Anija vallavolikogu noorim liige OSCAR ÕUN leiab, et inimesed peaksid nägema valda kui koostööpartnerit.
Oscar Õun kandideeris möödunud aastal kohaliku omavalitsuse valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekirjas. IRL sai Anija vallavolikogus kaks kohta ning nimekirja järgi pidanuks need saama Urmo Sitsi ja Rene Kaalo. Kuna Urmo Sitsist sai abivallavanem, pääses volikokku nimekirjas järgmine – Oscar Õun, kes sai 36 valija hääle.
„Seda oli üllatavalt palju. Tahtsin nendelt valimistelt eelkõige kogemust, suurt agiteerimistööd ma ei teinud. 100st saadud visiitkaardist jagasin ära vaid 20. Ehk olen kohalike seas silma paistnud, päris juhuslikult ei saanud need hääled tulla,“ ütles ta.
Oscar Õun elab Kehras, põhikooli lõpetas ta Kehra gümnaasiumis. Edasi läks õppima Tallinna Polütehnikumi telekommunikatsiooniseadmete spetsialistiks. Nelja aastaga omandas kesk-eri hariduse, kuid see eriala teda enam ei paelunud. Huvi oli tekkinud õigusteaduse vastu ning ta otsustas astuda ülikooli. Iseseisvalt tegi riigieksamid, kuna polütehnikumis neid ei nõutud. 2008. aastal astus ta Tartu Ülikooli Õigusinstituuti, kus õpib teist aastat avatud ülikoolis, see tähendab kaugõppes.
„Tahtsin kooli kõrvalt tööl käia, sellepärast ei läinud statsionaarõppesse. Kaugõpe sobib mulle hästi, käin hea meelega loengutes, sest neid on niigi vähe. See tähendab, et kodus tuleb palju õppida ja see distsiplineerib ennast paremini kokku võtma.“
Tegutseb kahes linnas
Kooli kõrvalt töötab Oscar Õun inkassofirmas Akord Inkasso OÜ võlamenetlejana, kus tema ülesanne on suhelda võlgnikega ning leida sobivaim lahendus, kuidas nad võlad tasutud saaks.
„Töö on väga mitmekülgne, igat võlgnikku tuleb kohelda erinevalt. Näiteks on inimene oma rahalist seisu ülehinnates ostnud toote või teenuse, kuid ei jõua selle eest nüüd tasuda. On ka pikaaegseid võlglasi, kes olenemata võetud kohustustest ei kavatsegi maksta. Inimesed võivad olla väga emotsionaalsed, mõni nutab telefonis, tõstab häält, lubab väljapressimise eest kohtusse kaevata.”
Ta leiab, et on kasvatanud endale paksu naha ega võta võlgnike süüdistusi isiklikult. Tema sõnul on kõige lihtsam lähtuda faktidest, mitte minna emotsionaalseks. Samuti on töö juures vaja loovust, et motiveerida võlgnikke tekkinud probleeme lahendama.
„Pidevalt käib võitlus moraalitundega. Ühelt poolt tahaks olla inimlik, teiselt poolt tuleb lähtuda formaalsetest menetlusreeglitest.“
Oscar Õun räägib, et nii töö ja kool Tallinnas kui ka volikogutöö Kehras on omavahel seotud ning ta õpib pidevalt. Koolis pakub talle huvi haldusõigus, milles ta saab praktikat volikogus. Töö inkassofirmas tähendab, et on vaja väga hästi tunda võlaõigusseadust, mis on samuti kooliga seotud.
Revisjonikomisjoni esimees
Poliitikasse suundus Oscar Õun 2008. aastal, kui otsustas liituda IRLiga. Erakond sobis tema vaadetega, ka on tema sõnul IRL Harjumaal aktiivne. Erakonda astus ta huvist poliitika vastu: „Maailmaparandajaks ega populistiks ma ennast ei pea. Erakonnad on nagu sillad inimese ja riigi vahel. Mul tekkis huvi otsustusprotsessi vastu.“
Volikogus sai ta kohe olulise ülesande – revisjonikomisjoni esimehe koha. Ta on üllatunud, et noorele volikoguliikmele sai nii tähtis koht. Tavaliselt moodustab komisjoni opositsioon, kes sel korral keeldus. Lisaks on Oscar Õun veel kahe komisjoni liige.
Praegu on IRLil ja valimisliitudel Saab Ka Teisiti ning Toimekas Koduvald Anija vallavolikogus käsil koalitsioonilepingu sõlmimine. Oscar Õun ütles, et koalitsioonis on palju ühiseid seisukohti ning ta leiab, et praegune võimuliit Anija vallas püsib pikalt: „Seda on märgata, et kõik tahavad hoida paati vee peal.“
Valla konservatiivset eelarvet peab Oscar Õun heaks. Tema sõnul on mõeldud kõige mustemale variandile ning püütud seejuures kinni pidada valimislubadustest.
Noorte hääl Kehras
Ta leiab, et on pigem noorema valijaskonna esindaja: „Mul on hea meel, et tänu minule on hakanud teised kohalikud noored poliitika vastu huvi tundma. Paljud ei saanud siiani aru, mida kohalik omavalitsus endast kujutab.“
Ta leiab, et nüüd on tema ülesanne inimeste usaldus välja teenida, see on suur vastutus.
Volikogus loodab ta nelja aasta jooksul teha tööd, et muuta ennast valijate seas tuttavaks. Kõrgeid ambitsioone tal ei ole, vallavanema koht ei huvita. Küll on tal aga ideid, kuidas kohalikku elu paremaks muuta.
„Peaksime poliitikasse kaasama rohkem nii-öelda tavainimesi, sest just elanikelt tuleb palju häid ideid. Sageli ei osata nendega kuhugi pöörduda. Inimestepoolne initsiatiiv on see, mis viib edasi. Neil peaks tekkima usaldus kohaliku omavalitsuse vastu. Selleks peaksid kõik otsused avalikus sektoris olema võimalikult selged ja läbipaistvad.“
Ta on seda meelt, et Kehra peaks muutuma ettevõtjasõbralikumaks: „Paljudele uutele ideedele ollakse vastu. Kui me ei loo inimestele, kes sooviksid me piirkonda investeerida, soodsaid tingimusi, ei taha siia keegi tulla. Anija vallas on üle 6000 elaniku, mis tähendab et potentsiaalset tööjõudu jätkub, tuleb ainult huvi tekitada.“
