Pika­ve­re koo­li juu­be­lil ava­ti koo­li esi­me­ses asu­ko­has mä­les­tus­ki­vi

150
Pi­ka­ve­re esi­me­se koo­li­ma­ja mä­les­tus­ki­vi juu­res. Pi­ka­ve­re mõi­sa­koo­li di­rek­tor HEL­JU KA­DA­KAS, 23 aas­tat Pi­ka­ve­re koo­li juh­ti­nud KAD­RI VII­RA, esi­me­se koo­li­ko­ha tä­his­ta­mi­se eest­ve­da­jad VAI­NO NAPP ja AR­DO NIIN­RE, Raa­si­ku val­la­va­nem TOO­MAS TEE­VÄ­LI, Sa­lu kü­la­va­nem SIR­LI TIIK ja Pi­ka­ve­re eel­mi­ne koo­li­juht MAIU PLU­MER.

Pi­ka­ve­re koo­li 155. sün­ni­päe­va tä­his­ta­mi­ne al­gas lau­päe­val, 25. mail ta­va­pä­ra­tus ko­has – prae­gu­sest koo­li­ma­jast mi­tu ki­lo­meet­rit ee­mal, Rae val­la Sa­lu kü­las. Väi­ke­se kün­ka ot­sas kü­lap­lat­si kõr­val ava­ti mä­les­tus­ki­vi, mil­lel ki­vist plaat va­na koo­li­ma­ja pil­di ja kir­ja­ga „Siin asus Pi­ka­ve­re koo­li­ma­ja 1869-1914“.

Mä­les­tus­ki­vilt ee­mal­da­sid kat­te sel­le al­ga­ta­mi­se eest­ve­da­jad Vai­no Napp ja Ar­do Niin­re, Pi­ka­ve­re en­di­ne kauaaeg­ne koo­li­juht Kad­ri Vii­ra, Sa­lu kü­la­va­nem Sir­li Tiik ning Raa­si­ku val­la­va­nem Too­mas Tee­vä­li. Ki­vi et­te ase­tas esi­me­sed lil­led Pi­ka­ve­re mõi­sa­koo­li di­rek­tor Hel­ju Ka­da­kas, kes mär­kis: „Siit sai Pi­ka­ve­re kool al­gu­se.“

Et­te­võt­mi­se eest­ve­da­jad tä­na­sid Raa­si­ku val­da mä­les­tus­plaa­di ra­has­ta­mi­se eest ja Rae val­da, kes lu­bas sel­le oma maa­le pai­gal­da­da. Tänati ka Sa­lu kü­la, kes or­ga­ni­see­ris ki­vi pai­gal­da­mi­se ja sel­le asu­ko­ha hea­kor­ras­ta­mi­se ning Pi­ka­ve­re koo­li­pe­ret, kes lu­bas ha­ka­ta sel­le eest hoolt kand­ma.

Ki­vi ava­mi­sel mu­sit­see­ri­sid Pi­ka­ve­re koo­li vi­list­la­sed Ju­han To­min­gas ja Tii­na To­min­gas.

En­di­se õpe­ta­ja ja ko­du­loouu­ri­ja idee
Kuus aas­tat ta­ga­si il­mu­tas Pi­ka­ve­re koo­li en­di­ne õpe­ta­ja ja ko­du­loouu­ri­ja Vai­no Napp raa­ma­tu „Tau­ria Pi­ka­ve­res, Pe­ter­bu­ris, Krim­mis“, mil­les ju­tus­tab Pi­ka­ve­re esi­me­se koo­li­ma­ja lu­gu. Raa­ma­tus on ka lau­se, et paik vää­riks mä­les­tus­ki­vi. Hel­ju Ka­da­kas rää­kis, kui Vai­no Napp tal­le en­ne tä­na­vu lä­he­ne­vat koo­li juu­be­lit üt­les, et teeks sel­le nüüd ära, oli ta ko­he nõus. Ap­pi tu­lid Raa­si­ku val­la en­di­ne haridus- ja kul­tuu­ri­juht, Aru­kü­la koo­li õpe­ta­ja Ar­do Niin­re ja naa­ber­val­la Sa­lu kü­la­va­nem Sir­li Tiik.

