Kahasse OLEV LIIVIKUGA koostati raamat Eestimaa lagunevatest kultuurimälestistest.
Värvipiltidega varustatud albumi „Ultima Memoria. Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised“ idee tuli Eesti Muinsuskaitse Ümarlaua esimehe, Anija valla Pikva mõisa omaniku Mika Orava sõnul varakevadel, kui ajaloomuuseumis pandi üles samateemaline näitus. Tegemist oli rändnäitusega, mis viidi Tallinnast edasi Narva, Pärnusse ja Tartusse. Mika Orava kinnitusel oli see väga menukas – kokku käis vaatamas umbes 15 000 inimest ning tema teada on see üks väheseid näituseid, mida on mainitud ka Riigikogu infotunnis.
Nii näituse kui raamatu väljaandmise eesmärk oli tõmmata tähelepanu sellele, kui palju on meil lagunevaid kultuurimälestisi.
„Eestis on umbes 6000 mälestist, neist 26 protsenti on hävimisohus. Kui lähiajal midagi ette ei võeta, siis kümne aasta pärast neid enam ei ole,“ märkis Pikva mõisaomanik.
Ta lisas: „Kuid on väga hea, et mõned mälestised, mida sai eelmisel ja üle-eelmisel aastal pildistatud, on nüüd juba paremas seisus, sest neid on hakatud korda tegema.“
Eesti Muinsuskaitse Ümarlaua finantseerimisel välja antud raamatu tekstid on koostanud Carl-Dag Lige ja Jarmo Lobjakas, mälestisi pildistas Meeli Küttim. Mika Orava selgitas, et igast maakonnast valiti albumi jaoks üks hävimisohus mälestis:„Et inimesed mõistaksid – arhitektuurimälestised ei ole ainult mõisad, valisime raamatusse väga erinevaid objekte. Seal on kõrtse, kirikuid, Narvast näiteks prügipõletusahi.“
Harjumaa mälestistest on raamatus Kodasoo mõisa sepikoda Kuusalu vallast. Mika Orava rääkis, et mõisate puhul on väga sageli jäetud unarusse nende kõrvalhooned. Kodasoo sepikoda ongi üks taoline näide.
Sepikoda asub mõisa peahoonest mõnekümne meetri kaugusel ning on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Raamatus on pilt aastast 1979, kui kivist sepikojal on veel peal savikividest viilkatus, ja fotod praegusest seisust, mil katus on sisse kukkunud ning sepikojast on alles vaid müürid ja korstnalõõr.
Hävimisohus arhitektuurimälestiste raamatuga on kaasas DVD, millel on ajakirjanik Andres Raidi tehtud intervjuud Riigikogu muinsuskaitse ühenduse esimehe Trivimi Velliste, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi, kultuuriminister Laine Jänese ja mitmete muinsuskaitsespetsialistidega. Üks intervjueeritav on ka Mika Orava.
„Kõigile esitati ühesugused küsimused ning on väga huvitav kuulata, kui erinevad on inimeste suhtumised ja arusaamad muinsuskaitsesse ja mälestiste hoidmisesse,“ lausus ta.
Kuigi kultuurimälestiste säilitamisest on räägitud juba ligi 20 aastat, pole Mika Orava hinnangul sellest midagi muutunud: „Igal mälestisel Eestis on omanik. Omanik võib olla riik, kohalik omavalitsus, mõni organisatsioon või eraisik. Kahjuks on halvimad omanikud sageli just riik ja omavalitsused – nende käes on kõige rohkem mälestisi, mis lihtsalt lagunevad. Üks näide on riigile kuuluv Keila-Joa mõis.“
Raamatu „Ultima Memoria“ trükiarv on 1000.
