19.-27. augustini toimuvad Rooküla Külaseltsi eestvõttel taas Kõrvemaa filmiõhtud.
Tänavu 4. korda toimuvad Kõrvemaa filmiõhtud kasvasid välja ühistest filmivaatamistest Rooküla külaplatsil. Sel aastal näidatakse kino kuues erinevas kohas. Alustatakse ainsast siseruumis toimuvast filmiõhtust endises valitsuse varjendis Kosel, kolm filmiõhtut on Rookülas, üks Kakerdaja rabas ning üks esmakordselt Paukjärve ääres. Tegu pole ainult filmiõhtutega. Nõmbra karjamõisas eelneb filmivaatamisele Erki Vaikre looduses ellujäämise koolitus, Valdo Praust viib enne filmiõhtut rattaretkele mööda keskaegseid teid Kehra raudteejaamast karjamõisa lähistele rajatud Põhjala onnideni – vigvami, jurta, kasetohust koja ja saami aidani. Paukjärve ääres on Uku Praksiga matk Kõrvemaa kultuurilooliselt olulistesse paikadesse. Tegevust on ka lastele – vigvamis näidatakse multifilme, Paukjärve ääres saab liivakunstnik Madli Luugi juhendamisel katsetada liivamaali tegemist. Kõigis vabaõhukino paikades on võimalik ka oma telgis ööbida.
Kõrvemaa filmiõhtute eestvedaja Indrek Leht ütleb, et tegevused, mis filmiõhtutele eelnevad, on valitud sellised, mis sobituvad samas linastuvate filmidega, filmid omakorda on püütud leida teema- ja kohatundlikud.
„Pooled on loodusfilmid, kuid näitame ka mängufilme. Erki Vaikre üleelamismatkale, kus õpetatakse looduses ellu jääma, järgneb mängufilm „Roukli“, kus on juttu psühholoogilise tasakaalu säilitamisest. Paukjärvel näitame „Kõrboja peremeest“, mis on sealsamas filmitud, ka päevane matk on Tammsaare-teemaline,“ selgitab ta.
Väike vihm ei takista, kuid päris paduvihmas filme näidata ei saa. Kuigi augustiilmad on ettearvamatud, on kavandatud aeg Indrek Lehe sõnul filmiõhtute jaoks ainuvõimalik, varem pole selleks väljas piisavalt pime.
Kui varem on filmiõhtutel käinud peamiselt kohalik publik, siis sel aastal loodetakse rahvast ka mujalt: „Loodan, et edaspidi tuleb siia turiste. Usun, et neile on atraktiivsed just filmiõhtute lisategevused. Sisuliselt pakume paketti tulla päevaks Tallinnast ära ehedasse Eesti loodusesse.“
Välikinost filmifestivaliks
Selle ja järgmise aasta filmiõhtute korraldamiseks loodab Rooküla Külaselts saada Leader-programmist 10 000 eurot. Ida-Harju Koostöökoda on taotluse heaks kiitnud, lõpliku otsuse teeb PRIA.
Külaseltsi soov on konserveerida pärandkultuuri nimekirjas olevad karjamõisa varemed, et teha nende juurde filmifestivali keskus. Kunagise mõisaõue maa kuulub ühele metsafirmale, kuid Indrek Leht loodab, et see on võimalik vahetada samaväärse metsamaa vastu.
„Oleme Ly Renteriga muinsuskaitseametist arutanud, et aida varemetel võiks olla hooajaline telkkatus, kuhu ürituste ajal teha toitlustuskoht ning halva ilma korral varjuda. Eesti Kivi Kehrast on teinud varemete konserveerimise kohta esialgsed kalkulatsioonid. Lava avaneks teisele poole, kus on elumaja varemed. Talli varemete vahele saaks teha väikese ürdiaia, ka keldri saab kasutusele võtta,“ jutustab Indrek Leht.
Sel aastal endises mõisaõues filme veel ei näidata, kuid järgmisel aastal on plaan esitleda esimest metsafilmide festivali ning siis võiks sellest paigast Indrek Lehe meelest saada festivali tugipunkt.
„Forrest Film Festival tuleb veidi sarnane Mark Soosaare Pärnu festivaliga, kuid meie näitame filme looduses või muudes huvitavates paikades. Soovime nii tutvustada Kõrvemaad ning tuua inimesed rohkem loodusesse – film on selleks hea hüppelaud, “ märgib Indrek Leht.
Ka muudeks ettevõtmisteks avatud
Nõmbra karjamõis ei peaks filmiõhtute korraldaja arvates jääma üksnes filmifestivalide kohaks. Ta toob näiteks, et seal võiks toimuda ka mõni looduslähedane muusikaüritus – midagi Schillingu, festivali Juu Jääb või Soomaal toimuva „Sääsepirina“ sarnast.
„Nõmbrast võiks saada baaslaager, kus teha kultuuri- ning ka loodusprojekte. Siit kõrvalt läheb mööda RMK kõige pikem, 900kilomeetrine matkarada, ka matkajad saaksid siit läbi tulla,“ lausub ta.
Nõmbrasse saab rajada loodusklassi ja hakata tegema õuesõpet. Selle järgi olevat vajadus piirkonna koolidel ja lasteaedadel: „Lähedal on vanad karjamaad, puutumatud niidud, kus kasvab palju ravimtaimi. Meie külast on pärit Eesti-aegsed apteekrid, kes neid korjasid ja viisid muuhulgas ka Rae apteeki.“
