Põllumehed kinnitavad – tänavu tõotab tulla rekordiline viljasaak

2137
Möödunud neljapäeval, pika kuivaperioodi viimasel päeval lõikasid OÜ Koplimäe Agro kombainid vilja kahelt põllult Kehra linna servas.

Kuna ilmad olid kuivad ja soojad, käis eelmisel nädalal viljalõikus ka Anija, Kuusalu ja Raasiku valla põldudel hiliste öötundideni.

OÜ Koplimäe Agro kaks kombaini niitsid eelmisel neljapäeval talinisu põldudel, mis asuvad kahel pool Kehra linna sissesõiduteed.
„Läks kella üheni öösel, siis olid mõlemad põllud niidetud,“ ütles ettevõtte juht Ago Pärnamäe.
Ta selgitas, et suve jooksul on vaid mõned ööd, mil vilja saab nii kaua võtta, enamasti läheb õhk varem niiskeks ja kaste tuleb maha. Eelmistel aastatel on mõnel ööl vilja lõigatud isegi kella nelja-viieni hommikul, tänavu pole ilmad seda lubanud.
Kuigi vili valmis tänavu umbes kaks nädalat tavapärasest hiljem, on viljasaak Anija põllumehe sõnul väga hea, nii head vilja-aastat Ago Pärnamäe oma aastatepikkusest kogemusest ei mäletagi. Ta põhjendas – suvi ei olnud liiga soe ning vihma tuli parasjagu.
„Kui ilmataat laseks selle saagi nüüd ära lõigata, võiks hõisata, praegu on veel vara, pool saaki on alles maas. Jälgin pidevalt nii venelaste kui norrakate ilmaennustust,“ lausus ta möödunud reedel, mil pärast mitu nädalat kestnud kuiva oli tugev vihmasadu.
Koplimäe Agrol on viljapõlde 1700 hektaril, peamiselt on nende põllud Anija ja Kehra piirkonnas, ka Raasiku külje all ning esimest aastat renditakse põlde Kuusalu valla Saunja külas. Kasvatatakse nisu, otra ja rapsi.
Vilja hakati võtma 9. augustil. Kuigi pool viljast on võetud, oletab Ago Pärnamäe, et viljalõikus võib kesta septembri lõpuni, kuna ilmaolud lähevad iga päevaga keerulisemaks – kui otra võib pärast hommikust vihma juba õhtul lõigata, siis nisu peab vahepeal vähemalt ühe päeva kuivama. Ning mida sügise poole, seda lühemaks lähevad viljavõtuajad.
Kõige suurema saagi on andnud talinisu – seda on Kehra lähistelt viljakamatelt põldudelt saadud 8,5 tonni kuiva vilja hektarilt. Keskmine odrasaak on üle 4 tonni hektarilt, parematelt põldudelt ka rohkem kui 6 tonni hektarilt.
„Märjana oleme seni võtnud 4000 tonni vilja, kuivana teeb see 3800 tonni,“ sõnas Koplimäe Agro juht.
Ta lisas: „Siiani on olnud väga hea kuivatada, kuivatuskulud on olnud minimaalsed, sest vili tuli kuivana sisse.“
Vili kuivatatakse oma kuivatites ning seejärel viivad masinad viljakoormad sadamasse, Anija põllumajandusettevõtte kogu viljatoodangu ostab ära Baltic Agro, kes saadab selle edasi nii mujale Euroopasse kui ka Aasiasse ja Aafrikasse.
Erinevalt viljasaagist tänavune vilja kokkuostuhind põllumeest ei rõõmusta.
„Saagid on head, aga hind mitte,“ tõdes Ago Pärnamäe ning märkis, et vilja hind on sarnane mullusega, mis on näiteks odra puhul tavapärasest umbes 30 eurot tonni eest vähem. Kuna teravili on börsikaup, ostavad kokkuosjad seda börsi hinnaga ning väikese Eesti viljasaak hinda ei mõjuta.

Alaveres peamiselt kuivatatakse vilja
Ka Alaveres tegutseva tulundusühistu Alvar MÜ juht ja teraviljakasvataja Jaanus Kalev märkis, et saagid tõotavad tulla kogu Eestis head ning vili on ilus. Alavere ühistu ise vilja ei kasvata, küll aga pakub viljakuivatusteenust. Kuna Eestis kasvatatud vili läheb enamasti Tallinna sadamatesse ja sealtkaudu välismaale, tuuakse Alaverre vilja kuivatada kogu Eestist.
„Tööd on palju, oleme kuivatanud umbes 11 tonni vilja. Jõuaksime veel rohkem, kuid kliendid ei jaksa oma vilja meilt nii ruttu eest ära viia. Suur saak on korraga koristada,“ rääkis Jaanus Kalev.
Ta lisas, et hea vilja-aasta on olnud kogu Eestis: „Tänavune viljamass on ehk isegi Eesti rekord, saagid tunduvad väga head, vähemalt taliviljade osas.“
Jaanus Kalev kasvatab koos pojaga  Alavere ümbruses ja Pikval vilja 300 hektaril ning keskmiseks saagiks loodab tänavu saada 6-7 tonni hektarilt. Talirapsi saak võinuks olla veidi parem, märkis ta.

