Ida-Harju politseiosakonna juht VEIKO RANDLAINE, piirkonnapolitseinikke nimetati varem konstaabliteks, pärast aasta alguse reformi kõiki enam mitte. Miks?
„Konstaabel on nüüd ametiaste ja endiste konstaablite ametinimetus on piirkonnapolitseinik, sarnaselt on ametiastmed ka vanemkonstaabel, ülemkonstaabel, komissar jne. Kui varem olid Ida-Harju piirkonnas Anija, Rae ja Maardu konstaablijaoskond, siis nüüd on Rae-Anija koos, Maardu konstaablijaoskonna koosseisus on Jõelähtme ja Kuusalu vald ning Loksa linn. Koondatud ei ole kedagi, konstaablijaoskonna üks juht on ümberstruktureerimise käigus üle viidud muudele tegevustele. Kodanikele ei ole midagi muutunud.
Kui tegemist on sündmuse või juhtumiga, kus vaja politsei kiiret reageerimist, tuleks lähima patrulli kutsumiseks helistada ikka lühinumbrile 110.
Piirkonnapolitseinikuga kontakteerumiseks võib ööpäevaringselt helistada numbrile 612 4611, kuhu saab jätta oma andmed ja oodata tagasisidet. Kuigi mõned piirkonnapolitseinikud jagavad enda isiklikke telefoninumbreid ja on ööpäev läbi kättesaadavad, ei ole nad selleks kohustatud. Nendeni jõuavad esimesena ka sotsiaalsed probleemid: tullakse näiteks küsima, kuidas tööd leida. Nii et kohati paras psühholoogitöö.”
Kui palju vajab politsei abipolitseinikke?
„Abijõudusid kasutatakse valdavalt patrulltöös politsei juhendamisel, nii on neist kindlasti abi. Anija vallas toimib küll mõningal määral ka iseseisev abipolitseipatrull, samas on politsei teadlik nende väljasolekust ja annab vajalikke suuniseid, pärast tuleb patrull-lehel esitada täpne aruandlus. Suuresti on nende tegevus ennetava iseloomuga, neil on õigus pidada kinni ja toimetada politseiasutusse õigusrikkujaid ja õigusrikkumises kahtlustatavaid isikuid.
Eluruumidesse saavad abipolitseinikud siseneda ainult politseiametniku juuresolekul.
Hiljuti läbis teise lugemise uus abipolitseiniku seadus, mis toob abipolitseinike tegevuse regulatsioonis mitmeid muudatusi ning sätestab täpsemalt väljaõppe ja sellega kaasnevad pädevused. Uus seadus korrastab ka abipolitseinikule lubatud erivahendite ja relvastuse loetelu. Relvastuse osas on praegu lahtisi otsi. Kurioosne, et abipolitsei ei või enda kaitseks vööl kanda kummi- või teleskoopnuia. Kui politseil on abijõud kaasas, peaks kaitse olema vastastikune.”
Kuidas piirkonnapolitseinik üldse saab patrullideks lisajõude?
„Eks iga piirkonnapolitseinik ise tunneb kohalikku olukorda kõige paremini. Ta näeb, kui kellelgi on huvi kaitsta korda, ja saab juhendada, kuidas astuda abipolitseinikuks. Abipolitseinikuks saamisel on isiku suhtes sama ranged kriteeriumid kui politseinikuks. Esimene väljaõpe kestab 40 tundi, sarnaselt politseiametnikule tuleb ka abipolitseinikul end pidevalt täiendada ja koolitustel osaleda.”
Raasiku vallas plaanitakse juba ammu abipolitseinike koolitamiseks uusi kursusi, kuid huvi on napp. Kas vähene huvi tuleb hirmust „omadele“ patrullreide teha?
„Mulle teadaolevalt on Raasiku vallas tänaseks toimunud kohtumine noorte huviliste ja omavalitsuse ning politsei esindajate vahel, edasiste arengute kohta mul informatsioon puudub. Noorte seas võib see tõesti kohati nii olla, aga siin on politseil koos kogukonnaga veel palju selgitustööd teha.”
Kui palju jääb raha puudumise taha?
„Praegu on abipolitseinikud vabatahtlik abijõud. Nad osalevad politseitöös, kui see on võimalik. Kohaliku omavalitsus otsustab, kas ja kui palju abipolitseinike tööd tasustatakse, politseil kahjuks selleks eelarvelised vahendid puuduvad. Oleme tänavu ka ise pidanud Ida-Harju politseijaoskonnas võtma palgata puhkepäevi – eks see ikka annab natuke tunda, eriti piirkonnapolitseinikele, kellel oma töö tuleb nii ehk naa ära teha. Samas kinnitan, et patrullkilomeetrite piiramine ei tähenda väljakutsele reageerimata jätmist.”
Külades on kurdetud, et politseid nähakse harva. Raasiku ja Kuusalu vald on suuruselt väga erinevad, ometi on mõlemas üks piirkonnapolitseinik. On see proportsioonis?
„Piirkonnapolitseiniku ülesandeid on mõistlik korraldada nii, et igal omavalitsusüksusel on oma konkreetne kontaktisik ja tema tööd toestavad patrull-, kriminaal- ja noorsoopolitseinikud. Alati oleks tööjõudu rohkem vaja, aga võimalused on praegu sellised.
Paljusid probleeme saab ennetada ja lahendada sotsiaalses koostöös, ümarlaudades ja komisjonides. Sellise töö organiseerimine ongi piirkonnapolitseiniku põhiülesanne. Piirkonnapolitseinik on oma ülesaannetes täistööajaga, 40 tundi nädalas, kuid tema tööaeg on niiöelda ujuva graafiku alusel ja mõnigi kord tuleb tal tööl olla öösiti või nädalavahetusel. Kui nädalavahetusel on avalik sündmus, siis sellega muidugi arvestatakse ja puhkepäev planeeritakse ümber.
