Puna­mo­nu­men­did Ani­ja, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­las ning Lok­sa lin­nas

Au­gus­tis an­dis kait­se­mi­nis­ter Han­no Pev­kur väl­ja käsk­kir­ja mat­ta 16 sõ­ja­hauast-mat­mis­pai­gast tei­ses maail­ma­sõ­jas lan­ge­nu­te säil­med üm­ber oma­va­lit­sus­te­ga kok­ku­le­pi­tud kal­mis­tu­te­le. Säil­me­te eks­hu­mee­ri­mi­se ja üm­ber­mat­mi­se kor­ral­da­mi­ne teh­ti üle­s-an­deks Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi-kind­ral Lai­do­ne­ri muu­seu­mi di­rek­to­ri­le.

Har­ju­maalt on mi­nist­ri käsk­kir­jas too­dud ni­me­kir­jas ain­sa­na Keh­ra lin­nas asuv sõ­ja­haud. 1946. aas­tal nõu­ko­gu­de poo­lel lan­ge­nu­te­le ra­ja­tud mä­les­tus­sam­ba juur­de asu­vas­se ühis­hau­da on mae­tud ja üm­ber mae­tud met­sa­ven­da­de­ga või­del­nud ko­ha­li­kud ini­me­sed Keh­rast ja mit­mest kü­last. Juu­nis saat­sid Ani­ja vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev ja val­la­va­nem Rii­vo Noor kait­se­mi­nis­tee­riu­mi juu­res te­gut­se­va­le sõ­ja­hau­da­de ko­mis­jo­ni­le ning kait­se- ja kul­tuu­ri­mi­nis­tee­riu­mi­de­le et­te­pa­ne­ku Keh­ras asu­va II maail­ma­sõ­jas huk­ku­nu­te ühis­hau­da mae­tud säil­me­te üm­ber­mat­mi­seks ja mä­les­tus­sam­ba tei­sal­da­mi­seks.

Rii­vo Noo­re sõ­nul vas­ta­ti ka sõ­ja­hau­da­de ko­mis­jo­nist, et Keh­ra mä­les­tus­märk tu­leb tei­sal­da­da ja ühis­hau­da mae­tud üm­ber mat­ta. Mil­lal ja ku­hu, po­le val­la­va­lit­su­se­le tea­ta­tud. Ka kait­se­mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja kin­ni­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et veel ei ole tea­da, mil­lal ja ku­hu ha­ka­tak­se Keh­ra ühis­hau­da mae­tuid üm­ber mat­ma.

Val­la­va­lit­sus an­dis sõ­ja­hau­da­de ko­mis­jo­ni­le tea­da, et ka Ani­ja mõi­sa­par­gis on üks pu­na­väe­la­se sõ­ja­haud, ku­hu mae­tu tu­leks üm­ber mat­ta. Rii­vo Noor üt­les, et üks pu­na­mo­nu­ment on ka Vet­la kü­las, kuid see po­le tei­se maail­ma­sõ­ja aeg­ne: „Sin­na on mae­tud 1919. aas­tal lan­ge­nud Vil­jan­di kü­ti­pol­gu võit­le­jad. Haud on roh­tu­nud, asub met­sa sees, se­da po­leks va­ja puu­tu­da.“

Pu­na­mo­nu­men­did Kuu­sa­lus, Muuk­sis ja Tsir­tes
Kuu­sa­lu val­las on kolm pu­na­mo­nu­men­ti – Kuu­sa­lu ale­vi­kus, Muuk­si kü­las era­maal ja Tsit­re kü­las en­di­se pii­ri­val­ve­kor­do­ni lä­he­du­ses. Kuu­sa­lus ja Muuk­sis on te­gu mat­mis­koh­ta­de­ga, Tsit­re ki­vi juur­de ke­da­gi mae­tud po­le.

Kuu­sa­lu ühis­haud paik­neb rah­va­ma­ja lä­he­du­ses, Kur­si ja Ku­pu tee va­he­li­sel met­sa-alal, mis on rii­gi­maa. Do­lo­mii­dist mä­les­tus­sam­mas on püs­ti­ta­tud 1954. aas­tal. Muin­sus­kait­se­ame­ti and­me­tel on Kuu­sa­lu ühis­hau­da mae­tud 36 sõ­ja­väe­last, kes huk­ku­sid teises maail­ma­sõ­jas. Sam­bal on viis­nurk, aas­taar­vud 1941 ja 1945 ning tekst: „Suu­res isa­maa­sõ­jas lan­ge­nud nõu­ko­gu­de ar­mee võit­le­ja­te­le.“ All­pool on sa­ma tekst ve­ne kee­les.

