Harjumaa omavalitsused on kriisivalmiduselt Eestis esirinnas, kinnitas päästeameti Põhja päästekeskuse kriisibüroo juhataja Agu Tammearu ülemöödunud nädalal Tabasalus Harjumaa Omavalitsuste Liidu nõupäeval.
Ta märkis, et 2022. aastal oli Harjumaa 16 omavalitsusest 14 kriisivalmiduse indeks vähemalt 6, maksimaalne on 9. Veebilehe minuomavalitsus.ee andmetel oli üle-eelmisel aastal kriisideks valmisoleku tase Harjus kõige kõrgem Tallinna linnas – 9 punkti, 8 punkti said Anija, Jõelähtme ja Lääne-Harju vald, kümnel omavalitsusel, nende hulgas Kuusalu ja Raasiku vallal, oli 6, Saku vallal 4 ja Loksa linnal 3. Teenustasemetest on 0-3 punkti baastase, 4-6 punkti edasijõudnud ja 7-9 punkti eeskujulikud. 2023. aasta tulemused peaksid selguma juunis, Agu Tammearu hinnangul on kriisivalmiduse seis maakonnas hea.
Põhja päästekeskuse kriisibüroo juht rääkis omavalitsusjuhtidele ka, mida on päästeamet teinud ja teeb, et olla erinevateks kriisideks valmis ning millised on sellega seotud toetusvõimalused omavalitsustele.
Loomisel on ohusireenide võrgustik
Tiheasustusaladel elanikkonna ohust teavitamiseks on päästeametil eesmärk luua tsentraalne ohusireenide võrgustik. Sireenidega hakatakse teavitusi andma siis, kui on vahetu oht inimese elule.
Agu Tammearu selgitas, et sireene kasutatakse peamiselt sõjaolukorras, kuid nende kaudu on võimalik anda teada ka näiteks suurest rahetormist. Sireenide paigaldamine oli esialgu plaanitud varem, 2023. aastal, kuid tõrgete tõttu see venis. Nüüdseks on sellega alustatud ning esmajärjekorras saavad sireenid Eesti 22 asulat, kuhu püstitatakse kokku 120 sireeniposti.
„Seadmed on hangitud, eesmärk on saada aasta lõpuks sireenid püsti,“ sõnas ta.
Tänavu sireenid saava 22 asula hulgas paigaldatakse Põhja regioonis need esimesena Tallinnasse, seejärel Paldiskisse, Keilasse ja Maardusse.
Ohusireenid märgivad üht kindlat minuti pikkust tõusvat-langevat heli, mida korratakse 30 sekundi järel kolm korda. Sireenide kuulderaadius on 1,5 kilomeetrit. Tiheasustusalale püstitatakse sireeniposte selliselt, et kogu asula on kaetud.
Kohtades, kuhu sireenid pandud, hakatakse neid testima üks kord kvartalis. Eelnevalt antakse sellest meedia kaudu teada, et inimesed ei ehmuks.
Avalikud varjumiskohad
Ohu korral inimeste kiireks paiknemiseks siseruumi sõlmib päästeamet koostöökokkuleppeid varjumiskohtade omanikega. Avaliku märgistusega varustatud varjumiskohad on mõeldud eelkõige neile, kes viibivad ohuhetkel tänaval, et saaksid ruttu lühiajaliselt varjuda. Varjumiskohad on mõeldud inimesi kaitsma eeskätt sõjalise ohu, ulatusliku õhusaaste, äärmuslike ilmastikuolude, keemiarünnaku, suure põlengu, massirahutuste või muu taolise korral.
Avalik varjumiskoht peab olema kasutatav 72 tunni jooksul pärast seda, kui päästeamet on saatnud omanikule vastava teate. Seejärel on omaniku esmane tegevus tagada, et varjumiskoha uksed oleksid avatud. Varjumiskohti valides vaadatakse, et sinna oleks tänavalt võimalikult lihtne sissepääs, hoone ei tohi asuda suletud territooriumil, varjumiseks kasutatavad ruumid peaksid asuma maa-alusel korrusel, sinna peab olema vähemalt kaks sissepääsu, varjumisruum peab olema akendeta või olema võimalus aknad katta. Ruume peab olema võimalikult lihtne asjadest vabastada. See tähendab, et seal ei tohiks olla esemeid, mida on raske mujale toimetada või asju, mis ei võimalda ruumi kasutada avaliku varjumiskohana.
