PIIA PALGE-LEPIK Kuusalust õpetab Sikupilli koolis norra keelt

3630

Tänu arendusjuhi hariduslikule taustale ja keeleoskusele valis Sikupilli kool gümnaasiumiosa üheks õppesuunaks norra keele ja Põhjamaade kultuuriloo.


PIIA PALGE-LEPIK Kuusalust on aastaste perioodidega õppinud ja ühe aasta ka töötanud Norras. Foto Heido Selmet

Piia Palge-Lepik elab Kuusalu vallas 2001. aastast, tema abikaasa Tarmo Lepik on pärit Kuusalust. Alates 2009. aastast töötab Piia Palge-Lepik Tallinna Sikupilli keskkooli arendusjuhina ning käes­olevast õppeaastast käivitas ta koostöös juhtkonnaga õppesuuna, mis on seotud norra keelega.

Piia Palge-Lepik: „Kool otsis 2010. aasta varakevadel, milliseid õppesuundi gümnaasiumis võimaldada. Olen diplomilt norra keele õpetaja, mul on head kontaktid Norra ettevõtete ja saatkonnaga, leidsime, et üheks suunaks saab see valdkond. Norra keele õppesuuna valisid 13 õpilast 10. klassist ja kolm 11. klassist. Norra keele tunde on nädalas kaks ja kultuurilugu üks. Sikupilli keskkool õpetab norra keelt ainsa üldhariduskoolina Eestis. Minu seisukoht on, et õppesuundade valikul peaks eelkõige üle vaatama enda koolisisesed võimalused, mitte otsima väljastpoolt.“

Norra riigi ja keelega puutus Piia Palge-Lepik kokku keskkooliõpilasena oma kodulinnas Kilingi-Nõmmes. Pärnumaa ja Norra Buskerudi maakond on sõprussuhetes 1990ndate algusest. Vastavalt maakondadevahelisele koostöölepingule võeti kaks Pärnumaa keskkoolilõpetanut õppima Norrasse rahvaülikooli.

„Läksime koos ühe noormehega aastaks õppima Oslo lähedal asuvasse spordile orienteeritud Numedali rahvaülikooli. Mina valisin matkajuhi ja üldtreeneri eriala. Põhiline norra keele õppimine käis igapäevase suhtluse kaudu, kolme kuuga suutsime rääkida norra keeles. Kui tulin tagasi, olin aasta Eestis. Siis läksin aastaks Norrasse tagasi, õppisin Buskerudi maakonna Hønefossi kõrgkoolis norra keelt ja kirjandust. 2000. aasta sügisel asusin Tartu Ülikoolis õppima norra keelt. Ülikooli viimasel aastal sain Comeniuse hariduskoostöö programmi kaudu tulevase võõrkeeleõpetaja stipendiumi ja sõitsime koos perega aastaks Põhja-Norrasse, kus õpetasin keskkoolis norra keelt,“ jutustab Piia Palge-Lepik.

Norras on gümnaasiumid põhikoolidest eraldatud. Keskkooliastmesse kuuluvad seal 11.-13. klass ning neil on võimalus õppida ka nii­nime­ta­tud kutseõppe suundadel.

„Mina õpetasin nii üldsuunal, mis valmistas noori ette kõrgkooli minekuks, kui ka transpordi ja logistika kutsesuunal. Koolikorraldus on Norras teistsugune, koolitund kestab 1,5 tundi. Koolikella ei ole, on õpetajate ja õpilaste endi vastutada, et jõuda õigeks ajaks tundi. Ühist koolilõunat ei pakuta, lõunapaus kestab tund aega, õpilased ostavad ise koolisööklast midagi või on neil toidupakid kaasas.“

Piia Palge-Lepik õpetas Norra keskkoolis 2005/2006. õppeaastal. Ta kirjeldab, et kogu õppetöö oli juba tookord ja nüüd on veel rohkem üles ehitatud arvutitele. Vihikuid-raamatuid valdavalt pole, õpilased kasutavad sülearvuteid. Kel enda sülearvutit ei ole, saab laenutada koolist. Norras peetakse praegu tõsiseid debatte, kas ja kui palju lubada koolides kasutada Facebooki ning muud sotsiaalmeediat.

„Norra keele suunal on Sikupilli kooli noored õppinud nüüd ühe aasta ning osad neist suudavad juba päris hästi end selles keeles väljendada. Algus oli uus ja tundmatu, aga kolm-neli noort on öelnud, et planeerivad oma tuleviku siduda norra keele või Põhjamaade kultuuriruumiga. Meil on koostöö rahvusvahelise kõnekeskusega Runway OÜ, õpilastel on võimalik tulevikus minna sinna praktikale. Koolis on käinud norra keele tunde andmas Runway OÜ keelekoolitaja ning Tartu Ülikooli lektor, kes on norrakad. Head suhted on Norra saatkonnaga Eestis, kes hankis koolile klassikomplekti õpikuid-töövihikuid koos audio-videomaterjaliga. Tänu sobivale asukohale, Sikupilli kool on Ülemiste raudteejaama lähedal, käib me koolis noori Arukülast, Raasikult, Aegviidust ja teistest piirkondadest. Üks noor on ka Kuusalust.“

Õpetaja ütleb, et veel ei tea, kui paljud 9. klassi noortest valivad järgmiseks õppeaastaks norra keele suuna. Katsed tulevad sel neljapäeval, 5. mail ja siis on näha, kui palju huvilisi koguneb ning kas tuntakse huvi ka kaugemalt.