
Tänavu 10aastaseks saanud MTÜl Pärispea Vabatahtlike Päästeselts on sellest suvest juures üks uus mootorpaat, politsei- ja piirivalveameti kasutuses olnud Boomeranger C-3500, millele Pärispea vabatahtlikud panid nimeks Slava Käsi. Nagu seltsi kaks senist paati, on ka uus Viinistu sadamas. MTÜ juhatuse liige Argo Aug põhjendas, et Viinistu sadam on poolsaarel ainus, kus paadid on kai ääres igast suunast tuulte eest kaitstud, samuti toetab ja soosib sadama omanik merepäästjate tegevust.
Esimese neljameetrise paadi said Pärispea merepäästjad 2016. aastal, 2020. aastal osteti Rootsi vabatahtlikelt soodsa hinnaga 7meetrine päästetöödeks mõeldud paat, mis ristiti nimega Alev Ström.
„Hea ja töökindel, kuid lahtine ning halbade ilmastikutingimustega pole sellega lihtne töötada,“ sõnas Argo Aug.
Ülemöödunud aastal andis politsei- ja piirivalveamet (PPA) teada, et neil on pakkuda kinnine mootorpaat M-37 ning kes soovivad, kirjutagu motivatsioonikiri, miks peaks selle just neile andma.
„Põhjendasime, et meie piirkonda võtab riiklike merepäästjate jõudmine kehvade juhuste kokkulangemisel väga kaua aega. Kui on päästesündmus, kus osaleb rohkem üksusi, peab ühe üksuse juht suutma kõikide üksuste tööd koordineerida. See ei ole mõeldav, kui tuleb lahtises paadis tuule käes raadio kaudu infot vahetada,“ rääkis Argo Aug.
Kaatrile oli 6 soovijat, eelmise aasta kevadel otsustas PPA anda selle Pärispea vabatahtlikele: „Leiti, et siinset piirkonda tuleks toetada, asume riiklike ressursside paiknemise mõttes ääremaal – idas on riiklik merepäästeüksus Narva-Jõesuus, teisel pool Tallinnas. Kuigi oli olnud kahtlusenoote, kas me ikka saame sellega hakkama, sest oli teada, et paati tuleb kõvasti remontida.“
Ligi aasta oli kaater Pirita sadamas. Argo Aug selgitas, et see oli tehniliselt väga kehvas seisus, ootamatult selgus, et üks mootor vajab kapitaalremonti. Kogukondliku turvalisuse Harjumaa voorust sai selts selleks 3500 eurot, ka PPA toetas, kokku läks uue paadi remont maksma üle 10 000 euro. Kulus ligi aasta, kuna Covidi tõttu oli varuosade saamine keeruline, Viinistule jõudis paat tänavu suve alguses.
Uus päästepaat Slava Käsi on 10,2 meetrit pikk. Argo Aug sõnas, et võrreldes Alev Strömiga on see merelainetes tunduvalt stabiilsem ja inertsem. Siiski ei kavatse selts ühestki päästepaadist loobuda, kõik kolm on neile vajalikud. Kõige esimese väikese paadiga käiakse üritustel, kus on vaja julgestada, viimati osaleti sellega Tallinna Ironmanist osavõtjate julgestamisel ujumisetapil Harku järvel, enne seda aidati Käsmu-Võsu vahelise avaveeujumise osalejaid julgestada.
„Suure päästesündmuse puhul on seda parem, mida võimsam tehnika. Aga julgestamas on ideaalne käia meie väikese, suhteliselt ökonoomse paadiga,“ lausus Argo Aug. Ta lisas, et sellistel üritustel osalemine võimaldab ilma kuludeta teha meeskonnale treeningut.
Merepäästesündmustele on Pärispea merepäästjail nüüd reageerimisvalmis kaks suuremat paati, nii Alev Ström kui Slava Käsi: „Kui on vaja lihtsamat abi, kedagi pukseerida, läheb Alev Ström. Slava Käsi on tunduvalt kulukam, võtab neli korda rohkem kütust. Kui sündmuse kohta pole palju infot – eriti ärevaks tegevad on juhtumid, kui keegi on kadunud – siis on põhjust mobiliseerida kõik ressursid. Selliste juhtumite korral eeldab PPA, et suudame 30 minuti jooksul saata välja ühe minimaalselt kolmeliikmelise meeskonna. Teise meeskonna suudame komplekteerida 15 minutit hiljem.“
Aastas tuleb reageerida 2-5 sündmusele: „Sel aastal on olnud üks meditsiinilise transpordi juhtum Mohni saarelt, õnneks ei olnud tegu eluohtliku olukorraga. Eelmisel aastal käisime Mohni saart kustutamas, tõime merelt sadamasse ühe murdunud mastiga purjeka, korra kutsuti Käsmu lahele appi uppumisohus paadile. Õnneks ei ole midagi ülemäära hullu olnud, mere peal käitutakse üha vastutustundlikumalt.“
Ühe korra on Pärispea merepäästjatel tulnud kahe paadiga välja sõita – juunis, kui PPA korraldas ette teatamata kontrollõppuse.
Pärispea Vabatahtlike Päästeseltsil on 30 PPA atesteeritud merepäästjat. Lisaks päästesündmustele reageerimisele tehakse ka ennetustööd, äsja lõppes koostöös Hara Seilamise Seltsiga korraldatud esimene väikelaevajuhtide kursus: „Hakkasime koolitusi tegema eelkõige selleks, et meie oma merepäästjad oleksid suutelised keerulistes oludes iga ilmaga ohutult paati juhtima, kuid võtame kursustele ka kõiki teisi.“