PIIA HAAB ja REE­SI KUS­LAP on Ees­ti aas­ta õpe­ta­ja no­mi­nen­did

272
„Ta on õpetajana märkimisväärne eeskuju ning annab ka teistele inspiratsiooni,“ põhjendasid kolleegid PIIA HAABI (vasakul) esitamist aasta õpetaja tiitlile. „REE­SI KUS­LAP ins­pi­ree­rib meie õpi­la­si pa­re­maks ini­me­seks saa­ma,“ on kir­jas Viim­si gümnaasiumi saa­de­tud esit­lu­ses.

Möö­du­nud nä­da­lal sel­gu­sid tä­na­vu­sed Ees­ti aas­ta õpe­ta­ja­te no­mi­nen­did. Riik­lik ha­ri­dusp­ree­mia­te ko­mis­jon, ku­hu kuu­lu­vad ha­ri­du­se­ga seo­tud or­ga­ni­sat­sioo­ni­de esin­da­jad, va­lis aas­ta õpe­ta­ja no­mi­nen­te 12 ka­te­goo­rias, igas ka­te­goo­rias 3 no­mi­nen­ti.

Aas­ta põ­hi­koo­liõ­pe­ta­ja tiit­li­le on kol­me no­mi­nen­di seas Aru­kü­la põ­hi­koo­li loo­du­sõ­pe­tu­se õpe­ta­ja Piia Haab ning aas­ta güm­naa­siu­miõ­pe­ta­ja tiit­li­le kan­di­dee­rib Viim­si güm­naa­siu­mi aja­loo ja ühis­kon­na­õpe­tu­se õpe­ta­ja Ree­si Kus­lap, kes on pä­rit Kuu­sa­lu val­last Pä­ris­pea kü­last, aas­tal 2009 lõ­pe­tas Lok­sa kesk­koo­li ja ne­li aas­tat töö­tas Keh­ra güm­naa­siu­mis.

Neid esi­tas no­mi­nee­ri­mi­seks Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du juur­de moo­dus­ta­tud ko­mis­jon, kes va­lis 136 esi­ta­tu seast igas ka­te­goo­rias kaks aas­ta õpe­ta­ja kan­di­daa­ti, lõp­li­ku va­li­ku te­gi riik­lik ko­mis­jon. Har­ju maa­kon­nast oli Aru­kü­la põ­hi­koo­list ka tei­ne kan­di­daat – Har­ju­maa aas­ta üheks tu­gis­pet­sia­lis­tiks va­li­ti koo­li sot­siaal­pe­da­goog ning ini­me­seõ­pe­tu­se õpe­ta­ja Mar­jan­ne Mänd­mets-Tu­vi­ke­ne, kel­le pu­hul too­di muu­de te­ge­mis­te seas esi­le konf­likt­se­te olu­kor­da­de la­hen­da­mi­seks kor­ral­da­tud taas­ta­va aru­te­lu rin­ge ning õpi­las­te­le mõel­dud tur­va­lis­te su­he­te töö­tu­be ja vee­bi­põ­hist mu­re­kas­ti.

Mar­jan­ne Mänd­mets-Tu­vi­ke­se ja Piia Haa­bi esi­ta­sid aas­ta õpe­ta­ja tiit­li­le Raa­si­ku val­la­va­lit­sus ja Aru­kü­la põ­hi­kool. Ree­si Kus­la­pi kan­di­da­tuu­ri esi­tas Viim­si güm­naa­siu­mi di­rek­tor Kar­men Paul.

Ees­ti aas­ta õpe­ta­ja lau­reaa­did kuu­lu­ta­tak­se väl­ja 8. ok­toob­ril Pär­nu Kont­ser­di­ma­jas toi­mu­val ga­lal „Ees­ti­maa õpib ja tä­nab“, mi­da kan­nab üle Ees­ti Te­le­vi­sioon.

PIIA HAAB – aas­ta põ­hi­koo­liõ­pe­ta­ja no­mi­nent
„See uu­dis tun­dus esial­gu us­ku­ma­tu ja te­ki­tas häm­mas­tust, kuid olen vä­ga tä­nu­lik, et mind on tä­he­le pan­dud ja mi­nus­se usu­tak­se. Jä­re­li­kult on kor­da läi­nud, mi­da ma teen, ja tun­dub, et teen se­da häs­ti,“ üt­leb Ees­ti aas­ta õpe­ta­jaks no­mi­nee­ri­tud Piia Haab.

