Sõltuvalt ilmastikuoludest ja põllutüüpidest olid saagid Ida-Harjus piirkonniti erinevad.
Põllumeestel on saagid kuivatatud ja salves või ära müüdud, põllud praeguseks küntud ning käes aeg järgmiseks hooajaks ettevalmistusi teha ja jõudu koguda. Sõnumitooja uuris piirkonna mõnedelt põllumajandustootjatelt, kuidas nad jäid tänavusuvise toodanguga rahule – ilmad olid tavapäratult pikalt kuumad ja põuased.
„Oleme väga keerulisi aegu üle elanud ja tuleme ka sellest välja, aga kerge tänavune põllumajandusaasta ei olnud,” tõdes Kuusalu vallas piimatootmise ja teraviljakasvatusega tegeleva OÜ Suurekivi juhataja Helju Veskaru.
„Teraviljasaak oli hektarilt 1,4 tonni, see on väga väike. Eelmisel aastal oli keskmine saaks 3 tonni hektarilt. Teravilja all oli meil 158 hektarit, rapsi külvasime 83 hektarile. Ka rapsi saak oli nigel – hektari kohta 1,4 tonni, mullu oli 2,6 tonni. Heina saime samuti tunduvalt vähem kui tavaliselt. Talinisu oli rohkem kui 70 hektaril, aga kevadel oli vaja kõik üle külvata.”
Ka Anija valla maadel tegutseva Koplimäe talu peremees Ago Pärnamäe ütles, et saagid olid tavapärastest kuni poole väiksemad: „Suvi oli kuum ja kuiv, vihma tuli vähe. Mullad kuivasid. Rapsi saime kolmandiku võrra ja teravilja isegi poole vähem. Kusagil viisteist aastat tagasi olid meil sellised saagid, aga tookord hakkasime söötis olnud põlde alles harima. Teravilja hinnatõus veidi aitab tänavu ning loodan, et saame liisingud makstud.”
Koplimäe talu on Ida-Harju üks suuremaid põllumajandustootjaid – haritavaid maid on üle 1400 hektari.
Kehvad viljasaagid olid ka Kuusalu vallas Saunja-Sassi talus, kus oli vilja-, rapsi- ja kartulipõlde kokku 310 hektaril. Peremees Aleksander Malm kommenteeris, et niisuguse palava suvega on oluline, millised on haritavad maad: „Kel on savimaad ja külvas juba aprillis, see sai normaalse saagi. Kuid meil on Tallinna-Narva maantee ääres paepealsed maad, mullakihti vähe. Kevadel tuli lumi maha, polnud võimalik põllule minna ja pärast oli juba kuiv, põud jätkus sügiseni. Odra ja rapsi saak oli 1,2 tonni hektarilt. Ainuke, millelt saaki oleks saanud, oli talinisu. Kuid ei osanud ette näha, et talinisu sõi end paksu lumekihi all talve jooksul surnuks – sajast hektarist jäi kevadeks alles kolm. See-eest suvinisu saak oli normaalne – 3,5 tonni hektarilt. Kartulit on meil maas umbes neljal hektaril, saak oli tänavu korralik, saksa kartulisortide jaoks oli hea aasta.”
Aleksander Malm jutustas, et tema künnab üles vaid kartulimaa, viljapõlde mitte: „Teraviljapõlde ei songi, see ei anna saaki juurde, kui maad liigutad. Ma võin kinnitada, et põldude saagikus pigem tõuseb, kui põldu ümber ei pööra, mitte ei lange. Alguses imestati, et teen kõrrepõllule otsekülvi, aga on nähtud, et viljad kasvavad ja enam ei küsita.”
Anija valla Alavere kandis on suurim põllumajandustootja Jüriöö talu, kel on põlde ligi tuhandel hektaril. Peremees Tiit Jüriöö sõnas, et ka tema ei künna teraviljapõlde üles, kuid tehnoloogia on veidi teine kui Saunja-Sassi talul.
Lõppenud tootmisperioodi kohta lausus Tiit Jüriöö, et oli väga ekstreemne suvi, eriti rapsikasvatuse poole pealt: „Just siis, kui rapsile oli õitsemise ajal tarvis vihma, tuli kuumus. Saagiga rahule ei jäänud. Meid aitas see, et otsustasime kevadel, arvestades odra odavat hinda, et otra ei külva, asendasime hernega.
See oli õige otsus ja päästis veidi. Asutasime talu 1987. aastal, tänavu olid saagid natuke suuremad kui algusaegadel, aga siis oli meil veneaegne tehnika, väetisi polnud. Meie kõige suurem aktsionär on Vana Jumal taevas, temast sõltub kõik. Võime osta kuitahes kallist tehnikat, palgata parimad agronoomid, aga nemad saaki ei taga, kui pole sobivaid ilmaolusid.”
Raasiku valla suurtootja on Jakoch Agro OÜ – põllupinda 960 hektarit, põllumajandusliku tootmisega alustas viis aastat tagasi. Ettevõtte juht Jaak Koch kõneles samuti sellest, kuidas lumi lämmatas talinisu, osa põlde jõudis kevadel ümber külvata odra alla: „Meil oli suvel vihma, rapsi saime 1,5-1,6 tonni hektarilt, nisu 1,8 tonni hektarilt. Kuid otra tuli meie põldude kohta päris hästi – keskmiselt 3,4 tonni hektarilt.”
Raasiku vallas Aruküla ümbruse põldudel talitavad Teeääre Agro OÜ masinad, haritavaid maid on ligi 250 hektarit. Perefirma esindaja Anti Likk, 19aastane noormees, märkis aga, et eelmisel aastal olid saagid isegi kehvemad. Sel aastal saadi otra 4,8, nisu 3,2 ja rapsi 1,8 tonni hektarilt: „Seemned olid uued ja sai õigel ajal maha pandud, kusagil poolest aprillist. Oli ka neid, kes küsisid, et miks nii vara külvame, kuid risk õigustas end.”
Kuusalu vallas Kolga ümbruses harib kokku 580 hektaril põlde OÜ Leedikõrve Taimekasvatusühistu. Viimased neli aastat ühistu tootmisjuht olnud Jaanus Hein lausus samuti, et odra- ja nisusaagiga võib jääda rahule: „Külvasime Soome odraseemet, uut sorti Jyva, see on varane ja saaki andis keskmiselt 3 tonni hektarilt. Saime õigel ajal maha, põllud olid siis niisked, hakkas hästi idanema. Eks see ole rohkem juhuse asi, meil läks sel aastal õnneks. Eelmisel aastal oli vihma tõttu palju hullem. Tänavu saime 1. septembriks kõik vilja võetud, oktoobri keskel lõpetasime sügiskünni. Kuid rapsiga on igal aastal mingi jama, sel aastal tuli veel kapsakoi sisse, sõid kaunad ära. Pooled põllud olid tühjad. Kus viljad alles jäid, seal oli tera väike. Rapsi keskmine saak oli 1,2 tonni hektarilt.”
