Päev algas lipu heiskamise ja mõisakompleksi tutvustamisega. Mõisaomanik Arvo Haug rääkis mõisa ajaloost, koos abikaasa Aiki Haugiga tegid nad huvilistega mõisa territooriumil jalutuskäigu. Inimesed, kes on siin kunagi töötanud, jutustasid, milline oli Peningi mõis nõukogude ajal.
„Seal, kus nüüd kasvab naat, olid kunagi pojengipeenrad. Aga mina sain sealt täna oma esimese redise,“ rõõmustas Aiki Haug.
Kunstidepäev jätkus töötubades – sai maalida, paberit valmistada, viltida ja voolida primitiivkeraamikas savi. Maaliti väljas, teised töötoad olid mõisa peahoone kõrval asuvas aidas.
Maalimist juhendas Mait Eerik (kunstnikunimega Moyo Eivas). Maaliti peamiselt mõisa peahoonet. Mait Eerik õpetas lastele ka paberi valmistamist.
Savitööst huvitatuid juhendas maapõletus- ja primitiivkeraamika spetsialist Kaia Laur. Ta selgitas, et primitiivkeraamika tähendab seda, et savi otsitakse maapõuest, voolitakse sellest meelepärane nõu ning põletatakse maa sees. Huvilisi oli palju, kõik savist voolitud kausid, vaasid ja muu „küpsetatakse“ 1. augustil lõkkes Tõhelgi külaplatsil.
Viltimist õpetasid Leina Neima ja Marianne Seiman. Naised rääkisid, et on iseõppijad, tutvusid interneti kaudu, neid ühendas huvi käsitöö vastu.
„Mina hakkasin näputööga tegelema siis, kui lastega koju jäin,“ ütles Marianne Seiman.
Ta selgitas, et vildist on võimalik teha ehteid, seinapilte, istmekatteid toolidele, kotte ja palju muud.
„Vildikiud laotakse nii pikki- kui ristipidi üksteise peale, seejärel kaetakse tülliga, tupsutatakse seebiveega ning siis hakatakse masseerima,“ õpetas Marianne Seiman seinapiltide tegemise tehnikat.
Naised on esialgu koolitanud peamiselt sõpru-tuttavaid, kuid loomisel on oma interneti koduleht ning edaspidi hakatakse selle kaudu õpetama kõiki soovijaid.
„Tunneme ise käsitööst rõõmu ja tahame seda ka teistele pakkuda. Teeme erinevaid asju, Marianne näiteks ka heegeldab jumalikult,“ rääkis Leina Neima.
Kunstidepäev lõppes ühise supisöömisega, õhtupoolikul oli mõisaõues kontsert, kus esinesid Flora kammerkoor ja Raasiku Valla Rõõmuline Spunk.
Ettevõtmise korraldaja, Raasiku rahvamaja juhataja Margit Eerik, jutustas, et idee organiseerida midagi Peningil, pakkus mõisaomanik Arvo Haug.
„Eelmisel aastal pärast „Ernesaksa ja Oamatsi“ etendust Raasikul küsis ta, kas ei võiks midagi sarnast teha ka Peningil. Suurt etendust praeguses majandusolukorras korraldada ei julgenud, kuid koht on huvitav.
Kunstidepäev pole mõeldud massiüritusena, vaid koondab käsitööhuvilisi. Siiski käis päeva jooksul siit läbi päris palju rahvast,“ rääkis ta.
Aiki Haug märkis, et Peningil käisid isegi nende Tallinna-naabrid.
„Olen kunstidepäeval alati osalenud. Hea lähedal tulla ja vean ka tütreid kaasa,“ ütles savi töötoas osalenud Marju Kondratjev, kelle tütred Egle Metsis ja Berit Kondratjev maalisid samal ajal Peningi mõisa peahoonet.
Järgmine Harju-Jaani kihelkonnapäevade ettevõtmine on 31. juulil, kui Anija mõisa keldris loeb oma luulet Kristiina Ehin ja tantsib moderntantsija Karmen Ong. 1. augustil on Tõhelgi külaplatsil primitiivkeraamikas tehtud tööde maapõletus ning folgiõhtu ansambliga Laudaukse kääksutajad.
„Kihelkonnapäevade korraldamise võlu on organiseerida midagi erinevates kohtades. Kauneid paiku meie kihelkonnas jätkub ning mul on palju mõtteid, mida veel võiks teha,“ kinnitas Margit Eerik.