„Sel päe­val, kui siia tu­li­me, oli see koht täies­ti võ­sas, te­gi­me se­da na­tu­ke puh­tamaks,“ sõ­nas koo­li­juht.

Ta lu­bas, et koos­töös Sa­lu kü­la­va­ne­ma­ga hoiab Pi­ka­ve­re koo­li­pe­re edas­pi­di plat­si kor­ras, et mä­les­tus­ki­vi roh­tu ega võs­sa kas­vaks.

Vai­no Napp üt­les, et pal­jud Sa­lu kü­la ela­ni­kud ei tead­nud­ki en­ne, et nen­de ko­du lä­he­dal oli ku­na­gi koo­li­ma­ja. Ta aval­das loo­tust, kül­lap nad on õn­ne­li­kud, et nen­de kü­lap­lat­si kõr­val var­jus ol­nud koh­ta ehib nüüd ha­ri­dus- ja kul­tuu­ri­loo­li­ne mä­les­tus­ki­vi.

Ka Ar­do Niin­re rõõ­mus­tas, et Pi­ka­ve­re esi­me­se koo­li­ma­ja asu­koht on mä­les­tus­ki­vi­ga mär­gi­tud. Ta ju­tus­tas, pä­rast se­da, kui sü­gi­sel pan­di Aru­kü­la esi­me­se­le koo­li­ma­ja­le mä­les­tus­tah­vel, kü­sis Vai­no Napp te­malt, kui­das saaks ka Pi­ka­ve­re esi­me­se koo­li­ma­ja asu­ko­ha tä­his­ta­tud. Ar­do Niin­re võt­tis ühen­dust OÜ Re­mott Ki­vi oma­ni­ku Har­ri Vir­ku­ne­ni­ga, kes te­gi gra­nii­dist plaa­di ning käis se­da ko­ha­peal Sa­lu kü­lap­lat­si park­last en­di­se koo­li­ma­ja asu­koh­ta vii­dud ki­vi­le kin­ni­ta­mas. Ma­ja seal enam po­le. Kui 1914 ko­lis kool uu­de val­mi­nud maj­ja naa­ber­kül­la Ur­vas­tes­se, jää­nud va­na ma­ja una­rus­se, 1960nda­tel tas­si­ti laia­li, jäi ai­nult kors­ten, nüüd po­le enam se­da­gi.

Jär­je­pi­de­va ha­ri­du­se­lu al­gus
Vai­no Napp ju­tus­tas, et kui­gi koo­li­ha­ri­dust an­ti ta­lu­rah­va las­te­le Pi­ka­ve­re piir­kon­nas ju­ba en­ne 1869. aas­tat, na­gu ka mu­jal Ees­tis, oli see va­rem ol­nud ju­hus­lik­ku laa­di.

„Ega ta­lu­mees ise ka vä­ga hoo­li­nud oma po­ja koo­li­pa­ne­kust, sest oli ka­su­li­kum, kui ta te­gi ko­dus tööd, siis oli leib laual. Sõl­tus veel rii­gi­või­mu ot­sus­test, ki­hel­kon­na pas­to­ri ja ko­ha­li­ku mõis­ni­ku meel­su­sest, kas kool, mis ku­sa­gil ava­ti, töö­tas jär­je­pi­de­valt,“ rää­kis Vai­no Napp.

Ta li­sas, et en­ne esi­mes­te koo­li­ma­ja­de ra­ja­mist an­dis õpe­tust ta­va­li­selt er­gas kü­la­mees, kel­le mõis­nik oli sel­leks mää­ra­nud ning õp­pe­töö toi­mus sa­ma kü­la­me­he ko­dus: „See koht siin on­gi sel­le­pä­rast eri­li­ne, et ala­tes siit kõik muu­tus – nii rii­gi­pool­ne kui koos sel­le­ga ka kõr­ge­te ko­ha­li­ke saks­te ja pas­to­ri­te suh­tu­mi­ne. Siia teh­ti Pi­ka­ve­re esi­me­ne spet­siaal­selt koo­li tar­beks ehi­ta­tud ma­ja ning ha­ka­ti and­ma jär­je­pi­de­vat ha­ri­dust.“

