Sügisel Kuusalu keskkoolis toimunud valla koolinoorte osaluskohvikus tõstatati ühe teemana prügi sorteerimine. Tõdeti, et noored ja ka täiskasvanud ei adu tihtipeale sellise keskkonnasõbraliku tegevuse vajalikkust. Koolis küll räägitakse prügi sorteerimisest, kuid noored ei võta seda tihtipeale piisavalt tõsiselt, et ka päriselt nii toimida.
Osaluskohviku korraldustoimkonda kuulunud Kuusalu kooli abiturient ja õpilasesinduse eelmine president Klaara Saar edastas ühiselt algatatud küsimuste ja esitatud probleemide kohta info Kuusalu vallavalitsusele.
Prügiteema kohta kommenteeris ta Sõnumitoojale, et paljudes peredes ei sorteerita prügi ning hakkajad noored võiksid tutvustada sorteerimisprintsiipe oma kodudes ja ka teistele, kes sellega ei tegele.
Ta kirjeldas, et õpilased viskavad kõige rohkem ära paberit, taarat, toidujäätmeid ja -pakendeid: „Koolides on ka spetsiaalsed prügikastid taarale ning biojäätmetele, vajalik oleks ka paberi ja plastprügi sorteerimiseks, sest koolipered on suured ja prügi tekib palju.“
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Elina Einaru ütles, et osaluskohviku teematõstatusest ajendatuna on pandud prügikast Kuusalu alevikust koolini kulgeva kergliiklustee tunneli juurde. Veel on plaanis paigutada prügikastid Kuusalu ja Kolga kergliiklusteede äärde. Vallavalitsusele saab veelgi esitada ettepanekuid, kuhu hädasti vaja panna prügikaste.
Prügi sortimise kohta märkis ta, et Kuusalu vallas on alevikes ning külades pakendikonteinerid, kuhu saab tasuta ära viia sorteeritud prügi. Kokku on vallas 75 pakendikonteinerit: 25 külas-alevikus on klaaspakendi, 33 kohas segapakendi ning 9 asukohas paberi ja papi konteinerid. Konteineritele on pandud vastavad kleepsud.
Elina Einaru: „Pakendite tasuta kogumine tuleneb pakendiseadusest. Eestis on kolm pakendiorganisatsiooni: Tootjavastutusorganisatioon OÜ, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ ja MTÜ Eesti Pakendiringlus. Vallamajja on küladest helistatud ning küsitud, et miks peab pakendeid sortima ja eraldi konteineritesse panema, kui prügiautosse kallatakse kõik kokku. See on valearusaam. Prügiautod on multifunktsionaalsed, sorteeritud pakendid kallatakse masinas olmejäätmetest eraldi, tegelikult neid ei segata olmejäätmetega.“
Ta lisas, tihti helistatakse vallamajja ja teatatakse täis saanud pakendikonteinerist, arvatakse, et vallamajast korraldatakse äravedu. Kuid teatada tuleks pakendifirmale, kelle andmed on konteinerile pandud kleepsul. Vallavalitsus nende konteinerite tühjendamist ei koordineeri, selle tegevuse eest tasuvad pakendiorganisatsioonidele pakenditootjad ja -maaletoojad.
„Üks korduv küsimus on ka, kas ja kui põhjalikult peab pakendeid enne konteinerisse viimist pesema. Keskkonnaministeeriumi sõnum selle kohta on järgmine: pakendeid pesema ei pea, seda tehakse hiljem pesemisliinil, kuid pakend peab olema tilkkuiv ehk ei tohi tilkuda,“ selgitas keskkonnaspetsialist.
Elektroonikaromusid ehk kõike, millel on küljes elektrijuhe, saab Kuusalu vallas tema sõnul viia Kiiu jäätmejaama, Kolga töökoja õuel asuvasse elektroonikaromude kasti või Loksa jäätmejaama.