
Politseinikud korraldasid Kehras kokkusaamise, kus Anija valla turvalisusega seotud probleemidest räägiti avatud ruumi põhimõttel.
Teisipäeva, 12. aprilli õhtuks olid Anija valla elanikud kutsutud Kehra rahvamajja, et arutada, millised on nende meelest suurimad turvalisusega seotud probleemid koduvallas ning kuidas neid lahendada. Kokku tuli ligi paarkümmend inimest, peale politseinike peamiselt Anija vallavalitsuse töötajad ja volikogu liikmeid.
„Siit on näha, keda see teema puudutab, sest kõik on tulnud vabatahtlikult,“ märkis Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn.
Kolm tundi kestnud arutelu viidi läbi Valter Pärna juhtimisel ning avatud ruumi põhimõttel – osalejad tõid välja nende jaoks olulised turvalisusega seotud probleemid Kehras ja kogu vallas, seejärel hakati töötubades arutama-pakkuma, mida saab teha nende lahendamiseks: „Piirkonnapolitseinikud teavad päris hästi, kuidas on siin turvalisusega ning kohalikud inimesed arvavad, et küll politsei juba teab. Aga kõike ei tea. Ja kohalikel on palju häid mõtteid, mida alati ei taheta või julgeta välja öelda. Ükski mõte pole rumal, täna kuulame kõik ära.“
Seitse probleemi
Politseijaoskonna juht ärgitas kokkutulnuid tõstatama teemasid, millele hakata üheskoos lahenduskava välja mõtlema.
„Need ei pea olema globaalsed probleemid, vaid täiesti teie enda kodutänava või maja mure,“ sõnas ta.
Pakuti 7 teemat, mida töötubades järjest lahati. Koosoleku lõpus pani iga osaleja tõstatatud teemad enda jaoks olulisuse järjekorda. Nende põhjal koostas Valter Pärn pingerea.
Kõige olulisemaks pidasid arutelul osalenud valla väärteomenetleja Mihhail Lopatkini püstitatud küsimust, kuidas tugevdada avalikku korda. Lahendustena pakuti, et politsei peaks olema avalikes kohtades nähtavam, näiteks parkides, tänavatel, lasteasutuste ja kaupluste juures ning avalikel üritustel. Elanikke tuleks rohkem teavitada, kuhu nähtud korrarikkumistest teatada. Tuleks värvata abipolitseinikke, kaardistada probleemseid kohti ning püüda kuritegusid ennetada keskkonna kujundamise kaudu.
Peaaegu sama oluliseks peeti lastekaitsja Katre Reilenti tõstatatud probleemi, et sageli ei julgeta politseile kuriteost või abivajajast teatada, kuna kardetakse kättemaksu. Ühiselt nähti lahendustena peale teadlikkuse tõstmise veel, et õpetajad, arstid, treenerid ja teised teaksid, milline laps vajab abi, et probleemide märkamisel ei jäädaks ükskõikseks ning kui kardetakse kättemaksu, ei jäetaks politseid või lastekaitsjaid teavitamata, vaid lepitakse nendega kokku võimalus jääda anonüümseks.
Kolmanda olulise teemana tõi Katre Reilent välja, kuidas tegeleda Anija vallas narkoennetusega ning saada kätte ka niinimetatud pisitegijaid, kes vahendavad noortele amfetamiini, kanepit ja muid uimasteid. Ühise arutelu tulemusena leiti, et tuleb elanikke rohkem teavitada, kuhu teatada, kui märgatakse kahtlast tegevust, püüda saavutada noorte usaldust, et nad ka ise annaksid teada, kui seda märkavad. Ka lapsevanematele on vaja selgitada, kuidas aru saada, kui laps on tarvitanud narkootilisi aineid. Et narkootikumide tarvitamist ennetada, tuleks olla eeskujuks ja propageerida tervislikke eluviise, toetada noorte huvitegevust.
Arutelul otsiti lahendusi veel murele, et juhtimisõiguseta isikud, sealhulgas alaealised, ei sõidaks auto või põllutöömasinatega. Kuidas tõsta elanike teadlikkust veeohutusest, kuidas muuta Kehrast Keskuse tänava kaudu Kose-Jägala maanteele väljasõit turvalisemaks ning kuidas korraldada Kehras parkimist senisest paremini?
„Minu meelest läks väga hästi. Kõik püstitatud teemad arutasime läbi, polnud ühtegi, mille juures ei tekkinud diskussiooni,“ lausus Valter Pärn.
Kui üks inimene räägib ja teised kuulavad, siis ei julge enamus midagi öelda, aga niimoodi väiksemas pundis tekib vestlus ja mõttevahetus, märkis Alavere kooli õpetaja Marianne Lõoke.
Martin Kuivallik Pikvalt lisas: „Jagatud mure on pool muret, saime oma mured välja öelda. Kuid nüüd peaks nende teemade juurde lisama täitja, tähtaja ja tagasiside. Muidu tuleme järgmisel aastal kokku ja jagame samad mured jälle pooleks.“
Politseijaoskonna juht vastas, et kõigi väljatoodud muredega kindlasti tegeleda ei jõua, kuid pingereas esimesi kavatsetakse vallavalitsuse ja volikogu korrakaitsekomisjoniga edasi arutada: „Et jõuda lahendusteni, mida on võimalik ära teha. Siis on tänasel arutelul ka sisuline tulemus.“
Sarnased arutelud teisteski omavalitsustes
Avatud meetodil arutelude korraldamise idee said Ida-Harju politseinikud Lääne prefektuurist, kus neid on tehtud mitu aastat. Harjumaal oli esimene taoline kokkusaamine talvel Rae vallas, teine nüüd Anijal.
„Probleemid on Anija vallas pisut erinevad kui Raes, sest inimesed ja keskkond on erinevad. Ka Raes oli üks küsimus, kuidas teavitada politseid, Anija vallas püstitati see pisut teise nurga alt – inimesed kardavad kättemaksu. See on väiksemate kohtade probleem. Me ei oota sellistelt aruteludelt väga keerulisi teemasid, kohalike jaoks on sageli tähtsad hoopis täiesti lihtsad asjad. Mõnikord häirib kas või see, et kõnnitee serv on liiga kõrge, ei saa lapsevankriga üle,“ rääkis Valter Pärn.
Ida-Harju konstaablijaoskonna piirkonnavanem Kairi Ränk: „Püüame kogukonda kaasata oma piirkonna murekohtadele lahenduste leidmisele. Eesti inimene pole harjunud veel niisugusel arutelul osalema. Meie soov on, et inimesed oleksid aktiivsemad, sest turvalisus ei ole ainult politsei, päästeteenistuse, kiirabi ega riigi asi, vaid algab igaühest endast.“
Ida-Harju politseinikud soovivad sarnaste aruteludega edaspidi minna ka piirkonna teistesse omavalitsustesse.