OÜ Aade Lõng Raasikult – soomlaste lõngaparadiis

16303

„Kohapeal käinud räägivad, et seal jääb hing seisma,“ kirjutas Soome suurim päevaleht Helnsinkin Sanomat paar kuud tagasi Raasiku ettevõtte kohta.

Samas kirjatükis mainitakse, et peale vodkaturistide käivad meie põhjanaabritest Eestis nüüd ka lõngaturistid.

„Kes seda teab, kuidas nad meid avastasid. Ilmselt kord keegi ostis meie lõnga ja nii hakkas jutt levima. Praegu pole meil reklaami vaja teha, toode ise müüb. Soomest tuleb siia bussitäis, nelikümmend naist, ostavad igaüks mõne vihi lõnga ja veidi heiet, lähevad koju ja jagavad infot meie kohta järgmistele,“ räägib Aade Lõnga müügijuht Reet Palts.

Ta kinnitab, et lõngaturistide gruppe tuleb järjest juurde ning on juhtunud, et korraga on Raasikul mitu bussitäit. Osaliselt toob käsitööhuvilised üle lahe Eestis toodetud lõngade odavam hind, teisalt suur värvivalik. Raasiku lõnga müüakse ka Tallinna vanalinna käsitööpoodides. Poeomanikud käivad seda ise vabrikust viimas, kuid müüvad edasi sedavõrd suure juurdehindlusega, et tasub sõita Raasikule kohapeale ostma.

Peale Soome on Raasiku lõnga läinud ka Norrasse, Jaapanisse, Islandile, Lätti, Eesti eri paigust rääkimata.

„Kes korra siin käinud, tuleb jälle,“ sõnab Reet Palts.

Ta jutustab, et kord sõitsid Tallinnast taksoga Raasikule kaks naist – üks USAst, teine Islandilt, ostsid neilt lõnga ja läksid rongiga linna tagasi: „Käsitöö on kogu maailmas praegu ääretult populaarne.“

Ka venelaste seas on Raasiku lõng tuntud.

„Vene internetilehed on meie lõnga täis. Aga Venemaa seaduste ja tollide tõttu ei saa me sinna otse müüa. On mõned vahendajad, kes meilt lõnga ostavad ja sinna viivad,“ lausub Reet Palts ja räägib, et üks naine käib Raasikul Peterburist: sõidab kuus tundi, ostab 6 kilo lõnga ja siis taas kuue tunniga koju tagasi.

Kuigi sellised käsitööhuvilised teevad Aade Lõngale head reklaami, ei too see Reet Paltsi sõnul rahaliselt palju sisse, sest korraga ei osteta väga palju. Lõviosa lõngast ostab neilt ära üks Eesti ettevõte.

Üle 40 aastat lõngatootmist
OÜ Aade Lõng on välja kasvanud Raasiku endisest villavabrikust, mis alustas tööd 1969. aastal Harju teenindus-tootmiskombinaadi juures.

„Villavahetuspunkte oli sel ajal palju, kuid vabrikuid mitte. Raasikul tegime põhiliselt valget lõnga,“ meenutab ettevõtte kauaaegne tegevjuht ning möödunud sügisest vaid juhatuse esimehena jätkav 71aastane Peeter Palts, kes on Raasiku lõngatootmise juures olnud algusest peale.

1984. aastal koondati kõik villavabrikud tootmiskoondise Jõgeva alla ning kui 1990ndate alguses algas erastamine, sai Raasiku villatööstusest Eesti seitsmes ja ühtlasi viimane rahvaettevõte Aade. Pärast seda moodustati oma töötajatega AS Aade Lõng, mis alates 1995. aastast tegutseb osaühinguna.

Osanikke on kümmekond, neist ainsatena töötavad firmas Reet ja Peeter Palts.

Aade Lõngas töötab 20 inimest, valdavalt naised. Enamus on kohalikud, paar naist käib ka Kehrast.

„Töö ei ole raske, kuid tahab ka ajude liigutamist ning kiiret kätt,“ sõnab Peeter Palts.

Lõnga tehakse enamasti samade masinatega, millega 40 aastat tagasi.

„Näiteks kraasimasin on aastast 1956. See on Sindist siia toodud, töötas seal ligi kakskümmend aastat, jäi vanaks, meil töötab tänaseni. Eks uusi juppe on ikka aeg-ajalt vaja treida,“ räägib osaühingu juht.

Lõng Uus-Meremaa villast
Üle 90 protsendi villast, millest Raasikul praegu lõnga tehakse, tuleb Uus-Meremaalt.

„Eestis kasvatatakse põhiliselt lihalambaid. Nende villa jämedus on tunduvalt suurem, kui normaalse lõnga jaoks vaja – sellest kootud sokid, kampsunid jäävad väga karedad,“ põhjendab Peeter Palts.

Uus-Meremaa lammaste lõng on tema kinnitusel tükkmaad peenem ja pehmem. See jõuab Raasikule Saksamaalt Bremenist, iga kuu tarnitakse 3-3,5 tonni villa, millest tehakse kuus keskmiselt 3 tonni lõnga.

Et saada 60 pooli ehk 18 kilo lõnga, kulub umbes kaks ja pool päeva. Kõigepealt läheb vill eeltöötlemisse – seebist, veest, õlist ja nuuskpiiritusest valmistatud emulsioon võtab villast ära staatilise elektri ning see ei hakka kraasimisel lendlema. Kraasimisega aetakse villakiud ühesuunaliseks, et saaks loori, mis jagatakse 120ks heideks.

Kolmas töö lõngavalmimisprotsessis on ketramine – sellega aetakse heidele peale kindel arv keerde, et lõng tuleks ühtlane ja tugev. Nii valmib ühekordne lõng. Kuna põhiliselt soovitakse siiski kahekordset, läheb esmane lõng veel korrutusmasinatele. Ühevärvilist lõnga saab korrutada ka kolme- ja neljakordseks.

Valmis lõng läheb poolimisse või vihtideks aspeldamisele ning pärast markeerimist on müügivalmis.

Eestis ainsana toodetakse artistic lõnga
Aade Lõng on Eestis ainuke ettevõte, kes teeb mitmevärvilist, sujuva üleminekuga niinimetatud artistic lõnga.

„Selle idee saime 1992. aastal rootslastelt,“ ütleb Reet Palts.

Ta selgitab, et mitmevärvilise lõnga tegemiseks kasutatakse värvitud villa. Peamiselt tehakse kolmevärvilist lõnga, kuid ka nelja- ja kuuevärvilist ehk vikerkaare-lõnga.

Artistic lõnga tegemine on väga töömahukas ning nõuab täpsust – värvilist villa tuleb kraasimismasinasse panna kindlas kaalus ja järjekorras, et ühevärvilised heided saaksid ühepikkused ning neid oleks võimalik lõngaks korrutada.

Aade Lõnga värvikaardil on üle 25 erineva artistic lõnga, enamus neist Reet Paltsi enda kombineeritud: „Tuleb arvestada, mis on parasjagu moes. Mõnda on soovitatud – et pange need värvid kokku. Eks ma juba enam vähem tean, mida keegi soovib. Soomlased tahavad säravaid värve, rootslased on konservatiivsed, neile meeldivad ühevärvilised lõngad, näiteks teksasinine, roostepruun.“

Rootslaste tellimusel tehakse Aade Lõngas ka erinevat värvi ja paksust viltmaterjali. Neist valmistatakse näiteks susse, stantsitakse taldu. Peale selle tehakse ka villavahetust. Kes toob Raasikule villa, saab vastu Eesti villast tehtud lõnga, valget või halli.