Pi­ka­ve­re esi­me­ne koo­li­ma­ja oli ta­lu­ta­re-tüü­pi õlg­ka­tu­se­ga palk­ma­ja. Õpe­ta­jad, kes seal töö­ta­sid, olid sel­leks koo­li­ta­tud. Vai­no Napp tõi eral­di väl­ja Pi­ka­ve­re le­gen­daar­se kool­meist­ri Alf­red Rein­val­di, kes juh­tis seal­set koo­li ala­tes 1903. aas­tast pool sa­jan­dit: „Oma 50 aas­ta pik­kust elu­tööd alus­tas­ki ta siin esi­me­ses koo­lis ja lõ­pe­tas prae­gu­ses koo­li­ma­jas – Pi­ka­ve­re mõi­sa­hoo­nes, mis te­ma juh­ti­mi­sel ehi­ta­ti ka­he­kord­seks. Ma ei tea, kui pal­ju on Ees­ti­maal veel sel­li­seid me­hi, kui üld­se on, kes on ol­nud 50 aas­tat koo­li­ju­ha­ta­ja.“

Vai­no Napp lu­ges et­te ka oma Tau­ria-raa­ma­tus aval­da­tud mä­les­tu­sed Kons­tan­tin Suur­kuu­selt, kes lõ­pe­tas Pi­ka­ve­re koo­li 1911. aas­tal. Õpe­ta­ja oli sel ajal Alf­red Rein­vald, koo­li­päev al­gas pal­vu­se­ga, õpe­ta­ja män­gis har­moo­niu­mi, lap­sed pi­did ki­ri­ku­lau­lu kaa­sa laul­ma. Õpi­la­si oli 40 üm­ber. Õpi­ti piib­li­lu­gu, ve­ne ja ees­ti keelt, reh­ken­da­mist. Õpi­ruu­me oli üks, seal olid pi­kad pin­gid ja õpe­ta­ja kant­sel. Nur­gas oli suur ahi, mi­da poi­sid kor­da­möö­da ha­gu­de­ga küt­sid. Igal pe­rel tu­li koo­li tuua koo­rem ha­gu. Tei­ses toas olid las­te lei­va­ko­tid, seal söö­di. Õpe­ta­ja elas klas­si­toa kõr­val.

Sün­ni­päe­va­pi­du Pi­ka­ve­res
Mä­les­tus­ki­vi ava­mi­se­ga ala­nud Pi­ka­ve­re koo­li 155. sün­ni­päe­va tä­his­ta­mi­ne jät­kus prae­gu­ses koo­li­hoo­nes Pi­ka­ve­re mõi­sas. Seal te­gut­seb kool 1921. aas­tast. 1978. aas­tal Pi­ka­ve­re kool küll su­le­ti, kuid ava­ti uues­ti 1987. aas­tal 4klas­si­li­se­na, 1992. aas­tal kas­vas põ­hi­koo­liks. 2010. aas­tal muu­de­ti las­teaed-põ­hi­koo­liks, prae­gu on kool 6klas­si­li­ne ning koo­li juu­res on ka ka­he rüh­ma­ga las­teaed. 2017. aas­tast kan­nab ni­me Pi­ka­ve­re mõi­sa­kool.

Aas­ta­päe­va­peol koo­liõues toi­mu­nud ak­tu­sel pee­tud ter­vi­tus­kõ­nes mär­kis di­rek­tor Hel­ju Ka­da­kas, et 155 aas­ta jook­sul on toi­mu­nud suu­ri aren­guid ja uuen­du­si, kuid muu­tu­ma­tuks on jää­nud piir­kon­na pü­hen­du­mi­ne ha­ri­du­se­le ja oma ko­gu­kon­na hoid­mi­se­le. Ta kin­ni­tas, et prae­gu­ne kool saab uh­ku­se­ga toe­tu­da pal­ju­de ini­mes­te töö­ga loo­du­le, ning tä­nas en­di­si ja prae­gu­seid õpe­ta­jaid ja õpi­la­si.

„Tee­me ühes­koos nii, et Pi­ka­ve­re koo­li järg­mi­sed 155 aas­tat olek­sid vä­he­malt sa­ma edu­kad ja tä­hen­dus­rik­kad kui möö­du­nud ajad,“ soovis di­rek­tor.

