Reedel, 2. oktoobril oli Anija mõisas Põhja-Eesti toidutootjate kokkusaamine, mille keskmes olid mihklipäevaroad meie esivanemate toidulaual.
Ene Lill Viimsi terviseedenduskeskusest Harmoonikum rääkis, mis oli meie esivanemate toidulaual mihklipäeval, 29. septembril. Mihklipäev ehk kasupäev, mis on sügisese pööripäeva paiku, lõpetab loodus andide andmise, need on kokku kogutud ja järgneb puhkuseaeg. Sellistel puhkudel peeti oluliseks pidutseda, nii perekeskis kui kogukondlikult, toitu pidi olema piisavalt. Mihklipäevaks oli varutud järgneva 7 kuu toit ja seeme järgmiseks külviks. Nagu teistel pühadel, võeti aeg maha, koristati eluruumid, käidi saunas.
Üks pidupäevatoit oli liha. Vanarahvas ütles, et igal oinal oma mihklipäev, kuid sel päeval kõlbas toidulauale ka mõni muu loom, põrsas või kana. Liha küpsetati koduõue köögis või kogukonnapeo rituaalsel toidutegemisel suure lõkke peal. Lihast tehti ka sülti, suppi ja verikäkke. Kasupäeva toidulaud oli rikkalik ja õhtuks pidi see kõik olema söödud. Mihklipäeval valmistati ka putru ning kartuli- või kaalikahauda – maa sisse tehtud auk vooderdati tuliste paekividega, nende peale kaalikad ja kartulid ning kaeti mullaga. Õhtul auku pandud juurviljad olid hommikuks pehmed. Joogiks tehti õlut ja taari.
Anija mõisakohviku InnAmorata perenaine Ülle Niinemets pakkus mihklipäevaroana klimpide ja juurviljadega veiselihasuppi ja odrajahukaraskit, lisaks värvilist kiluleiba, millel on Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis: „Supi jaoks keetsin veisekoodist ja kontidest kaks päeva puljongit. Supi sees on üks minu lemmik – pastinaak. Ka minu Kehras elanud vanaema tegi sellega suppi.“
Ida-Harju Koostöökoja projektikoordinaator Anneli Põldra tutvustas viie Leader-tegevusgrupi toidutootjaid ühendavat Põhja-Eesti toiduvõrgustikku ning selgitas, kuidas on võimalik saada Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist.
Kohalikke toidutootjaid oli peale InnAmorata kohal 5: Habaja Viinavabrik Kose vallast, Alt-Kirjapi talu Järvamaalt ning Karepa Ravimtaimeaed, Mäehansu talu ja Moe mõisakompleksi ettevõtjad Lääne-Virumaalt.
Mihklipäeva toite tutvustava õhtupooliku korraldas Raasiku valla OTT. See oli üks üritustest Leader-programmi toel toimuvast Põhja-Eesti toidu ühistegevuste sarjast. Aasta tagasi korraldati Aegviidus meepäev, tänavu veebruaris käidi Raasiku OTT müüjatega õppekäigul Läänemaal, külastati kohalikku OTT kauplust ja kaubakohtumist Haapsalu turul ning oma toodangut OTT kaudu müüvat marja- ja õunakasvatustalu, kus toodetakse siirpuit, marmelaadi, veini.
„Sarja üks üritus jäi eriolukorra tõttu ära, üks meepäev on veel tulemas, tõenäoliselt novembri lõpus,“ ütles Raasiku OTT juht Meeli Teder.
Ta lisas, et Anijale kutsuti nii oma kui teiste Leader-piirkondade toidutootjaid, et nad saaksid aimu toidupärimusest ja infot Põhja-Eesti toidumärgisest.
„Anneli Põldra aitas väga palju. Teavitasime ajalehes ja Facebookis, saatsin ise messengeri kaudu kutseid, kahjuks oli huvi tagasihoidlik. Ilmselt on üritusi olnud palju ja inimesed on küllastunud. Või kardetakse koroonat. Kuigi valisin toimumiskohaks Anija mõisa aida, kuna siin on ruumi ja võimalik sotsiaalset distantsi hoida,“ rääkis Meeli Teder.
Ta lisas, et Ida-Harju Koostöökoja piirkonnas ei olegi väga palju toidutootjaid: „Aruküla Vildivilla soovis tulla, aga neil on praegu väga palju tellimusi. Neil, kes siin piirkonnas tegutsevad, pole oma toodete realiseerimisega muret. Oleme Tallinna lähedal, siin viiakse kaup käest, kaugemal tegutsejail on keerulisem, nemad peavad ise ostjaid otsima.“
Kuigi rahvast oli vähe, kinnitas Katrin Luke Karepa Ravimtaimeaiast, et tasus Virumaalt kohale tulla, sai oma tooteid tutvustada ja häid emotsioone.
Mihklipäeva üritusest alates on Anija mõisa aidas Põhja-Eesti kohaliku toidu lett.