, et on rabatud: „Näitlejad olid end nii hästi kokku võtnud, tegid mulle suure üllatuse.”
Ta lisas, et teater on teater, ka külarahvamajas: „Sander Kruus on minu trupis juba mänginud ning teadis, et pealagi tuleb lasta ära puuderdada ning kulmujoon ärimehelikuks tuunida. Esimest korda Lustiringiga laval olnud Kristi Vader aga on loomuliku naiseliku iluga ning teda tuli manitseda, et grimmi tuleb ohtralt lisada.”
Lavastaja luges ära, et tüki õppimiseks saadi kokku 50 korda: „Iga uus tükk on alguses veidi rabe, aga usun, et oleme veel paremad laupäevaks, kui esineme Arukülas.”
Lavastuses Evi Ellamäed kehastanud Kristi Vader Raasikult on osalenud kunagi näiteringis ning kui Helle Vaga sellest kuulis, kutsus ta kohe Lustiringi.
Kristi Vader: „Tahtsin kunagi pärast keskkooli minna lavakasse, aga kuna sel aastal polnud vastuvõttu, jäi see unistuseks. Küll aga sai mängitud kooliajal, kuna olin julge ja tugeva häälega. Viimati sai aga laval oldud 27 aastat tagasi ja kui Helle mind nüüd näitemängu kutsus, ei kahelnud hetkekski.”
Ta lisas, et tundis end laval hästi: „Õnneks tänu valgustusele ei näinud rahvast saalis ning tundsin, et olimegi ainult meie, näitlejad. Tüki õppimine oli alguses nagu uuesti käima õppimine. Tekst jäi aga kohe ja ruttu pähe, seega sai edasi keskenduda liikumisele ja mängimisele.”
Raasiku noorsootöötaja, Äpunäpu näitetrupi lavastaja Angela Allik vaatas etendust saalist: „See oli väga vahva ajatu tükk. Probleemid, mis välja tulid, on ka tänapäeval aktuaalsed. Oli tore vaadata, kuidas naised oskavad kavaldada ja üleaisalööjale koha kätte näitavad. Nägin laval tublit meeskonnatööd ja seda, kuidas näitlejad ise nautisid seda, mida tegid. See ongi oluline.”
Helle Vaga sõnas, et unistab sellest, kuidas Raasikule võiks kunagi jõuda keegi päriselt teatrist tulnud professionaalne lavastaja: „Tahaks väga koos oma Lustiringi rahvaga laval olla ja mängida, teha näitemängu päris lavastaja käe all. Seni püüame aga ise hakkama saada ning olen kindel, et kui Arukülas lavastust publiku hulgast vaatan, saan jälle meeldiva üllatuse.”