Pikavere kool valmistub 145. sünnipäevaks

3891

Pikavere-lasteaia algkooli õpetajad ütlevad, et kuigi kooli sulgemine on tulnud jutuks, pole nad positiivsust kaotanud.

Pikavere lasteaia-algkooli vilistlased-töötajad HELJU KADAKAS, MARIS OLL, PIRET JÄRS, SIRJE KADAKAS, TIINA TOMINGAS, EVA PUUSEPP, KARRI URBAN, MARIANNE LOIK, OKSANA MOROZOVA.

Möödunud nädalal sai Pikavere koolis valmis remont. Saalis ning muusikaklassis on uued põrandad, laed ning puitparkett. Õpetaja Pille Paidla ütleb, et suur rõõm on olla nii ilusas majas: „Ka maaküte töötab korralikult, talvel on 20-22 kraadi, muul ajal saab soojust vastavalt ilmale reguleerida.“

Ta tõdes, et viimasel ajal on läinud liikvele jutud kooli sulgemisest ning see kurvastab kooliperet: „Lapsed on tundides öelnud, et kodudes räägitakse sulgemisest. Koolitöötajate ülesanne on need hirmud hajutada, olla rõõmsameelsed ning näidata, et suudame olla veel tulblimad ning paremini õppida. Loodame ja usume sellesse, mida teeme.“

Pikavere kooli robootika ringijuht ja vilistlane Karri Urban ütles, et kooli sulgemisest on räägitud ka varem: „Mäletan neid jutte oma kooliajast. Hirmu tõttu pandi oma lapsi mujale koolidesse. Siiani on aga hästi läinud, oleme need ajad üle elanud. Sulgemise jutt on käinud ilmselt paljude väikekoolide ümber.“

Pille Paidla rääkis, et remondi jaoks andis raha vallavalitsus ning see oli ajastatud kooli 145. juubeliks: „Saali kasutatame nii sporditegevuseks kui pidulike kooliürituste jaoks. Varem olid need ruumid väga kehvas seisus ning lagunesid.“

Karri Urban meenutas, et varem oli saal 1. septembril alati värvilõhnaline: „Igal aastal värviti jälle midagi uuesti üle. Nüüd tehti siis lõpuks korralik remont.“

Pille Paidla tõdes, et remonti oleks vaja teha veel: „Õnneks on meil loominguline kollektiiv, et kui kusagil seintes on praod, siis kleebime sinna lillekesed või pildid peale.“

Koolis on mitmeid õpetajaid, kes on Pikavere lasteaia-algkooli vilistlased. Lasteaiaõpetaja Tiina Tomingas lausus, et tema on kui maasool ning rahul sellega, et saab oma kodukoolis õpetada.

Vilistlane ja õpetaja Marianne Loik lausus, et ka tema on oma kodukoolile truuks jäänud: „Tunnen siin mõisas igat nurgakest.“

Suurimas liitklassis 13 last

Ta ütles, et 14. juunil tuleb suur vilistlaste kokkutulek, ettevalmistustega on juba alustatud: „Oleme ära jaganud, kes mida teeb. Sünnipäevatunne tuleb ilmselt peale alles siis, kui pidupäev käes, enne on veel nii palju töid-tegemisi.“

Marianne Loik annab ajalootundi liitklassis ning ütleb, et selles pole midagi jubedat: „Ka mina õppisin liitklassis, sel ajal oli see isegi hullem, sest mitmed segasid tundi. Nüüd aga on nii, et kõigi laste jaoks jääb aega, lapsed tunnevad väga huvi, mis ülesande ma teisele klassile annan. Õhkkond on sõbralik, lapsed ei taju seda, et neil on aasta vanusevahet.“

Pille Paidla selgitas, et liitklassis on korraga tunnis maksimaalselt 13 õpilast: „4.-5. klassiga on meil nii, et klassis on 14 õpilast, 1 neist on koduõppel. Kuigi nimetus on liitklass, on arv siiski väike ning õpetaja jõuab ikkagi kõigi lastega tegeleda.“

Koos õpivad veel 2.-3. klass ning 1.-6. Kõige nooremad ja vanemad on õpetaja sõnul koos vaid sel aastal: „Otsustasime teha nii, et lapsed saaksid lõpetada kooli sama õpetajaga, see on neile mugavam. Järgmisel aastal, kui praegune 6. klass lõpetab, saab õpetaja jälle võtta 1. ja 2. klassi.“

Ta lisas, et see lahendus on küll keerulisem kui samavanuselite lastega liitklassid, kuid 6. klass suudab teha pikalt iseseisvat tööd ning õpetaja saab 1. klassile rohkem tähelepanu pöörata.
Pille Paidla jutustas, et väga populaarsed on Pikaveres ringitunnid: „Need toimuvad pärast ainetunde. Võin julgelt öelda, et iga laps käib vähemalt ühes ringis, mõni isegi mitmes. Väga populaarne on robootikaring, tegutsevad veel käsitöö-, muusika-, puutöö-, tantsuringid ning bänd. Need ringid on tasuta, tasulised on džuudo ja kitarriõpe.“

Ta lausus, et uhke tasub olla ka selle üle, et koolis töötab logopeed, kes aitab järjele nii lasteaia- kui koolilapsi: „Paljudes maakohtades enam porfessionaalset logopeedilist abi ei saa ning vanemad peavad viima oma lapsed linna.“

Majas on kooli- ja külaraamatukogu, igas klassiruumis arvutid ning dataprojektorid.

Pille Paidla ütles, et tema tuli Pikaverre tööle 3 aastat tagasi ning on oma valikuga rahul: „Pakuti liitklassi ning mulle väljakutsed meeldivad. Meeldis maja valgus ja avarus ning see, et mind õpetajana usaldatakse.“
Ta rääkis, et Pikavere koolis elatakse praegu päev korraga: „Ka väikeseid koole on vaja. Peame tunnistama, et kõik õpilased ei sobi suurtesse koolidesse. Motiveerime õpilasi, et kõik on milleski head ning kõik ei saa olla võrdselt head.“

Õpetaja lisas, et sügiseks on esitatud 6 avaldust esimesse klassi. 6. klassi lõpetavad kevadel 2 õpilast.

Lasteaia-algkooli direktor Maiu Plumer on lausus, et lapsevanemad usaldavad koolid: „Nad on lapsed meie kooli pannud ega kiirusta sulgemisjuttudest ajendatuna lapsi mujale viima. Meie kooli õpilaste arv pole nelja aasta jooksul vähenenud. Kõik lapsed, kes saavad kolmapäeval meie lasteaia lõputunnistuse, tulevad ka meie kooli, lisaks veel üks laps Raasikult, kes käis meie eelkoolis. Ainult üht meie lasteaialast segab vähene eesti keele oskus ning pidime lapsevanemale soovitama laps Tallinna vene kooli viia.“

Eelmine artikkelKuusalu JK Rada jätkab võidulainel
Järgmine artikkelKuusalu vallas Mustametsa külas hakkas tööle urukoerte jahikool