Põhja-Eesti toidu märgisega mõisakohvik tutvustas Anijal mihklipäeva toite

105
Ani­ja mõi­sa­koh­vi­ku pe­re­nai­ne ÜL­LE NII­NE­METS pak­kus mihk­li­päe­va­toi­tu­de õh­tul klim­pi­de­ga li­ha­sup­pi.

Ree­del, 2. ok­toob­ril oli Ani­ja mõi­sas Põh­ja-Ees­ti toi­du­toot­ja­te kok­ku­saa­mi­ne, mil­le kesk­mes olid mihk­li­päe­va­road meie esi­va­ne­ma­te toi­du­laual.

Ene Lill Viim­si ter­vi­see­den­dus­kes­ku­sest Har­moo­ni­kum rää­kis, mis oli meie esi­va­ne­ma­te toi­du­laual mihk­li­päe­val, 29. sep­temb­ril. Mihk­li­päev ehk ka­su­päev, mis on sü­gi­se­se pöö­ri­päe­va pai­ku, lõ­pe­tab loo­dus an­di­de and­mi­se, need on kok­ku ko­gu­tud ja järg­neb puh­ku­seaeg. Sel­lis­tel puh­ku­del pee­ti olu­li­seks pi­dut­se­da, nii pe­re­kes­kis kui ko­gu­kond­li­kult, toi­tu pi­di ole­ma pii­sa­valt. Mihk­li­päe­vaks oli va­ru­tud järg­ne­va 7 kuu toit ja see­me järg­mi­seks kül­viks. Na­gu teis­tel pü­ha­del, võe­ti aeg ma­ha, ko­ris­ta­ti elu­ruu­mid, käi­di sau­nas.

Üks pi­du­päe­va­toit oli li­ha. Va­na­rah­vas üt­les, et igal oi­nal oma mihk­li­päev, kuid sel päe­val kõl­bas toi­du­laua­le ka mõ­ni muu loom, põr­sas või ka­na. Li­ha küp­se­ta­ti ko­duõue köö­gis või ko­gu­kon­na­peo ri­tuaal­sel toi­du­te­ge­mi­sel suu­re lõk­ke peal. Li­hast teh­ti ka sül­ti, sup­pi ja ve­ri­käk­ke. Ka­su­päe­va toi­du­laud oli rik­ka­lik ja õh­tuks pi­di see kõik ole­ma söö­dud. Mihk­li­päe­val val­mis­ta­ti ka put­ru ning kar­tu­li- või kaa­li­ka­hau­da – maa sis­se teh­tud auk voo­der­da­ti tu­lis­te pae­ki­vi­de­ga, nen­de pea­le kaa­li­kad ja kar­tu­lid ning kae­ti mul­la­ga. Õh­tul au­ku pan­dud juur­vil­jad olid hom­mi­kuks peh­med. Joo­giks teh­ti õlut ja taa­ri.

Ani­ja mõi­sa­koh­vi­ku In­nA­mo­ra­ta pe­re­nai­ne Ül­le Nii­ne­mets pak­kus mihk­li­päe­va­roa­na klim­pi­de ja juur­vil­ja­de­ga vei­se­li­ha­sup­pi ja od­ra­ja­hu­ka­ras­kit, li­saks vär­vi­list ki­lu­lei­ba, mil­lel on Põh­ja-Ees­ti ko­ha­li­ku toi­du mär­gis: „Su­pi jaoks keet­sin vei­se­koo­dist ja kon­ti­dest kaks päe­va pul­jon­git. Sup­i sees on üks mi­nu lem­mik – pas­ti­naak. Ka mi­nu Keh­ras elanud va­nae­ma te­gi sel­le­ga sup­pi.“

Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja pro­jek­ti­koor­di­naa­tor An­ne­li Põld­ra tut­vus­tas viie Lea­der-te­ge­vusg­ru­pi toi­du­toot­jaid ühen­da­vat Põh­ja-Ees­ti toi­du­võr­gus­tik­ku ning sel­gi­tas, kui­das on või­ma­lik saa­da Põh­ja-Ees­ti ko­ha­li­ku toi­du mär­gist.