Hooajati võtame tarvitusele erinevaid ennetusmeetmeid. Näiteks eelmise aasta rannahooaja eel tulid Kuusalu vallas kokku RMK, keskkonnainspektsiooni ja politsei esindajad, et võimalikud probleemid läbi arutada. Otsustasime välja panna täiendavad liiklusmärgid ja keelustada kohaliku omavalitsuse õigusaktiga selleks mitte ette nähtud kohtades lõkketegemise, samuti tuli mõelda täiendavate parkimiskohtade ja parema informeerituse peale.”
Olete kuulnud arvamusi, et piirkonnapolitseinikud on nagu liiklusjärelevalve ega taga igal pool avalikku korda?
„Liiklusjärelevalve on oluline valdkond. Kui aastal 2007. hukkus liiklusõnnetustes Ida-Harju piirkonnas kokku 19 inimest, siis tänavu on hukkunud üks inimene, õnnetus juhtus hiljuti Kuusalu vallas. Vaadates paari aasta tagust pilti, on ilmne, et liikluses viga saada või elu kaotada oli märksa tõenäolisem, kui kurjategija käe läbi füüsiliselt kannatada saada.
Kui vaadelda eraldi piirkonnana Anija, Raasiku, Kuusalu valdu ja Loksa linna, on varavastaseid kuritegusid registreeritud käesoleva aasta 10 kuuga kahe episoodi võrra enam kui 2009. aastal samal perioodil. 2009. aastal oli vastav juhtumite arv 214, tänavu oli see 216. Kuritegevus tervikuna on selles piirkonnas statistiliselt tõusnud 14 episoodi võrra. Kuritegevuse tõus on olnud kõige suurem Raasiku vallas ja seda just liikluskuritegude tõttu. Kui 2009. aastal tuvastati Raasiku vallas kolm joobes juhti, siis 2010 on politsei neid tuvastanud 16. Kindlasti ilmestab see fakt politsei teravdatud tähelepanu antud piirkonnas.
Sarnaselt teistele piirkondadele on ka Raasikul kandi valdav murekoht vargused, ka eluruumidest ja eramutest. Kui 2009 oli väljatoodud perioodil pandud toime 8, siis 2010 on 27 vargust. Viimastel kuudel on kasvanud metalli- ja muud vargused hoovidest, aga mitte politsei käed pole lühemaks jäänud, vaid mõningaselt on tegemist sesoonse probleemiga, teisalt mõjutab seda ka kujunenud majandus- ja turuolukord.”
Kuidas inimesed ise oma turvatunnet saaksid suurendada?
„Kurjategijate karistamatusetunnet tõstab see, kui ei julgeta valitsevat jõukude hirmufenomeni murda. Aga ei maksa karta – politsei ei avalda oma allikaid.
Kogukonna toetus võtab kurjategijatelt võimu. Piirkondlikud politseinikud niikuinii teavad kurikaelte liidreid ja tunnevad nende käekirja.
Veelkord rõhutaksin pigem ennetamise tähtsust ja vajadust tegeleda eelkõige põhjuse, mitte tagajärjega. Mõned aastad tagasi oli näiteks Kolga noorte tegevus elanikke häiriv, aga kutsusime ka noored koos asjaomaste institutsioonidega ühise laua taha ja olukord lahenes, seal toimib tugev noortekeskus, noortele oli vaja leida tegevus.
„Oluline märksõna on hoolivus. Kõigil on naaber, lähemal või kaugel. Tähtis on hoida nendega häid suhteid ja tunda huvi vastastikuse käekäigu üle. Ei ole raske panna naabri number kiirvalimisse, et abi vajamisel saaks kiiresti helistada. Turvatunnet tõstab ka see, kui näiteks üksildases paigas elavad naabrid omavahel helistamiseintervallis kokku lepiksid. Mitte et hirmus palju juhtuks, aga see annab turvalisuse ja aitab reaalses ohuolukorras õigesti käituda.
Uusrajoonides ja tiheasustusaladel aitab kindlasti naabrivalveliikumine hoolivust kujundada.”
Piirkonnapolitseinike kontaktid
Aruküla konstaablipunkt – Tallinna mnt 24, vastuvõtt N 16-18, tel 612 5581. Piirkonnapolitseinik: vanemkonstaabel Anu Metsaorg. Noorsoopolitseinik: konstaabel Kristo Tamsalu.
Kehra konstaablipunkt – Kreuzvaldi 6. Piirkonnapolitseinik: vanemkonstaabel Malle Tiirusson, vastuvõtt T 16-18, te: 612 5563. Noorsoopolitseinik: vanemkonstaabel Maige Ojavee, vastuvõtt E 14-16, tel 612 5562.
Kuusalu konstaablipunkt – Kuusalu tee 33, tel 612 4657. Piirkonnapolitseinik: vanemkonstaabel Kaisa Kajo, vastuvõtt E 10-12 ja K 18-20.
Noorsoopolitseinik: vanemkonstaabel Maige Ojavee, tel 612 4657, vastuvõtt kuu II ja IV T 14-16.
Loksa konstaablipunkt – Tallinna 49. Piirkonnapolitseinik: vanemkonstaabel Sergei Karotam, tel 612 5565, vastuvõtt K 18-20. Noorsoopolitseinik: vanemkonstaabel Maige Ojavee, vastuvõtt kuu I ja III T 14-16, tel 605 7307.
