Raasiku vallavalitsus ja OÜ Põllutehnika jõudsid endise Perila mõisa lagunenud hoonete osas kokkuleppele.
Möödunud aasta mais tegi Raasiku vallavalitsus OÜle Põllutehnika ettekirjutuse korrastada firmale kuuluvad kolm mõisahoonet või piirata juurdepääs, sest hooned on ohtlikud. Selleks anti aega üks aasta, tööd pidid tehtud olema 6. maiks 2011. Hooned tuli viia vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutada Vabriku, Talli ja Salve kinnistutel. Juhuks, kui seda ei tehta, määrati ka sunniraha – iga maaüksuse eest 3195,58 eurot ehk 50 000 krooni.
Tänavu 14. juunil ehk pärast ettekirjutuse tähtaega saatis OÜ Põllutehnika esindaja Priit Põldmäe vallavalitsusele kirja. Ta soovis, et ettekirjutuse tähtaega lükataks edasi aasta võrra. Vallavalitsus jõudis seisukohale, et palve pole põhjendatud ja aega anti piisavalt, kuid vähendas sunniraha poole võrra ehk kokku 4793,37 eurole. Tasumist nõuti 19. juuliks.
„Tahtsime hooned korda teha. Kuna oli lumerohke talv ja pakume Raasiku vallas ka lumetõrjeteenust, läks kogu aeg ja raha lumelükkamisele,“ selgitas Priit Põldmäe.
Ta lisas, et oli vallavalitsuses pettunud, kuna sunniraha määrati firmaga läbirääkimata. „Olime väärteomenetlejaga vestelnud ja kinnitanud meie tahet hooned korrastada. Ta sai meist aru. Soovitas kirjutada, et palume tähtaega pikendada. Tegime seda, aga ühel hetkel öeldi, et te pole piisavalt selgitanud ning makske raha. Sellist lähenemist me ei oodanud. Sisuliselt ei ole meid kogu protsessi rohkem kaasatud, on ainult saadetud valitsuse otsuseid. Vallavalitsus on käitub õigesti, kui tahab, et kõik oleks turvaline, aga seda ei tehta niimoodi selja taga.“
Juulis, sunniraha maksetähtaja lähenedes, kirjutas OÜ Põllutehnika uuesti vallavalitsusele ja põhjendas, et aktsepteerib valla soovi korrastada territoorium, kuid põllumajandus on eripärane tootmine, kus kevadel tehakse külviks investeeringuid ning tulu saagi eest laekub sügisel. Seetõttu soovis tähtaja pikendamist sügiseni – siis on reaalne võimalus hooned korrastada ja ettekirjutus täita.
Vallavalitsus tahtis firmalt kirjalikku teatist, kus konkreetselt ära märgitud, mis ajaks mis tööd ära tehakse.
OÜ Põllutehnika lubas oma vastuses piirata augustis-septembris Vabriku, Salve ja Talli kinnistute juurdepääsu ning paigaldada hoiatavad sildid. Hoonete sissepääsud suletakse ja varisemisohtlikud detailid kõrvaldatakse, näiteks osa katusekivisid.
Vallavalitsus jäi OÜ Põllutehnika ettepanekuga nõusse ja sunniraha ei nõuta.
„Eesmärk pole trahviraha teenida, vaid et asi saaks lõpuks korda,“ lausus Raasiku vallavanem Aare Ets.
„Samas peab ettevõtja ka mõistma, et selline vallapoolne vastutulek on nende viimane õlekõrs ja kui seda ei hinnata ehk sügiseks vastavaid meetmeid tarvitusele ei võeta, rakendame maksimummäärasid,“ lisas ta.
Ka Priit Põldmäe oli kokkuleppega rahul: „Oleks tobe, kui peaks kütte asemel, mida kombainidele viljakorjamiseks vaja osta, maksma vallale raha. Anname tööd mitmele vallaelanikule. Pole mõistlik ettevõtet tappa.“
Ta ütles, et Raasiku vallas on alati mõistlikud vallavanemad olnud, samas polevat ametnikud nii vastutulelikud: „Inimesed pelgavad ega usalda ametnikke. Tullakse vallamajja, räägitakse ausalt, mida teha tahetakse. Ametnik laseb asja valmis kirjutada ja siis saabub eitav vastus. Ümber Tallinna olevate valdade edu võti on selles, et sinna on tulnud tegusaid inimesi, loodud tootmistegevust, mis meelitab ka elanikke ja toob maksutulu. Millegipärast on Raasiku vald kuldse ringi valdade arengust kõrvale jäänud.“
Mõisahooneid rüüstati
Priit Põldmäe jutustas, et OÜ Põllutehnika sai aastasadu seisnud mõisahooned enda valdusse kümmekond aastat tagasi, kui tahtis osta seal olnud viljakuivatusseadmeid.
„Kui sovhoosid ja ühistud lagunesid, oli ainus võimalus kuivatid pankrotist välja osta koos hoonetega. Alguses olid vanad mõisahooned korras, uksed olid ees ja sisustus ka. Tekkis mõte säilitada esiisade mälestus, mida tänastele põlvedele hea näidata.“
Mõeldi Eesti-aegse muuseumi rajamise peale, kuid tänaseks on see osutunuks väga kalliks – kohalikud inimesed on hoonet rüüstanud ja sisustust lammutanud.
„Nõukogude aeg oli vist rahva ära rikkunud. Külaelanikud arvasid, et see on nende vara ning sealt võib vabalt võtta ja lammutada. Pidevalt rüüstati. Talvel tehti sealt küttepuid,“ rääkis Priit Põldmäe.
Ta tõdes, et olukord on läinud paremaks : „Külaliikumine aktiviseerus. Andsime külaseltsile hoonetest välja varisenud kive bussiootepaviljoni rajamiseks.“
Priit Põldmäe ütles, et loodab edaspidi hoonele otstarbe leida: „Pole mõtet kinnistutele tööstushooneid taastada, eriti kui vald tahab sinna vahele külaplatsi. Loodetavasti saab uus vallavanem mu mõtetest aru ja suudame koos vallaga leida näiteks Leader-raha ja hoonetele mingi piirkonda sobiva otstarbe. Kui kogu külakeskus mõistlikult lahendada, saab paiga korda teha ja kohalikele tööd.“
