OÜ Katkera on esitatud Anija valla aasta tegija nominendiks kahes kategoorias

3282
OÜ KATKERA juht MAREK SUIK koos 5aastase poja KENERTIGA ettevõtte masinapargi juures Anijal.

Kohalike meeste firma Katkera on sel aastal esitatud nii Anija valla aasta ettevõtja kui aasta vabatahtliku tiitlile.

OÜ Katkera ja selle juhi Marek Suigi kandidatuuri esitaja märkis, et toimugu vallas jooks või matk või jalkamatš,siis on üks ja kindel tõetera, et toetajate seast leiab  Katkera.
„Kui kasutad kohalikku infrastruktuuri oma ettevõtte tarvis, on normaalne anda kogukonnale midagi omalt poolt tagasi,“ arvab Marek Suik.
OÜ Katkera on Anija Unitedi jalgpallimeeskonna ning HC Kehra noorte käsipallurite sponsor, toetanud kohalikke ettevõtmisi rahaliselt ja teinud tasuta või soodsa hinnaga tööd: „Kui keegi on palunud, pole me kunagi ära öelnud. Tegelikult võiks tulla isegi julgemalt küsima, see hoiab ka meid nii-öelda pildil.“

Autoremondist kopatöödeni
Katkera loodi 1994. aastal, mil pärast sovhoosi lagunemist erastasid selle endised töötajad eesotsas Andres Suigiga Anija töökoja. Algul tegutseti aktsiaseltsina ning peamiselt remonditi autosid ja põllumajandusmasinaid.
„Mina tulin siia 2005. aastal. Olen õppinud metallitööd ning pärast autoremonti tegelesime paar aastat metallitööga. Aga seda tuleb teha suurelt, et ära tasuks,“ räägib Marek Suik, kes nüüd on isa kõrval OÜ Katkera teine osanik.
2005. aastal, kui ta ostis oma vennalt Rain Pilvelt esimese ekskavaator-laaduri, hakkas Katkera tegema pinnasetöid: „Esialgu tegime ekskavaator-laaduriga lihtsalt kaevetöid, peamiselt paigaldasime septikuid ja reoveemahuteid, mõni aasta hiljem alustasime ka vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamist.“
Töömaht kasvas, kui algasid mahukad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektid – väikefirmalt hakati tellima liitumispunktide ehitamist, et eramajapidamised saaksid ühise veevärgiga liituda.
„Esimesel aastal pärast seda, kui Kehra ÜVK peatrasside ehitamise projekt lõppes, oli meil palju tööd,“ sõnab Marek Suik.
Sageli juhtus, et kui Katkera kopp kusagil õues kaevas, tuli naabermaja omanik neid ka enda aeda tööle kutsuma: „Üksvahe oligi nii, et ühes tänavaotsas alustasid ja teises lõpetasid.“
Kuigi suur hulk Kehra eramajadest pole siiani ÜVKga liitunud, tellivad praegu Katkeralt seda tööd vähesed: „Paljud neist on vanemad inimesed, kes peavad ühisveevärki kalliks, kuigi tegelikult nii see pole. Kuivkäimlaga selle hinda muidugi võrrelda ei saa, kuid reoveemahuti kasutamisest tuleb ühiskanalisatsioon odavam ja on muidugi ka mugavam. Mõnel pole vee majja toomiseks raha. Oleme sel juhul pakkunud võimalus tasuda järelmaksuga.“
Katkera võimaldab veetrassiga liitujaile nii-öelda võtmed kätte lahendust ehk kaevab aiatagusest liitumispunktist torud majja ja teeb ka sisetööd – paigaldab tualettpoti ja muud: „Poolikut lahendust pole mõtet pakkuda. Kui kõik on otsast lõpuni ühe ettevõtte tehtud, ei teki garantiiprobleemi ning inimestele on mugavam, kui ei pea järgmise töö jaoks otsima uusi tegijaid.“
Mõned aastad tagasi rajas Katkera Anija vallamaja vastas asuva mänguväljaku põhja ning teed ja platsid. Tänavu kevadel on ettevõttel plaan pühenduda peamiselt korrusmajade juurde parklate rajamisele. Inimestel on üha rohkem autosid, kuid kortermajade juures ei jagu neile kõigile kohti. Seetõttu soovitakse parklate laiendamist näiteks haljasalade arvelt. Katkera tegi esimese parkla ühe korteriühistu tellimusel eelmisel aastal, kevadel, kui ilm lubab, alustatakse järgmisega.