Tal­lin­na Üli­koo­li ma­gist­ran­tuu­ri bio­loo­gia- ja kee­miaõ­pe­ta­ja kut­se­ga lõ­pe­ta­nud õpe­ta­ja tõ­deb, et te­ma va­li­ku­tes oli oma osa en­da vä­ga to­re­da­tel bio­loo­gia- ja kee­miaõ­pe­ta­ja­tel, tä­nu kel­le­le tun­du­sid need ai­ned hu­vi­ta­vad ja jõu­ko­ha­sed. Sel­le tõt­tu ar­vab ta, et õpe­ta­jal on pal­ju suu­rem roll kui üks­nes ai­net õpe­ta­da, ta peab ole­ma ka ees­ku­ju, ins­pi­ree­ri­ja, ta­gant tõu­ka­ja, suu­na­näi­ta­ja.

Piia Haa­bi esi­me­ne töö­koht oli õpin­gu­te ajal Tal­lin­na Loo­maaia loo­dus­ha­ri­du­se osa­kon­nas, kus te­ge­les kok­ku viis aas­tat pea­mi­selt hu­vi­ha­ri­du­se ja koo­li õp­pep­rog­ram­mi­de­ga. Aru­kü­la koo­li õpe­ta­ja­na al­gas Piia Haa­bil nel­jas õp­peaas­ta. Ta on 5.-7. klas­si loo­du­sõ­pe­tu­se õpe­ta­ja ning 7. klas­si ju­ha­ta­ja.

Kol­lee­gid Aru­kü­la koo­list tõid aas­ta õpe­ta­jaks esi­ta­des esi­le Piia Haa­bi en­tu­sias­mi oma ai­ne­vald­kon­na vas­tu ning mär­ki­sid, et ta teeb loo­du­sõ­pe­tu­se tun­di­des õpi­las­te­ga pal­ju prak­ti­li­si kat­seid.

Piia Haab peab loo­mu­li­kuks, et se­da tee­vad kõik loo­du­sai­ne­te õpe­ta­jad: „Proo­vin lei­da uu­si ja põ­ne­vaid prak­ti­li­si te­ge­vu­si, mis õpi­las­te­le tee­mat või näh­tust pa­re­mi­ni sel­gi­tak­sid.“

Ta toob näi­teks, et viien­da klas­si õpi­las­tel tu­leb il­ma­kaar­di jär­gi koos­ta­da il­ma­tea­de ja see il­ma­tea­dus­ta­ja­na vi­deos­se lu­ge­da. Hil­jem vaa­da­tak­se neid koos tun­nis: „Il­ma­kaar­di jär­gi il­ma­tea­te koos­ta­mi­ne on sel­les üle­san­des liht­ne osa. Pal­ju kee­ru­li­sem on vi­deos en­da nä­ge­mi­ne ja kor­ri­gee­ri­mi­ne, kor­du­va­te lii­gu­tus­te või sõ­na­de väl­ti­mi­ne. Üle tu­leb ela­da ka hetk, mil kõik vi­deot näe­vad. Aga kui ko­gu klass peab sa­ma as­ja te­ge­ma, lii­dab see õpi­la­si. Kee­gi ei nae­ra enam tei­se ko­ge­le­mi­se üle, sest tea­vad, kui suurt pin­gu­tust see üle­san­ne nõuab. Loo­dan, et õpe­ta­des loo­du­sõ­pe­tust õpe­tan nii mi­da­gi pal­ju ena­mat.“

Loo­dus­rin­gi tun­nis on Piia Haab las­te­ga koo­li kõr­va­le püs­ti­ta­nud tel­gi ja mat­ka­tar­ku­si ja­ga­nud: „Hu­vi­rin­gi­de te­ge­mist alus­ta­sin ju­ba loo­maaias töö­ta­des, mi­nu esi­me­sed rin­gi­lap­sed on jõud­nud üli­koo­li. Aru­kü­las te­gin mi­tu aas­tat Mik­si­ta­ja loo­dus- ja tea­dus­rin­gi kol­me va­nu­seast­me las­te­le. Prae­gu jät­kan koos bio­loo­gia-, füü­si­ka- ja teh­no­loo­giaõ­pe­ta­ja­te­ga Lo­Te ehk loo­dus­tea­dus­te hu­vi­rin­gi ju­hen­da­mist.“

Piia Haab loo­dab, et käesoleval aas­tal jõuab va­ra­se­mast roh­kem õue­tun­de pla­nee­ri­da: „Eel­mi­se koo­liaas­ta lõ­pus käi­sin Eras­mus+ prog­ram­mi­ga Hor­vaa­tias 10päe­va­sel õue­sõp­pe koo­li­tu­sel. Sain sealt vä­ga pal­ju ins­pi­rat­sioo­ni ja uu­si mee­to­deid, mi­da ta­han õp­pe­töös­se in­teg­ree­ri­da.“
Ta li­sab, et 2020. aas­ta ke­va­del ala­nud ko­roo­na­pan­dee­mia sun­dis esial­gu suu­re osa õp­pe­tööst vii­ma lä­bi in­ter­ne­ti va­hen­du­sel: „Sel­lest ajast sai al­gu­se pal­ju­de kesk­kon­da­de ka­su­ta­mi­ne, mis muu­dab õpe­ta­ja elu ker­ge­maks ja õpi­las­te­le tun­ni põ­ne­va­maks.“