Käesoleva aasta alguse seisuga on päästeamet märgistanud ligi 90 asulas kokku 202 avalikku varjumiskohta ligi 152 000 inimesele. Tallinnas on praeguseks 42 avalikku varjumiskohta kokku umbes 80 000 inimesele, Harjumaal on varjumiskohti kaheksas omavalitsuses kokku 16. Neist 3 asuvad Anija vallas – Anija mõisas, Kehra tervisekeskuses ja Kehra sotsiaalmajas. Üks avalik varjumiskoht on Loksa linnas elumaja keldris asuv varjend.
Agu Tammearu sõnul tuleb varjumiskohti pidevalt juurde ning nende loomisel on väga oluline koostöö kohalike omavalitsuste ja erasektoriga.
Evakuatsioonikohad ja kerksuskeskused
Hädaolukorra või selle ohu korral toimub ulatuslik evakuatsioon – elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohutusse asukohta.
Veebruarikuu seisuga on Eestis 275 evakuatsioonikohta, kuhu mahub umbes 50 000 inimest. Neist Harjumaal on 80 evakuatsioonikohta ligikaudu 9000 inimesele ja Tallinnas 50 kohta ligi 11 000 inimesele. Kriisibüroo juht kinnitas, et uusi evakuatsioonikohti lisandub pidevalt, neid kaardistab Naiskodukaitse, kes koostab ka olemasolevate kohtade ruumide kasutusplaane.
„Kui on vaja need kohad kasutusele võtta, siis teame, kus ja kuidas toimub inimeste vastuvõtmine, registreerimine, toitlustamine, meditsiiniabi ja muu. See on Naiskodukaitse ülesanne,“ ütles kriisibüroo juht.
Sõjaolukorras peaks evakuatsioon toimuma Tallinnast välja peamiselt Kesk- ja Lääne Eestisse. Seetõttu on päästeameti 7. aprillist kuni 10. maini avatud toetusvoorust võimalik generaatorite ja evakuatsioonikohtade ettevalmistusega seotud varustuse soetamiseks taotleda toetust peamiselt Lääne- ja Kesk-Eesti omavalitsustel. Kokku on see õigus 24 vallal-linnal, Harjumaalt neljal omavalitsusel: Kiili, Kose, Saku ja Saue vallal. Kõik ülejäänud omavalitsused saavad toetusmeetmest taotleda kuni 50 000 eurot generaatoriühenduste valmiduse loomiseks hoonetele, kus asuvad evakuatsioonikohad ja kerksuskeskused.
„On hea meel tõdeda, et Harjumaal on igas omavalitsuses loodud vähemalt üks kerksuskeskus,“ lausus Agu Tammearu.
Kerksuskeskused on kohad, kus antakse inimestele esmast abi, nõu ja infot ulatusliku elektri- või veekatkestuse, põlengu või muude suuremate kriiside korral. Kriisibüroo juht märkis, et kerksuskeskuste loomine ja arendamine on oluline, et pakkuda inimestele kindlustunnet, nõu ja abi, kuidas kriisis hakkama saada ja ellu jääda. Ta lisas, et ka kerksuskeskuste loomisega tuleb jätkata.
Omavalitsuste andmetel on kerksuskeskused Kehra gümnaasium, Kuusalu spordikeskus, Raasiku vallamaja ja Loksa spordikeskus.
Mai- ja juunikuu jooksul on päästeametil plaanis läbi viia elanikkonnakaitse meediakampaania.
Sügisel, 18.-22 novembrini toimub kaitseväe korraldatav õppus Decisive Lancer 2024, mille stsenaarium on, et Eestit rünnatakse lõunast ja idast. Põhja päästekeskus soovib õppusse kaasata ka Harjumaa kõik 16 omavalitsust.
Päästeameti ohuteavituse brošüür
Päästeamet saadab maikuus Eesti kodude postkastidesse ohuteavituse brošüüri infoga, kuidas riik inimesi ohuolukorras teavitab ning selgitab, millal tuleks varjuda või evakueeruda. Trükises on ka meelespea koduste varude ja evakuatsioonikoti soovitusliku sisu ning oluliste telefoninumbrite ja veebilehtede kohta.
Esmaspäeval, 6. mail algab üleriigiline infokampaania „Kriisis kuula riiki“. Selle eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, millistest kanalitest saab infot kriisiolukorras ja kriisiks valmistumiseks.