Ko­ha­lik­ke toi­du­toot­jaid oli pea­le In­nA­mo­ra­ta ko­hal 5: Ha­ba­ja Vii­na­vab­rik Ko­se val­last, Alt-Kir­ja­pi ta­lu Jär­va­maalt ning Ka­re­pa Ra­vim­tai­meaed, Mäe­han­su ta­lu ja Moe mõi­sa­komp­lek­si et­te­võt­jad Lää­ne-Vi­ru­maalt.

Mihk­li­päe­va toi­te tut­vus­ta­va õh­tu­poo­li­ku kor­ral­das Raa­si­ku val­la OTT. See oli üks üri­tus­test Lea­der-prog­ram­mi toel toi­mu­vast Põh­ja-Ees­ti toi­du ühis­te­ge­vus­te sar­jast. Aas­ta ta­ga­si kor­ral­da­ti Aeg­vii­dus mee­päev, tä­na­vu veeb­rua­ris käi­di Raa­si­ku OTT müü­ja­te­ga õp­pe­käi­gul Lää­ne­maal, kü­las­ta­ti ko­ha­lik­ku OTT kaup­lust ja kau­ba­koh­tu­mist Haap­sa­lu tu­rul ning oma too­dan­gut OTT kau­du müü­vat mar­ja- ja õu­na­kas­va­tus­ta­lu, kus too­de­tak­se siir­puit, mar­me­laa­di, vei­ni.

„Sar­ja üks üri­tus jäi erio­lu­kor­ra tõt­tu ära, üks mee­päev on veel tu­le­mas, tõe­näo­li­selt no­vemb­ri lõ­pus,“ üt­les Raa­si­ku OTT juht Mee­li Te­der.

Ta li­sas, et Ani­ja­le kut­su­ti nii oma kui teis­te Lea­der-piir­kon­da­de toi­du­toot­jaid, et nad saak­sid ai­mu toi­du­pä­ri­mu­sest ja in­fot Põh­ja-Ees­ti toi­du­mär­gi­sest.

„An­ne­li Põld­ra ai­tas vä­ga pal­ju. Tea­vi­ta­si­me aja­le­hes ja Fa­ce­boo­kis, saat­sin ise mes­sen­ge­ri kau­du kut­seid, kah­juks oli hu­vi ta­ga­si­hoid­lik. Ilm­selt on üri­tu­si ol­nud pal­ju ja ini­me­sed on kül­las­tu­nud. Või kar­de­tak­se ko­roo­nat. Kui­gi va­li­sin toi­mu­mis­ko­haks Ani­ja mõi­sa ai­da, ku­na siin on ruu­mi ja või­ma­lik sot­siaal­set dis­tant­si hoi­da,“ rää­kis Mee­li Te­der.

Ta li­sas, et Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja piir­kon­nas ei ole­gi vä­ga pal­ju toi­du­toot­jaid: „Aru­kü­la Vil­di­vil­la soo­vis tul­la, aga neil on prae­gu vä­ga pal­ju tel­li­mu­si. Neil, kes siin piir­kon­nas te­gut­se­vad, po­le oma too­de­te rea­li­see­ri­mi­se­ga mu­ret. Ole­me Tal­lin­na lä­he­dal, siin viiak­se kaup käest, kau­ge­mal te­gut­se­jail on kee­ru­li­sem, ne­mad pea­vad ise ost­jaid ot­si­ma.“

Kui­gi rah­vast oli vä­he, kin­ni­tas Kat­rin Lu­ke Ka­re­pa Ra­vim­tai­meaiast, et ta­sus Vi­ru­maalt ko­ha­le tul­la, sai oma too­teid tut­vus­ta­da ja häid emot­sioo­ne.

Mihk­li­päe­va üri­tu­sest ala­tes on Ani­ja mõi­sa ai­das Põh­ja-Ees­ti ko­ha­li­ku toi­du lett.