Kokkusaamisel oli külavanemate põhiteema piirangud Lahemaa rahvuspargis.
Kuusalu valla 20 külavanemat osalesid Kolga seltsimajas teisipäeval, 2. aprillil Reformierakonna Kuusalu osakonna korraldatud mõtteõhtul, mida külastas peaminister Kaja Kallas. Peaminister vestles külavanematega veidi üle tunni.
Reformierakonna Kuusalu osakonna juht, Kuusalu vallavolikogu liige Maarja Metstak kommenteeris, et kohtumisel arutleti eelkõige julgeolekuolukorda, ka pakkus kuulajatele huvi Eesti maksureform: „Lisaks avanes võimalus esitada peaministrile küsimusi, tunti huvi riigirahanduse vastu ning kõne all olid energiajulgeolek, maamaks ja Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava.“
Ta lisas, et nähes küsimuste hulka seoses Lahemaaga, on ta alustanud järgmise mõtteõhtu korraldamist, et Lahemaa teemadega rohkem süvitsi tegeleda: „Kindlasti on peaministril hea teada, kuidas kogevad looduskaitset inimesed, kes siin rahvuspargis kohapeal elavad, ning missuguseid soovitusi on meil riigile anda, et oleks kaitstud nii loodus kui ka siin elav inimene, kes on Lahemaa oluline osa.“
Mõtteõhtuid on erakonna Kuusalu osakond Maarja Metstaki sõnul korraldanud kuuel korral, neist kaks korda külavanematega: „Eesmärk on saada ettepanekuid meie tööks ja tuua riigi tasandi poliitikuid Kuusalusse, et piirkonna teemad oleksid paremini teadvustatud. Kuna Reformierakond on Kuusalu vallas opositsioonis ega saa valla juhtimises osaleda, saame piirkonda toetada, kutsudes siia ministreid, eksperte ja tipp-poliitikuid. Varasemal mõtteõhtul arutasime külavanematega peamiselt transpordiga seonduvat. Seekord soovisime pakkuda külavanematele võimalust oma teemasid, rõõme ja muresid jagada otse peaministriga.“
Kolga-Aabla külavanem, Kuusalu vallavolikogu liige Mait Kröönström, ka Virve külavanem, Lahemaa Maaomanike Liidu üks asutaja Jaan Velström ning Soorinna ja Vihasoo külavanem, valla teede- ja majandusspetsialist Madis Praks rääkisid peaministrile ehituspiirangutest rahvuspargis, kavandatavatest uutest piirangutest, keskkonnaameti esindajate suhtumisest Lahemaa inimestesse, ning tõdesid, et kohalikud soovivad samuti kaitsta loodust, kuid tekkinud on olukord, kus ainsana on jäänud kaitseta kohalik inimene. Kõne all olid ka valla üldplaneeringu koostamisel tekkinud takistused seoses Lahemaa piirangutega.
Tsitre külavanem Riina Laanetu: „Kohtumine oli hästi edasiviiv. Rääksime peaministrile Lahemaa elanike probleemidest. Ka seda, et Lahemaa kaitsekorralduskava on pikendatud määramata ajaks, kuigi elu on läinud edasi ja seda tuleks uuendada koostöös kohalike inimestega. Peaminister tegi märkmeid ja ütles, et meil oleks mõistlik kohtuda kliimaministriga.“
Madis Praks tõstatas veel kaitseväe polügooni eest vallale makstava hüvitise teema. Aluseks on võetud lähipiirkonna elanike arv, Kuusalu vallas on piir tõmmatud kolme kilomeetri kaugusele polügooni piirist, välja jäeti paar kilomeetrit kaugemal asuv Kuusalu alevik. Vallale makstav hüvitis on seetõttu suhteliselt väike, kuigi müra kostab alevikuni ja palju kaugemale. Peaminister tõdes, et ei ole kursis, kuidas piirid määrati.
Peaminister Kaja Kallas kommenteeris Sõnumitoojale: „Mulle on alati meeldinud käia erinevates Eestimaa paikades inimestega kohtumas, et kuulata nende ettepanekuid ja vastata küsimustele. Kuusalu külavanematega kohtumisel arutasime peamiselt Lahemaa muredest, sealsetest ehituspiirangutest. Lubasin, et viin kõik tähelepanekud kliimaministrini, kes saab kohalike tähelepanekud omakorda valdkonna inimesteni viia ja detailsemalt asja sisse vaadata. Lisaks tuli juttu ka julgeolekuolukorrast ning riigi rahandusest. Selgitasin, et Euroopa seisab silmitsi suurima kriisiga pärast teise maailmasõja lõppu, Venemaa agressioon Ukrainas on mõjutanud meid kõiki. Seetõttu on tulnud meil leida riigieelarvesse täiendavaid vahendeid, et kaitsesse rohkem investeerida. Eesti suunab kaitsekuludesse 3 protsenti SKTst ehk 1,3 miljardit. Kindlasti on vaja seda selgitustööd jätkata, miks me valitsuses midagi teeme, kuid tõesti loodan, et Eesti inimesed mõistavad olukorda ja saavad selle vajalikkusest aru. Sest julgeolek on ju meie kõigi ühine mure.“