Pensioniea tõstmine pole lahendus

1465

eiki
EIKI NESTOR, SDE riigikogu fraktsiooni esimees, endine sotsiaalminister

Pensioniea küsimus on teravalt üleval kõikides vananevates ühiskondades. Ka Eestis on veeretatud aastaid seda olulist teemat nagu kuuma kartulit. Ja nüüd oleks justkui  lahendus käes – valitsus otsustas vahetult jõulude eel tõsta pensionile jäämise iga 65 eluaastani. Peaminister kinnitas riigikogu ees, et selle sammu järele on karjuv vajadus.

Riiklikus pensionikindlustuses on lahendamata hoopis üks teine küsimus, mis on seotud nende tuhandete inimestega, kes saavad oma tervistkahjustava või pingelise töö tõttu pensionile enne üldise pensioniea saabumist.

Sotsiaalkindlustusameti teatel saab meil vanaduspensioni 290 967 inimest, kelle seas on 37 834 meest ja naist, kes on läinud pensionipõlve pidama varem kui 63 aastaselt. Isegi protsendiarvutust mitte kõige paremini valdajale on selge, et nende inimeste osakaal ei ole sugugi väike.

Neil ligi 40 000 inimesel on täiesti põhjendatult õigus minna seoses tehtud tööga teistest varem pensionile. Samas toimub see 20-protsendilise sotsiaalmaksu kulul.

Kindlustuskeeles kõneledes katab riiklik pensionikindlustus praegu lisaks vananemisriskile ka tervistkahjustavate töötingimuste riski, sest ka varasemat pensioniõigust andvatel töödel maksab tööandja sama suurt sotsiaalmaksu, kui mujalgi.

Tööpensionide süsteem näeb ette, et halbade töötingimuste tõttu varasem pensionileminek tuleb eraldi kindlustada. Töötingimuste eest vastutav tööandja on selle järgi kohustatud varasema pensioniõiguse oma töötajatele kindlustama. Ehk siis näiteks need viis aastat, mis saabuvad  inimesele enne üldist pensioniiga, on kinni makstud tööpensionina ja mitte riiklikust pensionikindlustusest. Asi oleks aus nii nende inimeste suhtes, kes teevad tervistkahjustavat tööd,  kui ka nende suhtes, kes sellist tööd ei tee. Seetõttu ei ole täna üldise pensioniea tõstmisega kuskile kiiret, sest probleemid on hoopis mujal.

Riik hoiaks märgatavalt kokku, kui tervistkahjustavate tööde ja väljateenitud aastate pensioniõigus viidaks uutele alustele.

Lisaks on pensioniiga ise aastate jooksul oluliselt muutunud. Ka Eestis ei pea 63 aastaselt pensionile minema ja võib pensioni saamist edasi lükata. Viimast võimalust kasutab täna 559 inimest, võites sellega iga edasilükkunud kuu eest 0,9  protsenti pensioni suurusest. Sisse on viidud ka ennetähtaegne pensioni, kus inimene vastupidiselt kaotab iga varem pensionile mindud kuu eest 0,4 protsenti oma pensioni suurusest. Ennetähtaegsel pensionil on 14 639 pensionäri.

Põhjused, miks üks inimene otsustab minna varem pensionile ja teine hiljem, on väga individuaalsed. See sõltub tööst ja palgast või koguni lootusetusest tööd leida, aga loomulikult ka tervisest.

Sisuliselt otsustab iga inimene ise tervise, tehtava töö ja saadava tulu alusel, millal on tal mõistlik pensionile jääda. Tehtavast valikust pensioni suurus – mida hiljem lähed, seda suurem ta on.

Kokkuvõtteks vajab penisoniea tõstmine palju tõsisemat ja sisulisemat ettevalmistust.

Eelmine artikkel17-aastane neiu põhjustas avarii
Järgmine artikkelPikavere koolimajas avati lasteaiarühm