Kuu­sa­lu ko­duloo-uu­ri­ja Pee­ter Pae­nurm kir­jel­das, et hil­jem pai­gu­tad me­tall­tahv­lil on 4 ni­me ja vii­da­tud 12 tund­ma­tu­le. Kas ja kes sin­na on mae­tud, sel­gub te­ma hin­nan­gul kae­va­mi­se käi­gus, ki­ri­kuk­roo­ni­ka jär­gi mae­ti sa­mas­se koh­ta au­gus­tis 1941 sak­sa sõ­du­rid, kes hil­jem mae­ti üm­ber. 1944. aas­ta su­vel huk­kus Ka­ha­las ka ve­ne sõ­du­reid, kas nad mae­ti Kuu­sal­lu või Tal­lin­nas­se, po­le tea­da.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus taot­leb Kuu­sa­lu pu­na­sam­ba alust maad mu­nit­si­paa­lo­man­dis­se, prot­sess on poo­le­li. Pu­na­mo­nu­men­ti­de tee­ma oli in­fo­punk­ti­na aru­tu­sel Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se eel­mi­se nä­da­la is­tun­gil. Val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt üt­les, et kui maa saab val­la omaks, teeb val­la­va­lit­sus kait­se­mi­nis­tee­riu­mi­le taot­lu­se väl­ja sel­gi­ta­da, kas Kuu­sa­lus on te­gu sõ­ja­haua­ga. Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­ka­ga on rää­gi­tud, et va­ja­du­sel võib ohv­rid mat­ta üm­ber Kuu­sa­lu kal­mis­tu­le.

Muuk­sis on Kesk­väl­ja ta­lu põl­lul teises maail­ma­sõ­jas huk­ku­nu­te ühis­haud. Se­da tä­his­tab tu­me­dast lih­vi­tud gra­nii­dist ki­vi kir­ja­ga „Siin puh­ka­vad iga­vest und 13 Nõu­ko­gu­de sõ­ja­meest, kes lan­ge­sid suu­res isa­maa­sõ­jas 1941. aas­ta au­gus­tis. Au kan­ge­las­te­le.“ Muin­sus­kait­se and­me­baa­sis on kir­jas, et sin­na on mae­tud 11 pii­ri­val­vu­rit Tsit­re pii­ri­val­ve­kor­do­nist. Kes pea­le nen­de sin­na mae­ti, po­le muin­sus­kait­sea­me­ti and­me­tel tea­da. Muin­sus­kait­se­ame­ti mo­nu­men­ti­de re­gist­ris on kir­jel­da­tud, et Muuk­si pii­ri­val­ve­salk võit­les Muuk­si lin­nu­se piir­kon­nas Sak­sa ar­mee ük­sus­te­ga, lan­ge­nud mae­ti ühis­hau­da.

Kesk­väl­ja ta­lu oma­ni­kud on pöör­du­nud kait­se­mi­nis­tee­riu­mi poo­le pal­ve­ga, et hin­na­taks haua asu­koh­ta ja soo­vi­vad üm­ber­mat­mist. Ka on arutatud, et säilmete uus hauakoht võiks ol­la Kuu­sa­lu kal­mis­tul.

Kõi­ge oma­pä­ra­sem on Tsit­re mä­les­tus­ki­vi, mis on pü­hen­da­tud sõ­ja­kan­ge­la­se­le Pjotr Ro­dio­no­vi­le ning rah­va­suus kut­su­tud Ro­dio­no­vi ki­viks. Sõ­ja­aja­loo­la­ne Ro­bert Treu­feldt on Sõ­nu­mi­too­ja­le va­rem an­tud kom­men­taa­ris ni­me­ta­nud se­da fan­toom-mä­les­tus­ki­viks ehk pa­ka­zuh­haks. Po­lit­ruk Pjotr Ro­dio­nov huk­kus 1941. aas­ta juu­nis Mol­do­vas. Nõu­ko­gu­de Lii­dus olid mit­mel pool te­ma­ni­me­li­sed pii­ri­val­ve­kor­do­nid. Ka Tsit­re pii­ri­val­veük­sus oli Ro­dio­no­vi ni­me­li­ne. Ko­ha­li­ke ini­mes­te mä­les­tus­te jär­gi oli kor­do­nis eral­di Ro­dio­no­vi tu­ba te­ma voo­di­ga. Kui pii­ri­val­vu­rid läk­sid pat­rul­li, and­sid Ro­dio­no­vi­le van­de.

Tsit­re mä­les­tus­sam­mast soo­vi­vad Ro­dio­no­vi su­gu­la­sed en­da­le, tea­tas Kuu­sa­lu val­la­maj­ja sõ­ja-aja­look­lu­bi Front Li­ne esin­da­ja Dmit­ri Ko­no­nen­kov. Ta rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et su­gu­la­sed ela­vad Val­ge­ve­nes ning ta­ha­vad, et ki­vi jääks al­les. Front Li­ne taot­leb saat­kon­na kau­du amet­lik­ke lu­ba­sid ning kor­ral­dab en­da ku­lul samba ära­vii­mi­se.