Kuusalu vallas sõid haned Leedikõrve talirapsi ja -nisu
Kuusalu valla Kolga piirkonnas tegutseva Leedikõrve Taimekasvatusühistu juht Jaanus Hein kinnitas samuti, et võrreldes eelmiste aastatega on saagid paremad. Varast otra sai ühistu ligi 5 tonni hektarilt – kuivatatud vilja. Ka talinisu saak jääb hektari kohta 5-6 tonni vahele. Talirapsi ja rüpsi keskmise saak on 2,6-2,7 tonni hektarilt kuivas. Paremad põllud olid ligi 4 tonni. Suviraps on veel toores, ka suvinisu on suures osas veel koristamata. Kokku on ühistul põlde 670 hektaril, koristamata on umbes 150 hektarit.
Jaanus Hein: „Talirapsiga juhtus meil nii, et oli talvekahjustusi ning kevadel sõid haned mitu põldu pealt puhtaks. Tulid uued võrsed, kuid see mõjutas saaki. Viljahind on praegu kõigi aegade madalam, seega suurema saagi kasumi võtab maha odavam müügihind. Kütus on küll varasemast natuke odavam, aga on tulnud teha rohkem kulutusi väetistele ja taimekaitsele. Lõppkokkuvõttes on ikka nii, et ilma toetusteta põllumehed hakkama ei saaks.“
Kuusalu piirkonna suurim põlluharija on OÜ Suurekivi, kel on piirkonna kaasaegseim lüpsilaut. Ettevõte kasvatab vilja oma loomadele söödaks ning müüb rapsi.
Suurekivi juht Helju Veskaru ütles, et saakide üle tõesti tänavu kurta ei saa, eriti hästi on talirapsiga, mis paepealsetel maadel on sel aastal kasvanud eriti hästi – ligi 5 tonni hektarilt. Hiljutistel soojadel ja kuivadel õhtutel töötasid Suurekivi kombainid põllul üle südaöö, kuni kella üheni.
„Kolme täiesti kuiva päeva oleks veel vaja, siis saaks talvevajaduse kätte,“ rääkis Helju Veskaru. Kokku oli ettevõttel vilja all 230 hektarit, sellest ligi 60 hektaril kasvas raps.

Raasiku valla viljakasvataja maandas hinnariske
Tänavust viljasaaki kiitsid ka Raasiku valla põllumehed, nii ASi Jakoch juht Jaan Koch, kel on vilja Aruküla, Peningi ja Kalesi põldudel ligi 1000 hektaril, kui ka Ivo Eenpalu, kes on vilja koristada umbes 800 hektarilt. Tema põllud on kolmes vallas: peale Raasiku veel Jõelähtme valla maadel ning Anija vallas Kehra ja Alavere lähedal.
„Õige viljavõtt algas möödunud  nädalal,  esimesed  lõikused tegime üle-eelmisel nädalal poolvägisi, päris valmis vili siis veel polnud.  Samas  oodata  ka  enam ei   kannatanud,   halvad   ilmad   tulevad  ju  peale,“  ütles  Ivo  Eenpalu.
Enne möödunudreedest vihma olid kaks kombaini jõudnud tema viljapõldudest koristada umbes 40 protsenti, üles oli võetud hernes, taliviljad ja varane oder, hiline oder, suvinisu ja raps ootasid veel järge.
„Varajase odra keskmine saak oli 5 tonni hektarilt, talinisu keskmist ei oska veel öelda, kuid usun, et see tuleb üle 6 tonni – kõige parem põld andis 8,2 tonni hektarilt, mis on minu isiklik rekord. Ja vili on ka väga hea kvaliteediga,“ kiitis Aruküla talunik.
Ta lisas: „Häid aastaid on olnud ka varem, kuid tänavused saagid on erakordsed. Eks mõneti teeb see ka ettevaatlikuks, sest mida parem aasta, seda rohkem edaspidised eesmärgid kasvavad.“
Ivo Eenpalu müüb oma vilja kolmele erinevale kokkuostjale, vastavalt sellele, kui palju keegi selle eest maksab. Hinnariskide maandamiseks fikseeris ta talvel eeldatavast viljasaagist umbes poole ehk sõlmis kokkuostjatega eellepingu, milles fikseeriti vilja hind. Tänu sellele saab ta nüüd osa vilja    müüa    praegusest    kokku­ostuhinnast  kallimalt.  Kui  näiteks ühe tonni odra fikseeritud hind oli talvel 168 eurot, siis praegu makstakse selle eest 135 eurot.