
Eesti 2018. aasta parimaks mõisas tegutsevaks kooliks valiti Pikavere mõisakool Raasiku vallas.
Teisipäeval, 7. mail tunnustas Eesti Mõisate Ühendus Tallinna Raekojas parimaid mõisaid. Tublimaid valiti 7 kategoorias, kaks tiitlit anti koostöös Eesti Mõisakoolide Ühendusega välja esmakordselt. Parimaks mõisaks koolis nimetati Vasta kool Lääne-Virumaalt, parimaks kooliks mõisas Raasiku valla Pikavere mõisakool. Eesti Mõisakoolide Ühenduse juhatus põhjendas, et peatselt 150. sünnipäeva tähistav Pikavere mõisakool on jätkusuutlik kool, mis motiveerib kohalikke piirkonnas elama laste parima koolielamuse nimel, kooli tegemistesse on kaasatud ka kogukond.
Parimaid õnnitlesid Eesti Mõisate Ühenduse president, Keila-Joa lossi omanik Andrei Dvorjaninov ning Eesti Mõisakoolide Ühenduse juhatuse esimees Tõnu Kiviloo. Tunnustatuid premeeriti tänuplaadi ja lilledega.

Pikavere mõisakooli direktor Helju Kadakas sõnas autasu vastu võttes, et väikesel mõisakoolil on väga toetav kogukond ning koostöös on palju saavutatud. Kooli hoolekogu esimees, õpetaja Alice Suurkuusk lisas, et Pikavere kogukonda ärgitas aastate eest tegutsema kooli sulgemise oht. Kooli päästis tema hinnangul osalemine mõisakoolide säilitamiseks suunatud niinimetatud Norra projektis. Pikavere kool jäi alles, kuigi 6klassiline kool muudeti 2014. aastal 4klassiliseks: „Mõnikord on vaja astuda üks samm tagasi, et saaks minna kaks sammu edasi. Kuid ei ole halba ilma heata, kõik on võimalik, kui on tahe ja inimesed. Täna on meil maailma parim mõisakool.“
Mõisakoolide ühenduse juht: Pikavere on tuhast tõusnud
Esimest korda parimaid mõisates tegutsevaid koole valinud MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühendus juhatuse esimees Tõnu Kiviloo rääkis Sõnumitoojale, et eramõisate omanikud on oma väljapaistvamaid tunnustanud mitu aastat, tänavu otsustas mõisakoolide ühendus nendega koostöös valida ka parimad koolimõisad. Eestis on 69 mõisakooli, mõisakoolide Ühendus tegi valiku 10 kooli seast.
„Pikavere puhul sai määravaks see, et kool on justkui tuhast tõusnud. See kool pidi olema läinud ajalukku, aga personal, lapsevanemad, terve kogukond suutsid kooli elus hoida,“ lausus Tõnu Kiviloo.
Pikavere kooli kohta kandideerimiseks esitatud kokkuvõttes kirjeldas Alice Suurkuusk, kuidas 2014. aastal Raasiku vallas toimunud haridusreformi käigus planeeriti väike 6klassiline kool sulgeda, kuid kogukond saavutas vallavalitsusega kokkuleppe, et esitatakse oma kontseptsioon Pikavere mõisakoolist.
„Selline otsus liitis ja pani kogukonna ühiselt hindama,“ märkis hoolekogu esimees.
Keset suve said kogukonna esindajad ja õpetajad mitu korda kokku, mõeldi välja visioon, tegevuskava ja eesmärk – Pikavere mõisast saab haridus-, kultuuri- ja loodusõppe keskus, kus päeval tegutsevad kool ja lasteaed, õhtusel ajal on huvitegevused elanikele. Nüüd on mitu aastat nii olnud – lisaks koolile toimib mõis kogukonnakeskusena, kus täiskasvanud õpivad inglise keelt, käivad treeningutel, kandleringis, raamatukogus juturingis, toimuvad kultuuriüritused ja palju muud. 2018. aastal otsustas Raasiku vallavolikogu muuta Pikavere kooli taas 6klassiliseks.
Mõisakoolide ühenduse juhatuse liige, Balti riike ühendanud mõisatutvustusmängu „Visit Baltic Manors” eestvedamise eest Eesti Mõisate Ühenduse tunnustuse pälvinud muinsuskaitsja Riin Alatalu rääkis, et tema jaoks on Pikavere hea näide kogukonna kaasamisest.
„Kui öelda pateetiliselt, siis mõis peab olema kogukonnaga seotud ja kool on üks võimalus seda sidet pidada,“ sõnas ta.
Riin Alatalu lisas, kui töötas 2013-2017 mõisakoolide programmiga, oli Pikavere kool üks paremaid koostööpartnereid, kuna seal oli väga suur kohalik huvi: „Meil on palju mõisakoole, kus asjad jäävad seisma selle taha, et direktor üksi ei jõua. Ei saagi jõuda, vaja on, et ka kohalikud inimesed tuleksid kaasa. Pikavere on selle kohapealt super näide – kuigi Pikavere mõis pole just arhitektuurišedööver, Eestis on palju uhkemaid mõisaid, said kohalikud inimesed aru mõisa olulisest rollist kohaliku kultuuri- ja hariduselu keskusena. Nad mõistsid, et mõis on nende jaoks ühine väärtus ning neid motiveeris oht, et kool võib kinni minna.“
Veel lausus Riin Alatalu, et Pikavere mõisakooli eestvedajate optimism on olnud suureks eeskujuks ka teistele mõisakoolidele: „Lühiajalist aktiivsust on Eestis kõikjal väga palju, kuid siis inimesed väsivad. Pikaveres ei ole väsinud, sealne aktiivsus on juba pikaajaline.“