Veel rõõ­mus­tab Piia Haab, et möö­du­nud õp­peaas­tal õn­nes­tus ühisp­ro­jek­ti­ga Klass+ saa­da ra­ha Raa­si­ku val­la kol­me koo­li jaoks di­giõp­pe­va­hen­di­te ost­mi­seks. Koo­li­des on nüüd vir­tuaal­reaal­su­se pril­lid, uued tah­ve­lar­vu­tid ja eri­ne­vad an­du­rid kee­mia, füü­si­ka, bio­loo­gia ja loo­du­sõ­pe­tu­se kat­se­teks: „Need oo­ta­vad kat­se­ta­mist ja uu­te õp­pe­ma­ter­ja­li­de loo­mist.“

REE­SI KUS­LAP – aas­ta güm­naa­siu­miõ­pe­ta­ja no­mi­nent
„Tead­sin, et di­rek­tor mind kan­di­daa­diks esi­tas ja va­li­ti Har­ju­maa no­mi­nen­diks. Aga kui sain mi­nis­ter Tõ­nis Lu­ka­selt e-kir­ja, et olen aas­ta güm­naa­siu­miõ­pe­ta­ja kol­me no­mi­nen­di seas, ja kut­se Pär­nu kont­ser­di­maj­ja, hak­ka­sin nut­ma. See on nii suur tun­nus­tus,“ sõ­nab Ree­si Kus­lap.

Ta töö­tab Viim­si rii­gi­güm­naa­siu­mis viien­dat aas­tat, ala­tes koo­li ava­mi­sest. Aja­lu­gu õpe­tab 11. klas­si viie­le pa­ral­lee­li­le ja ühis­kon­naõ­pe­tust 12. klas­si sa­mu­ti viie­le pa­ral­lee­li­le. Li­saks õpe­tab va­li­kai­net „Õpe­ta­ja kui juht“ 12. klas­si 14 õpi­la­se­le ning on men­tor 11. klas­si 17-liik­me­li­se­le gru­pi­le. Klas­si­ju­ha­ta­ja­te ase­mel on Viim­si güm­naa­siu­mis men­tor­süs­teem.

Te­da tut­vus­ta­vas esit­lu­ses on kir­jas, et ta on „Räp­pi­va Ree­si­na“ õpe­ta­ja­mai­ne pro­pa­gee­ri­ja. Fa­ce­boo­kist leiab te­ma „Räp­pi­va õpe­ta­ja Ree­si“ lehe, mil­le avas Keh­ra koo­lis töö­ta­mi­se ajal.
Pi­kas ja põh­ja­li­kus tut­vus­tu­ses on ka öel­dud, et tun­di­des ka­su­tab ta rüh­ma­töö võt­teid ning õp­pep­rot­ses­si on kaa­sa­tud kõik õpi­la­sed hoo­li­ma­ta sel­lest, et klas­sis õpi­vad 34 õpi­last. Ree­si Kus­lap kom­men­tee­rib, et ka­su­tab män­gu­li­si mee­to­deid: vik­to­rii­ne, Alia­se män­gu sar­na­selt sõ­na­de se­le­ta­mist, ka Kuld­vil­la­ku moo­di mä­lu­män­gu ja klas­sis üks­tei­se­le kü­si­mus­te koos­ta­mist.

„Ma ei täht­sus­ta ai­net ja tead­mi­si üle, aja­lu­gu ja ühis­kon­naõ­pe­tus on mi­nu jaoks va­hen­did, mil­le­ga õpe­ta­da noor­te­le ini­me­seks ole­mi­se os­ku­si ja ku­jun­da­da väär­tus­hin­nan­guid. Pa­nen rõh­ku suht­le­mi­se­le ja su­he­te­le, et tun­nis oleks tur­va­li­ne kesk­kond. Kui õpi­la­se­le jääb tun­nist hea tun­ne ja sa­mal ajal on ka oman­da­nud tead­mi­si, on suu­re­pä­ra­ne,“ lau­sub ta.

Ree­si Kus­lap elab Tal­lin­nas, kuid üt­leb, et igal nä­da­la­va­he­tu­sel sõi­dab va­ne­ma­te­ko­ju Pä­ris­pea­le.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu val­la juh­tiv kom­mu­naal­tee­nus­te spet­sia­list on KAIR TAM­MEL
Järgmine artikkelKol­ga muu­seum ko­gub velsk­ri­punk­ti jaoks me­dit­sii­ni­ga seo­tut