President peab seisma maaelu arengu eest

2331

34 Tanel Talve, MVPresidendiikka jõudmine on pannud mind tõsisemalt mõtlema riigijuhi rolli peale. Palju on räägitud, et tegelikult on meie riigijuhi roll vaid sümboolne, sest presidendist ei sõltu suurt midagi, tal ei ole võimu. Mina ei ole sellega nõus, president tähendab eestlaste jaoks palju – ta on meie iseseisvuse sümbol, kellelt oodatakse enamat, kui tema ametivolitused ette kirjutavad. Seetõttu on väga oluline, kes on inimene, kes valitakse järgmiseks viieks aastaks presidendiks.
Öeldakse, et meie riigijuht peab eelkõige tegelema Eesti esindamisega välismaailmas. Tõepoolest, suurepärane võõrkeelteoskus, tutvused teiste riikide juhtide seas, üldine välispoliitiline teadmiste tase ja muu taoline on tähtis. Eriti tähtis on, et meie presidenti mitte ainult ei kuulata ära, vaid austatakse ja hinnatakse nii palju, et temalt ka küsitakse ja ta arvamusega arvestatakse. Ideaalis oleks meie riigi eesotsas niivõrd tugev isiksus, kellel oleks lisaks Eestile mõju ka mujal maailmas. Samas tundub, et täna peame lisaks välissuhtlusele presidendilt tahtma rohkem ka koduste asjadega tegelemist.
Ma väga loodan, et kes iganes meie järgmiseks presidendiks saab, ei unusta ta seda, et on kõikide eestimaalaste president, mitte vaid kahe kolmandiku rahva juht, keda riigikogu liikmed või valijamehed esindavad.
Tänane Eesti vajab hädasti kedagi, kes aitab ühendada meie lõhkikistud ühiskonda, kes tasakaalustaks regionaalset arengut ja juhiks pidevalt tähelepanu vajadusele arengu järgi. On mõistetav, et parlamentaarses demokraatias on erakondadel omad põhjused ja vajadused mõnigi kord käituda ja otsustada rohkem enda kui riigi tervikliku arengu huvidest lähtuvalt. Ootan presidendilt erakondade­ülest ja suurt tulevikupilti loovat rolli. Praegu pööratakse liiga vähe tähelepanu võimalike probleemide ennetamisele, peamiselt tegeletakse tagajärgedega. Sedasi ei jõua me aga mitte kuhugi, sest tagajärgi tuleb ainult juurde ja probleemid süvenevad. Presidendi roll peaks kindlasti olema mõtteviisi muutmisele kaasaaitamine. Ma ei pea silmas ainult poliitikuid, vaid meid kõiki, Eesti elanikke, kelle panusest sõltub Eesti riigi areng.Ükskõik, kuidas me oma riigijuhte valime, kas otse, riigikogus või valijameeste kaudu – ei anna see meile õigustust ise lihtsalt oodata ja arvata, et keegi teine vastutab meie endi valikute ja ülesannete eest.
Mina ootan meie presidendilt jõulist tähelepanu pööramist maaelu arengule. Ma ei mõtle siin vaid sümboolseid külaskäike ja lindilõikamisi – vajame autoriteetset isikut, kes on selgelt välja öelnud, et peab tähtsaks võrdseid tingimusi nii maal kui linnas, et meie riigis peab kõigil olema hea elada, hoolimata elukohast. Ootan, et president toetab põhjaliku riigireformi plaani ettevalmistamist ja elluviimist, mis algaks riigikogust, ministeeriumidest ja riigiettevõtetest, mitte maal elavate inimeste teenuste kärpimisest. Põhiseadus seab küll piirid presidendi volitustele ja kindlasti ei tohiks ta otseselt riigikogu või valitsuse töösse sekkuda, kuid mõtteviisi, oleku ja eeskujuga saab palju korda saata.
Riigireform omakorda ei tohi olla vaid kokkuhoiu ja kärbete kogumik. Meil on vaja oma riik valmis seada uueks arenguhüppeks. Seega on üks tähtis omadus meie presidendil veel vajalik – edumeelsus. Maailm muutub üha kiireneva tempoga, tehnoloogia areng on meeletu, seetõttu on ka siin vaja kedagi, kes rõhutaks tulevikulahenduste kasutuselevõttu juba täna. See on Eesti suur võimalus, olla kõige edumeelsem riik maailmas! Ja mitte ainult sõnades, vaid ka investeeringutes tulevikku. Vaid vanu aegu meenutav riigipea ei oleks meile kuigi hea lahendus. Loodan, et saan viie aasta pärast kandideerida avatud mõttemaailmaga, suure arenguhüppe läbiteinud ja õnneliku rahvaga riigi juhiks.

Eelmine artikkelAruküla perepäeval sai proovida puudega inimese elu
Järgmine artikkelVõimalus väikeettevõtjatele