Päästjad hakkavad taas kodusid külastama

2499
Kehra komando pealik AIVAR KARI soovitab koju muretseda pulberkustuti. Kuuekilone pulberkustuti maksab umbes 40 eurot.

Kehra komando töötajad plaanivad sel aastal programmi „Kodu tuleohutuks“ raames külastada Anija vallas 230 kodu, Loksa komandol tuleb käia 240 kodus.

„Me ei lähe kontrollima ega trahvima, vaid inimesi nõustama – sageli ei pane nad ise tähele, mis võib nende kodus põhjustada tuleohtu,“ ütleb Kehra päästekomando pealik Aivar Kari.
Möödunud aastal sai kogu Eestis tulekahjudes kannatada või hävis ligi 1000 kodu. Neis hukkus 45 inimest, sealhulgas 18 Tallinnas ja Harjumaal.
Et muuta kodud tuleohutuks ning anda inimestele sellealast nõu, on päästeamet kutsunud ellu aktsiooni „Kodu tuleohutuks!“. Selle käigus külastavad kutselised ja vabatahtlikud päästjad kodusid ning annavad inimestele individuaalselt nõu – millised ohud varitsevad nende kodu ning kuidas ohte eemaldada. Eelmisel aastal külastati kogu Eestis 8700 kodu, tänavune eesmärk on 15 000.
Kehra komando päästjad külastasid eelmisel aastal aktsiooni „Kodu tuleohutuks!“ käigus ligi sadat majapidamist. Põhitähelepanu pöörati väiksema sissetulekuga peredele.
„Saime vallavalitsuse sotsiaaltöötajatelt nimekirja lasterikastest ja väikese sissetulekuga peredest,“ sõnab Aivar Kari.
Peamiselt käidi eramajades või väiksemates kortermajades nii Kehras kui Anija valla külades, osaliselt ka Raasiku ja Kuusalu vallas.
„Olukord on suhteliselt hea. Mitte kusagil polnud midagi nii hullu, et oleksime pidanud tegema järelkontrolli või lausa inspektori kohale kutsuma. Mõnda kohta viisime ise suitsuanduri ja panime lakke,“ lausub komandopealik.
Suitsuandureid paigaldati mullu paarkümmend: „Kui tõesti ei jõuta ise osta või pole inimest, kes selle paigaldaks, siis aitame.“
Anija vallas sel aastal 230 kodunõustamist
Tänavu on Kehra komando päästjail kavas külastada 230 kodu, põhitähelepanu on Alaverel ja Kehral. Alustatakse aprillis, kodude külastamine kestab aasta lõpuni.
„Kehras käisid eelmisel aastal jutud, et päästemehed tulevad kontrollima ja trahvi tegema. See on täiesti vale arusaam – me ei noomi ega trahvi kedagi, külastustel  on  teine  eesmärk:  anname   inimestele nõu,“ märgib Aivar Kari.
Ta lisab, et kellelgi ei ole kohustust päästjaid sisse lasta, kui ei soovita. Kui parasjagu mingil põhjusel ei saa neid vastu võtta, võib kokku leppida teise aja.
„Ilmselt külastame laupäevadel-pühapäevadel, siis on inimesed rohkem kodus ning kortermajades läheme lihtsalt ukselt uksele, kõigile ette helistada ei suudaks,“ räägib Aivar Kari.
Korstnasse või kaminasse päästjad vaatama ei hakka, küll aga pööravad tähelepanu sellele, kas pliidi ja ahjusuu esine on kaetud tuleohutu materjaliga, kuidas on puud laotud, milline on elektrijuhtmestik. Kuna kodupõlengute kõige suurem põhjus on jätkuvalt hooletu suitsetamine, räägivad päästjad ka sellest.
Peale nõustamise on päästjad valmis ka praktiliselt abistama: „Üksikutel vanuritel on raske laes oleva suitsuanduri patareisid vahetada, me saame soovi korral tuua juhtmega suitsuanduri patarei inimesele sobivale kõrgusele.“
Korterites võtab päästjate külaskäik aega kümmekond minutit, eramajades umbes pool tundi. Kel on huvi saada professionaalselt nõu, võib ka ise päästjaid enda juurde kutsuda, selleks tuleb helistada lühinumbril 1524.
Päästetöötajad, kes kodusid külastavad, on alati päästeameti eraldusmärkidega vormiriietuses ning neil on kaasas pildiga töötõend. Enamasti käivad nad kodudes kahekaupa.
Kuidas muuta kodu tuleohutuks
Esmane asi tuleohutuse tagamiseks igas kodus on suitsuandur.
