Peningi Masinaühistu juhatuse liige PEETER BÖCKLER on ka äsjailmunud kogumiku „Parimad sportlased-harjumaalased 1940-1991“ kaasautor.
Paar nädalat tagasi tuli Sõnumitooja toimetusse Kehra ja Peningi kandi inimestele tuntud mees Peeter Böckler, kaasas kaks raamatut. Suurem raamat on Eestis iseehitatud traktoritest ja nende valmistajatest, selle esitlus toimus tänavu 12. juunil Ülenurmel, Eesti Põllumajandusmuuseumis. Rahaliselt toetas raamatu väljaandmist põllumajandusministeerium.
Pisem, kõvakaaneline raamat on teatmik nõukogudeaegsetest silmapaistvamatest sportlastest Harjumaal. Selle koostamiseks loodi MTÜ Harju Spordiajaloo Selts. Raamatu jaoks aitasid materjali koguda Heino Niine Pikvalt, Arvi Leukmann Jürist ja Harri Reidma Aru-Aru külast. MTÜ sai raamatu trükkimiseks toetust mitmelt sponsorilt. Teatmiku esitlus on 9. septembril kell 15 Keila raamatukogus.
Idee andis IVARI PADAR
Isetehtud traktorid huvitasid Peeter Böcklerit juba aastaid. Kui ta oli Harju rajooni inseneride nõukogu esimees, käis pildistamas traktoreid, mida mehed olid ise ehitanud.
Omaette raamatu kokkupaneku mõtte andis endine põllumajandusminister Ivari Padar, kes praegu on riigikogu maaelukomisjoni esimees. Peeter Böckler asus Eestit läbi sõitma, kohtus traktoriehitajatega, salvestas nende jutu, pildistas mehi ja masinaid.
„EPAs me kursusel õppinud 40 tudengist 32 töötasid majandites. Igal aastal on meil siiani kursuse kokkutulek, palusin kursusekaaslastelt abi, et leida traktoriehitajaid. Ivari Padar aitas reklaami teha, ka temale teatati. Ajalehtedes oli üleskutseid. Võin öelda, et Eestis oleme avastanud isevalmistatud traktoreid üle 400. Enamik neist on tehtud nõukogude ajal. Ja nüüd viimasel ajal on jälle hakatud ehitama,“ jutustab Peeter Böckler.
Ta kirjeldab, et 1949-1950 viidi taludest hobused minema, oma maad oli vaja harida, hakati ise masinaid kokku panema. Teine suurem ehitusaeg oli siis, kui Eestis kuulutati välja toitlustusprogramm, söödajuurviljade seemned külvati majandites põllule, kohustus oli neid ise harida, koristada ja saak müüa majandile. Kolmas oli siis, kui toitlustusprogramm jõudis Venemaale, seemet seal polnud, Eestis hakati kasvatama seemet, seda oli kasulik teha ka isiklikel põldudel.
Peeter Böckler: „Traktoreid ehitasid peamiselt need, kes elasid kortermajades ja said endale 0,15 hektarit aiamaad. ETKVLi kauplustes olid müügil mootorid, sillad leiti majandite utiiliplatsidelt, muid vajalikke juppe toodi koju majandite töökodadest. Üks Järva-Jaani mees pani traktorile nimeks Everest – selle kokkupanek olnud nagu mäetipu vallutamine. Teine mees pani masinale nimeks Roosi – naine aina nurisenud, et kelle Roosi juurde sa küll aina lähed, kui ta jälle oma traktorit läks ehitama.“
Raamatus on isetehtud traktoritega Raasiku vallast Raivo Ots Kalesi külast, Kuusalu vallast Kustu, Martin ja Vahur Laurend Uurist, Aadu Puusepp Kolgakülast, Kalev Laurend Vahastust, Heino Laisaar Kuusalust. Anija valla meestest on raamatus Märt Tarbe Ülejõe külast ja Arne Piirsalu Kehrast ning Loksalt Olev ja Otto Arvisto.
Raamatu trükiarv on 1000, seda on viidud suurematesse raamatukogudesse, tellida saab põllumajandusmuuseumist.
Ida-Harjust väga palju sportlasi
Harju maakonna nõukogudeaegseid sportlasi on vastvalminud teatmikus üle 300 – kes on täiskasvanuna saanud auhinnalise koha vähemalt Eesti meistrivõistlustel. Kuna väljaandmiseks ei õnnestunud fondidest toetust saada, paluti abi omavalitsustelt ja firmadelt. Anija vallavalitsus oli Peeter Böckleri sõnul üks vähestest omavalitsustest, kes toetas rahaga. Sponsorid olid ka AS Raasiku Elekter, OÜ Laadur, AS Sagro ja mitmed teised asutused.
Ida-Harju sportlasi on teatmikus sedavõrd palju, et nende loetelu leheloosse ei mahu. Ainuüksi spordialade loetelu on muljetavaldav: Harjumaalt on edukaid sportlasi allveespordis, alpinismis, autospordis, jahilaskmises, jalgrattaspordis, jääpurjetamises, kardispordis, kergejõustikus, kiiruisutamises, korvpallis, käsipallis, laskespordis, maadluses, males, mootorrattaspordis, orienteerumises, poksis, ratsutamises, suusatamises, tõstmises, ujumises, vehklemises, võrkpallis, veteranide spordis.
Teatmikku on trükitud 300. Laenutada saab Harju keskraamatukogust ja maakonna teistest raamatukogudest. Ostusoovidega võib pöörduda raamatukogude poole, raamatud toimetatakse kohale mõne päeva jooksul. Hind on 10 eurot.
Kehra kooli vilistlane
Peeter Böckler on Kehra keskkooli vilistlane – lõputunnistuse sai 1958. aastal 9. lennus. 1963. aastal lõpetas ta EPA insener-mehhaaniku diplomiga ning suunati Peningi sovhoosi peainseneriks. Selles ametis töötas ta 1968. aastani, siis oli peaspetsialist Keila ja Ranna sovhoosis ning viimane direktor Vaida sovhoosis, mille reformi lõpetas 1994. aastal.
Seejärel asutas koos õe Elve Raadikuga Peningil põllumajandusühistu. Aasta hiljem lõpetasid loomade pidamise ning tegid Peningi Masinaühistu, mis harib põldu tänini, maad on koos rendimaadega ligi tuhat hektarit.
Nende isa Heinrich Böckler oli 1950ndate aastate alguses Kehra rahvakohtu sekretär, hiljem töötas Kehra sovhoosis kassapidajana.
Juba aastaid elab Peeter Böckler Rae vallas Vaidas. Ta on MTÜ Rae Tuletõrje- ja Päästeselts juhatuse liige. Seltsil on vabatahtlikud tuletõrjekomandod Assakul, Vaidas ja Urvastes, mis asub Pikaverest paar kilomeetrit eemal.