Ta tä­nas neid, tä­nu kel­le­le pan­di esi­me­se koo­li­ma­ja asu­koh­ta mä­les­tus­ki­vi, ja Pi­ka­ve­re koo­li en­dist muu­si­kaõ­pe­ta­jat Ju­han Trum­pi, kes on pal­ju­de las­te­lau­lu­de kõr­val loo­nud ka Pi­ka­ve­re koo­li lau­lu. Koo­li sün­ni­päe­vaak­tu­sel esi­ta­sid õpi­la­sed ja vi­list­la­sed üks­nes Ju­han Trum­bi lau­le, neid saa­tis klaveril lau­lu­de au­tor. Hel­ju Ka­da­kas tä­nas ka oma eel­käi­jaid, pä­rast taa­sa­va­mist 23 aas­tat Pi­ka­ve­re koo­li juh­ti­nud Kad­ri Vii­rat ja pä­rast te­da 4 aas­tat di­rek­to­ri­na töö­ta­nud Maiu Plu­me­rit, sa­mu­ti en­dist kauaaeg­set õpe­ta­jat Ar­no Vors­ma­ni, kes käib koo­lis siia­ni nõu ja jõu­ga abiks.

Raasiku vallavalitsuse tänukirja pälvinud õpetaja KAIE TOMINGAS-ORAS on Pikavere koolis töötanud 30 aastat. Tänukirja andsid üle vallavanem TOOMAS TEEVÄLI ja haridusspetsialist KAI SINISALU.

Raa­si­ku val­la­va­nem Too­mas Tee­vä­li mär­kis, et mõi­sa­kool on suur osa Pi­ka­ve­re ko­gu­kon­nast ning il­ma koo­li­ta ei ku­ju­taks Pi­ka­ve­ret et­te. Koos ha­ri­duss­pet­sia­list Kai Si­ni­sa­lu­ga an­dis ta val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja 35 aas­tat Pi­ka­ve­re koo­lis töö­ta­nud Hel­ju Ka­da­ka­le, seal 30 aas­tat töö­ta­nud Eva Puu­se­pa­le ja Kaie To­min­gas-Ora­se­le, 29 aas­tat töö­ta­nud Maa­ri­ka Ve­si­lin­nu­le, 19 aas­tat töö­ta­nud Kül­li Ovi­ri­le ning roh­kem kui 10 aas­tat koo­lis töö­ta­nud Pi­ret Pal­mi­le, Alai­da Ol­li­le, Kar­ri Ur­ba­ni­le, Lee­vi Kop­li­met­sa­le ja Ma­rie Rei­ni­ke­se­le. Ma­rie Rei­ni­ke ja Kar­ri Ur­ban olid ka ak­tu­se tea­dus­ta­jad. Val­la­va­lit­sus kin­kis koo­li­le sün­ni­päe­vaks võrk­pal­li­võr­gu. Pi­ka­ve­re koo­li vi­list­la­ne, Aru­kü­la põ­hi­koo­li di­rek­tor Avo Möls kinkis Aru­kü­la koo­li poolt pal­lid.

Pi­ka­ve­re koo­li 155. sün­ni­päe­vaks il­mu­nud mee­ne­raa­mat.

Koo­li­pe­ret ter­vi­tas sõ­na­võ­tu­ga ka en­di­ne kauaaeg­ne di­rek­tor Kad­ri Vii­ra, kes kin­ni­tas, et seal möö­du­sid te­ma elu pa­ri­mad ajad.

„To­re, et meie kool on hoo­le­ga hoi­tud, aren­da­tud, re­mon­di­tud, ku­jun­da­tud,“ sõ­nas Kad­ri Vii­ra ning rõõ­mus­tas, et mõ­ned te­ma al­ga­tu­sed ela­vad seal siia­ni eda­si.

Pi­ka­ve­re koo­li tä­na­vu­seks juu­be­liks val­mis mee­ne­raa­mat „Pi­ka­ve­re kool 155. Kro­no­loo­gia“. Sel­le koos­ta­ja Vai­no Napp koon­das raa­ma­tus­se kõik koo­li aja­loos olu­li­sed aas­taar­vud, nen­de­ga seo­tud sünd­mu­sed ja ini­me­sed.

Eelmine artikkel1. juu­ni – las­te­päev
Järgmine artikkelAru­kü­la põ­hi­koo­li õpilastele korraldati es­ma­kord­selt tu­le­tõr­jeo­lüm­pia