„Hea, kui see on esikus, veel parem, kui on igas toas, vähemalt magamistoas võiks küll olla. Kööki pliidi kohale pole mõtet suitsuandurit panna, küll aga võib see olla koridoris köögiukse lähedal,“ juhendab Aivar Kari.
Vähemalt korra nädalas võiks nuppu vajutades kontrollida, kas suitsuandur töötab ning aeg-ajalt tuleks seda tolmuimejaga puhastada, kuna anduri vahed kipuvad tolmu koguma ja siis ei pruugi see enam töötada.
Elektrijuhtmed on Kehra komando pealiku hinnangul vähemalt kortermajades juba korralikud ja varustatud tänapäevaste kaitsmetega, kuid pahatihti pannakse ühte pistikusse liiga palju tarbijaid. Siis on ülekuumemise ja süttimise oht.
Eramaja omanikele paneb Aivar Kari südamele – vähemalt üks kord aastas peaks korstnaid pühkima. Seda võib teha ka naabrimees, kuid korra viie aasta jooksul peab korstnaid puhastama litsentsiga korstnapühkija, kes koostab selle kohta ka akti.
„Tänavu oli soe talv, tahmapõlenguid oli vähe, aga kui külmema talvega on korsten pühkimata ja eriti, kui köetakse märgade puudega, on päris suur tahmapõlengu oht – kui temperatuur läheb väga kõrgeks, läheb tahm korstnas põlema ning see on ohtlik kogu majale,“ selgitab Kehra päästjate juht.
Korstna võib rikkuda ka see, kui põletada ahjus või kaminas plastik- või tetrapakendeid. Ka märgade puudega kütmine pole Aivar Kari kinnitusel hea. Ta tuletab meelde, et puud ei oleks laotud vastu ahju või ahju ees maas: „Ka praht ei peaks olema pliidi ees ning pliidiluuk peaks olema korralikult kinni. Sest sageli piisab vaid ühest sädemest ja tuli ongi lahti.“
Oma kodu kaitsmiseks soovitab ta peale kohustuslike suitsuandurite  muretseda  ka  korraliku 6kilose pulberkustuti: „Asutustes on need nõutud, kodus mitte. Seetõttu on pulberkustuteid väga vähestel. Aga sellega tule kustutamine on kõige efektiivsem, pulbriga võib kustutada ka elektrijuhtmeid.“
Loksal oli pilootprojekt ja tehti õppevideo
Loksa komando päästjad käisid aasta tagasi kevadel kodukülastusi tegemas Põhja regiooni pilootprojektina. Käidi 88 kodus Loksal ja Kuusalu vallas, need asusid komandohoonest 10 minuti sõidu kaugusel.
Loksa päästekomando pealik Mait Kröönström kõneleb, et enamikul tookord külastatutest olid suitsuandurid olemas, umbes 20 protsendil ei olnud. Anduritest kümmekonnal olid patareid tühjad või oli need välja võetud.
Nüüd alustatakse külaskäikudega tuleval nädalavahetusel, esmalt minnakse Loksal korteritesse ja majadesse, kus on sotsiaaltöötajatelt saadud andmetel elekter välja lülitatud. Vaadatakse tuleohutusnõuete täitmist ka Loksal küttekolletega kortermajades ja eramajades, kus elavad üksikud vanainimesed. Kindlasti on plaan minna Suurpeale, Kasispeale ja teistesse Loksa ümbruse küladesse.
Eriti hulluks nimetas Mait Kröönström olukorda Suurpea endise sõjaväelinnaku osades korterites, kus enam keskkütet pole, on ehitatud oma küttekoldeid. Mõnel on bursuika suitsutoru viidud läbi seina õue, korstnate asemel kasutatakse tuulutuslõõre.
Enne ringkäiku pannakse tema sõnul teated selle koha postkastidesse või antakse teada korteri­ühistule.
Kodusid lähevad külastama ka Kuusalu vabatahtlikud päästjad, kuid  neil  suurt  plaani  ei  ole,  vaatavad  paarikümmet  majapidamist.
Mait Kröönström jutustab veel, et nädal tagasi tegid Loksa päästjad koostöös päästeameti ennetusbürooga õppevideo kodukülastuse kohta. Selle abil hakatakse teistele komandodele õpetama, kuidas kodukülastusi läbi viia.
Video filmiti Loksa tantsumemmede juhendaja Riina Juhkami kodus – kuna ta on pensionär, oskab vene keelt ja oli tuttava inimesena nõus osalema. Võttepäeval oli tööl ja tegi video jaoks näitliku külastuse Kaido Korkma meeskond, kuhu kuuluvad veel Harri Vaino, Aivar Hilimon ja Ergo Viilma.