Raa­si­ku val­las Ki­vi­loo la­hin­gu mä­les­tus­märk
Raa­si­ku val­las on val­la­va­nem Raul Sie­mi­le tea­da kaks tei­ses maail­ma­sõ­jas lan­ge­nud pu­na­väe­las­te mä­les­tus­mär­ki-mat­mis­koh­ta. Üks asub Raa­si­ku uuel sur­nuaial, seal on mä­les­tus­märk, millel on kirjas 9 hukkunud sõduri nimed. Tei­ne mä­les­tus­märk asub Perila ja Kiviloo küla vahel üsna maantee lähedal, on pü­hen­da­tud 1941. aas­ta au­gus­tis toi­mu­nud Ki­vi­loo la­hin­gus või­del­nud pu­na­väe­las­te­le. Mä­les­tus­ki­vil on ki­ri „Iga­ve­ne au Ki­vi­loo la­hin­gu kan­ge­las­te­le“ ning ki­vi ees on plaat, kus on tekst: „Siia püs­ti­ta­tak­se mä­les­tus­märk Ki­vi­loo la­hin­gus lan­ge­nud Tal­lin­na töö­lis­pol­gu võit­le­jai­le“.

Raa­si­ku val­la ko­du­loo-uu­ri­ja Vai­no Na­pi sõ­nul oli Pe­ri­la ja Ki­vi­loo kü­la va­hel toi­mu­nu sel­lel ajal Ees­tis üks suu­re­maid ja st­ra­tee­gi­li­selt olu­li­se­maid la­hin­guid, kus ta­ga­ne­vad ve­ne­la­sed osu­ta­sid saks­las­te­le min­git­ki vas­tu­pa­nu: „Ve­ne­la­sed hak­ka­sid seal äk­ki äge­dalt vas­tu, sest see oli Tal­lin­na kait­se­la­hing. Ku­na saks­la­ne oli pää­su Ida-Ees­tis­se ära lõi­ga­nud, jäi neil ain­saks ta­ga­ne­mis­või­ma­lu­seks Le­ning­ra­di suu­nal Tal­lin­na sa­dam. Ki­vi­loo-Pe­ri­la la­hin­gu ees­märk oli­gi või­ta ae­ga, et Tal­lin­na sa­da­ma kau­du eva­kuee­ri­da sõ­ja­väe­la­si, erai­si­kuid, va­ra. Siia saa­de­ti suu­red väed. Ve­ne­la­sed mui­du­gi kao­ta­sid, kuid suut­sid saks­la­si ne­li päe­va siin met­sa­des kin­ni pi­da­da,“ ju­tus­tas Vai­no Napp.

Kui pal­ju oli la­hin­gus lan­ge­nuid, ei ole tea­da: „Saks­la­sed vii­sid oma lan­ge­nud sõ­du­rid ära, pu­na­väe­las­te lai­pa­de mat­mi­seks an­ti kor­ral­dus ko­ha­li­ku­le val­la­va­lit­su­se­le. Ilm­selt mae­ti nad esial­gu sin­na sa­mas­se, kuid pä­rast sõ­ja lõp­pu, kui tu­li ve­ne võim, kae­va­ti hauad lah­ti ja säilmed vee­ti mu­ja­le ühis­hau­da. Mi­nu tea­da mae­ti mõ­ned Keh­ras­se, aga suu­rem osa vist Ko­se­le.“

1950ndail pan­di la­hin­gu­pai­ga lä­he­dus­se väik­sem nel­ja­kan­di­li­ne mä­les­tus­ki­vi, 1966. aas­tal ka mä­les­tus­märk, autorid on skulp­tor Ju­han Raud­sepp ja kunst­nik Ott Kan­gi­las­ki­ga.
Val­la­va­nem Raul Siem: „Te­gu on maan­tee ää­res met­sa­tu­kas ole­va mä­les­tus­mär­gi­ga. Ava­lik­ku ruu­mi see ei ri­sus­ta, see­tõt­tu ei ole val­la­va­lit­sus pi­da­nud sel­le ee­mal­da­mist pa­ki­li­seks ega prio­ri­teet­seks. Pla­nee­ri­me mä­les­tus­mär­gi ee­mal­da­mi­se ku­lu järg­mi­se aas­ta eel­ar­ves­se.“

Lok­sa ühis­haud
Lok­sa lin­nas Män­ni tä­na­val on 32 sõ­ja­väe­la­se mat­mis­paik, mi­da pii­rab me­tal­laed. Tü­vi­pü­ra­mii­di ku­ju­ga mä­les­tus­sam­ba tahv­lil on tekst: „Au Nõu­ko­gu­de me­re­sõ­ja­lae­vas­tik­las­te­le, kes lan­ge­sid võit­lu­ses meie ko­du­maa va­ba­du­se ja sõl­tu­ma­tu­se eest 1941-1945.“ Sam­mas on püs­ti­ta­tud 1951. aas­tal.

Lok­sa lin­na­pea Vär­ner Loots­mann tea­tas, et lin­na­va­lit­sus on edas­ta­nud and­med pu­na­mo­nu­men­ti­de koh­ta Lok­sal po­lit­sei- ja piir­val­vea­me­ti­le. Kait­se­mi­nis­tee­riu­mi sõ­ja­hau­da­de ko­mis­jon on lin­na­va­lit­su­se­le tea­dao­le­va­tel and­me­tel ot­sus­ta­nud 22 sõ­ja­haua üm­ber­mat­mi­se, Lok­sal Män­ni tä­na­val asuv ühis­haud sel­les­se ni­me­kir­ja ei kuu­lu.