Harjumaa Omavalitsuste Liit ootab omavalitsusi liituma ühishankega, et katta kogu Eesti ühtse sotsiaaltranspordisüsteemiga.
ERE UIBO
KÜLLI KOPPELMAA
Sotsiaalministeeriumi nõunik Kristiina Tuisk käis Harju omavalitsusjuhtidele tutvustamas kava, kuidas arendada sotsiaaltransporti.
Harjumaal on omavalitsused korraldanud seni sotsiaaltransporti eraldi, erinev on teenusesaajate hulk ja kord. Kristiina Tuisk: „Sotsiaaltransporti peab saama puudega isik, kelle puue takistab ühissõiduki kasutamist. Sageli vajab inimene aga sotsiaaltransporti, kuna ühistransport ei liigu või pole ligipääsetav.”
Praegu on Eestis sotsiaaltransporti vajavate isikute sihtgrupis 10 000 inimest, aastaks 2018 juba 12 000. Ainult sihtgrupile pakub teenust 30 protsenti omavalitsustest.
„Iga lapp on heegeldatud omamoodi, omavalitsused on leidnud enda lahenduse, kuid süsteem peaks olema ühtlasem. Paljudes omavalitsustes veab sotsiaaltöötaja abivajajaid ringi elektriautoga, sinna kulub suur ressurss, kohalik sotsiaaltöötaja võiks tegeleda oma põhiülesannetega,” rääkis Kristiina Tuisk.
Ta kirjeldas, et plaanis on välja töötada logistikakeskus, mis aitaks lahendada olukorda, kui sõidud ületavad omavalitsuste ja maakondade piire: on keskne korraldaja, kes koordineerib operaatorteenust, omab IT-lahendust.
Omavalitsused teevad vedaja leidmiseks ühishanke, panevad paika, mitu tasuta sõitu on kliendil õigus kuus saada, kui palju teenuse eest raha võtta: „On ka neid kliente, kes on nõus täielikult ise sõidu eest tasuma. IT-lahendus võimaldaks sõite kombineerida. Kui klient soovib Viljandi haiglast Tartusse, helistab ta operaatorile, kes vaatab, kas keegi teine on samuti soovinud seda sõitu ja ühendab võimalusel need. Saab ka nii, et üks auto viib abivajaja Tallinnas rongile, teine tuleb Tartus vastu. Ei pea kogu teekonda sõitma taksohinnaga. Süsteem on kallis, kuid muutub tasuvaks, kui kogu Eesti on hõlmatud. Kui on näha, et kokkulepped on olemas, oleme valmis sotsiaalministeeriumist õla alla panema.”
Lääne-Virumaa korraldab vedaja leidmiseks ühishanke, tähtaeg on juulis. Harjumaa Omavalitsuste Liit plaanib hankega liituda, koguda kokku Harju soovijad. Teenuseosutajal peab olema Euroopa reisijateveo luba. Süsteemi toetusmeede peaks avanema tänavu sügisel, 2018. aastal on plaanis alustada sõitudega.
Eelmisel nädalal otsustas ühishankes osaleda Raasiku vallavalitsus. Teenust osutavad praegu sotsiaaltöötajad.
Kuusalu vald osales mõned aastad tagasi koos Lääne-Viru ja Järvamaa omavalitsustega sotsiaaltranspordi projektis. Kuusalus osutab teenust mullu sügisel läbi viidud hanke alusel FIE Ülo Kraus. Kuusalu abivallavanem Aare Ets lausus, Kuusalu vallavalitsus on kujundanud arvamuse, et ühishankes võiks osaleda küll: „Olen HOLile selle kohta saatnud kirja. Kuuldavasti on tulnud Kiili vallast kriitikat, et miks on ühishanget vaja. Kuidas kriitikale on reageeritud, ma öelda ei oska.”
Anija vallavalitsus ei ole otsustanud, kas osaletakse sotsiaaltranspordi ühishankes. Neljapäeval kohtuvad Anija ja Aegviidu valla ametnikud sel teemal HOLi büroojuhi Vambo Kaaluga, et saada kavandatava ühisprojekti kohta rohkem infot.
Abivallavanema Marge Raja sõnul on Anija vallas sotsiaaltransport praegu väga hästi korraldatud – kui möödunud aastal kogutud andmete põhjal oli Harjumaa enamikes omavalitsustes sotsiaaltransporti vaja 300-500 korda kuus, siis Anija vallas oli see arv 18. Ta põhjendas, et suure osa tööst teevad ära koduhooldustöötajad – valla neljast koduhooldusõest kolmel on isiklik auto ning nendega sõidutatakse klienti vajadusel ka arsti juurde.
Ülejäänud inimesed, kellel on vaja sotsiaaltransporti, helistavad Kehra sotsiaalkeskusesse ning annavad teada, millal ja kuhu on neil vaja sõita. Sotsiaalkeskuse töötaja vaatab dokumendihaldusprogrammist Amphora, milline valla neljast autost on sel päeval vaba ja reserveerib selle. Vallavalitsus ostab lepingulist teenust kolmelt-neljalt autojuhilt. Umbes pooled sotsiaaltransporditeenuse osutamise kordadest ühildatakse see muude sõitudega. Aegviidu vallas teeb taolisi sõite buss ning ka seal ühildatakse sotsiaalveod sageli kooli, lasteaia, rahvamajade ja teiste sõitudega.
Enne ühtse sotsiaaltranspordi kasuks otsustamist tuleb Marge Raja arvates kriitiliselt hinnata, kas paari-kolme aasta pärast, kui omavalitsused peavad euroraha toel käivitatava ühtse sotsiaaltranspordi kulud suures osas ise katma, ollakse selleks valmis.