Laupäeval, 18. juunil kutsus Pikavere koolipere huvilisi avatud mõisa päevale,
Direktor Helju Kadakas selgitas, et varem osales kool suviti „Unustatud mõisate“ programmis, hiljem tehti ise avatud uste päevi, viimastel aastatel pole neid enam olnud: „Eelmise aasta augustiks plaanisime, aga tuli koroonaviiruse tõttu ära jätta. Käesoleval aastal otsustasime, et teeme juunis.“
Kooli väliköögis õpetas poiste töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Laur Leetjõe kasevihtasid tegema, selleks on õige aeg uue kalendri jaanipäevast vana kalendri jaanipäevani. Vihtasid võib teha paljudest teistest lehtpuudest, aga ka kadakast ja kuusest, kuid neid ületalve ei hoita. Kuusevihta peaks 10-15 minutit keetma, et läheks pehmeks, kadakaviht tuleks panna pooleks tunniks kuuma vette. Värske viht tuleb enne saunaminekut panna pigem jahedasse, kuivatatud viht kuuma vette.
Pikavere mõisahoonet tutvustanud õpetaja Alice Suurkuusk rääkis, et seal on siiani salapäraseid piirkondi. Kümmekond aastat tagasi astunud üks ehitaja põrandasse augu, millest vaadates nähti all võlve. Kuigi auk pandi kinni, ei andnud see Alice Suurkuusele rahu ning mõisa esimese korruse seina tehti väike auk, mille tagant on maja all samuti näha võlve. Mis seal täpselt on, pole veel teada, kuid ühe legendi järgi olnud Pikavere ümbruse mõisad kunagi maa-aluste tunnelite kaudu ühendatud. Mõisa keldris jutustas õpetaja Kaie Tomingas-Oras kummitustest ning tutvustas lugu, miks on Pikavere mõisas varem kuuldud lapse nuttu, aga viimased kümme aastat on tühjas mõisas kuuldud laste naeru.
Mürkapõka näitetrupp, mille juhendaja on Aira Jõõts, esitas selleks päevaks kohandatud lühijandi „Mõisapäevad ukse ees“ ning mõisapäeva lõpetas Pikavere kooli õpilaste kontsert. Mõisapäeval olid avatud kohvik ja müüdi ka õnneloose.