Lumetõrje Kehras ja Tallinnas
Talvel, kui maad kaevata ei saa, on Katkera põhitöö lumetõrje. Koduvallas tehakse seda Kehras, Lehtmetsas ning Ülejõe külas. Peale selle käiakse alltöövõtjana lund lükkamas Tallinnas – Anija valla firma hoiab puhta näiteks riigikogu esise platsi ning Estonia teatri ümbruse.
„Niipea, kui lumesadu lõpeb, tuleb minna. Kui sadu algab öösel, panen kella äratama ja käin vaatamas – kui norm on täis, ajan mehed välja ja läheme tööle,“ jutustab Marek Suik.
Norm tähendab Tallinnas 2 ja Kehras 8 sentimeetrit lund. Kui lund on nii palju maas, siis Tallinnast helistatakse, Kehras käib Marek Suik ise omatehtud mõõteriistaga mõõtmas. Pärast sadu sõidavad kaks traktorit kõigepealt pealinna lund lükkama, kaks jäävad Kehrasse. Kui Tallinnas töö tehtud, tulevad sealt masinad tagasi appi koduvalda.
„Tuleb tunnistada, et võtsime natuke liiga suure ampsu. Tänavu jaanuaris olime suhteliselt piiri peal, sest lund oli niivõrd palju. Masinaid jäi puudu ja kõvemad mehed olid 24 tundi järjest traktoriroolis,“ ütleb Marek Suik.
Eelmisel talvel lõppes Katkeral esimene kolmeaastane lumetõrjeleping Anija vallaga ning sügisel uuel konkursil ettevõte enam ei osalenud. Kuna Kehrasse uut lumelükkajat ei leitud, pidas vallavalitsus Katkeraga läbirääkimisi, esialgseid tingimusi muudeti pisut ja sõlmiti leping ka järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks: „Algul pakuti tunnitasuga lepingut. See meile ei sobi, sest jooksvad kulud on nii suured, et kui lund ei tulegi, oleme miinuses.“
Nüüd sadas jaanuaris korraga maha nii palju lund, et kui Marek Suik koostas lumetõrjetööde aruandeid, selgus: kuu ajaga tuli töötunde sama palju, kui eelnevatel aastatel lumekoristus perjoodil kokku . Ta tunnistab, et Kehras ei jõudnud nad suure lumega sugugi igaks hommikuks teid piisavalt puhtaks. Sellest hoolimata on ettevõtte juht saanud vallakodanikelt vaid üks-kaks telefonikõnet.
„Enamasti saadavad nad vallamajja kirju või helistavad ja sealt siis teatatakse mulle. Tegelikult võiksid inimesed helistada otse mulle, telefoninumber on ju avalik, siis liiguks info palju kiiremini ning saame olla operatiivsemad,“ ütleb Marek Suik ja märgib: „Muidu on Kehras ikka etteheiteid, aitäh ei tulda kunagi ütlema, kuigi tegelikult on see üsna karm töö.“
Peale lumelükkamise tuleb Kehras teha ka libedusetõrjet. Kuna kõnniteede hooldus suure traktoriga pole enam lubatud, tellib Katkera linnast väiksemat puisturit. Sellel aastal kõnniteedele enam liiva  ei  panda,  kasutatakse  graniiti.
Katkera masinapargis on kolm ekskavaator-laadurit ja veoauto. Talvel saab traktorite ette panna vastaval vajadusele lumesaha või liivapuisturi. Peale Andres ja Marek Suigi töötavad masinatel veel kaks meest.
„Kvaliteetse tööjõu leidmine on Eestis praegu väga keeruline, traktoristi leidmine lausa võimatu missioon,“ märgib Marek Suik.
Ta lisab, et pooleaastase kuulutamise peale saadi kaks-kolm kõnet: „Traktoristilubade ja oskustega noori ei ole väga palju. Kehtna majanduskoolis küll õpetatakse kopajuhte, aga siia nad ei tule. Risk on hakata kedagi ka endal välja õpetama, see võtab aega ning võib-olla ei saagi asja või läheb väljaõpetatud mees seejärel hoopis minema.“