Hoone sai soojustuse, uue fassaadi ja katuse.
Päästekomando Kehra depoo uues kuues.
Möödunud aastal eraldas riik Kehra depoo renoveerimiseks 150 000 eurot CO2 saastekvootide müügist saadud raha. Käesoleva aasta alguses kuulutas Riigi Kinnisvara AS välja ehitushanke Kehra päästekomando depoo renoveerimiseks ja soojustamiseks. Hanke võitis AS Kose Ehitus. Ehitus algas märtsis, valmis hoone anti üle sel esmaspäeval, 6. augustil.
Tööde juhataja Hillar Mesila sõnul oli hoone seisukord halb.
„Uuemal garaažiosal ei olnud viga, aga põhihoone seis oli päris nukker. Välisseinad olid kõverad,“ rääkis Hillar Mesila.
Depool soojustati ja renoveeriti välisfassaad, katusele pandi täiendav 15 sentimeetri paksune soojustuskiht ning kaeti uue ruberoidkattega. Samuti laoti uued ventilatsioonikorstnad, soojustati sokkel ning vahetati aknad.
„Tänu uutele lenkidele on aknad nüüd seinas õige koha peal. Paljud ettevõtted seda vahetust kokkuhoiu mõttes ei tee, aga tegelikult on see vajalik. Hea, et siin tehtud sai,“ ütles Hillar Mesila.
Korraga töötas ehitusel seitse-kaheksa töömeest. Kehra päästekomando juhi Aivar Kari sõnul ehitustegevus päästjate igapäevast tööd ei seganud.
Ehitajad ja päästjad oma töös kokku ei puutunud ning töömehed sõitsid pärast päeva lõppu objektilt ära.
Aivar Kari lausus, et depoo soojusläbilaskvus oli enne remonti suur: „See on vene ajal ehitatud telliskivihoone. Suure külmaga oli talvel sees jahe, radiaatorid olid põhja keeratud. Katus vajas ka soojustamist, sest räästasse tekkisid korralikud jääpurikad.“
Ta lisas, et tänavune talv näitab, kui hea kordatehtud hoone on.
Anja vallavalitsus tahab hoone tulevikus üle anda Riigi Kinnisvara ASile. Lahtine on küsimus, kuhu tuleb Anija konstaabli jaoskond, mille puhul on pakutud varianti viia see samuti päästekomando depoosse. Anija abivallavanema Urmo Sitsi sõnul on vara veel sel teemal rääkida: „Praegu selle jaoks ruume ei ole ning enne talve mingit muutust ilmselt ei tule.“
