Eelmise nädala esmaspäeval jõudis meediasse uudis, et haridus- ja teadusministeerium kavatseb alustada omavalitsustega läbirääkimisi alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmetesse vastuvõtu lõpetamiseks. Kõigepealt plaanitakse läbirääkimisi alustada omavalitsustes, kus gümnaasiumiõpilasi on alla 40, neid on Postimehe andmetel Eestis 14.
Vähem kui 100 õpilast on Ida-Harju kõigis kolmes koolis, kus on gümnaasiumiklassid –Sõnumitoojale koolidelt saadetud andmete järgi on Kuusalu keskkoolis 10., 11. ja 12. klassis kokku 89 õpilast, Kehra gümnaasiumis 80, Loksa gümnaasiumis 22.
Ametlikku kirja võimalike läbirääkimiste kohta ei olnud ministeeriumist omavalitsustele möödunud nädala seisuga saadetud.
Teade ja avaldus Kuusalu valla veebilehel
Gümnaasiumi-uudisele reageeriti kiiresti Kuusalu vallamajas. Pärast ERRi reporteri kommentaaripalvet avaldati möödunud esmaspäeval valla veebilehel teade, et Kuusalu keskkoolilt on häid uudiseid kooli gümnaasiumiastme arendustegevustes: valikkursuste arvu suurendamine kontaktõppes ja veebipõhiselt, järgmise õppeaasta 80minutilised koolitunnid, projektid füüsilise õpikeskkonna arendamiseks.
Eelmisel neljapäeval avaldasid Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt ja volikogu esimees Ulve Märtson valla veebilehel ja Facebookis avalduse „Kuusalu keskkooli osas vaatame tulevikku kindlustundega“. Selles on muuhulgas öeldud, et Kuusalu vald on koolipidajana seisnud selle eest, et koolil oleks kaasaegne ja vajadusi arvestav taristu. Vallavolikogu on kinnitanud kooli rekonstrueerimiseks vajalikud summad 2024. aasta eelarvesse ja 2024-2027 eelarvestrateegiasse.
„Usume, et arendustegevused innustavad Kuusalu valla noori jätkama gümnaasiumiõpinguid Kuusalu keskkoolis,“ on kirjas avalduses.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt ütles Sõnumitoojale, et kohalikud elanikud panid gümnaasiumite sulgemisuudist tähele ning hakkasid selle kohta küsima: „Oodati meie kommentaari. Kinnitasime avalduses, et Kuusalu vallavalitsus ja vallavolikogu on otsustanud, et Kuusalu keskkoolis antakse gümnaasiumiharidust. See kajastub hiljuti vastu võetud arengukavades ja vallaeelarve strateegias. Kuusalu keskkooli juhtkond on koos õpetajatega teinud arenguplaane, mis on kaasaegsed ja uut energiat andvad.“
Vallavanem lisas, et valla investeerimistegevus on peamiselt suunatud Kuusalu koolimaja arendamisse nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiosa jaoks, rahataotlused ehitustöödeks on esitatud kahte riiklikku toetusfondi.
„Võimalused on loodud ja loomisel, et õpilased ei peaks otsima gümnaasiumis õppimise võimalusi mujalt,“ lausus ta.
Gümnaasiumi jätkamine Kehra kooli arengukavas
Anija vallavanem Riivo Noor sõnas, et vallavalitsuse jaoks on väikeste gümnaasiumite lõpetamise teema uus ja ootamatu, haridus- ja teadusministeeriumist ei ole vallavalitsuse poole sellega pöördutud.
„Kehra kooli gümnaasiumiosa on aasta-aastalt kasvanud, ehk läheb veel mõni aasta aega ja jõuame kasvada saja piirimaile enne, kui tehakse ettepanek see sulgeda. Nagu kuulda oli, võetakse esmalt ette need koolid, mille gümnaasiumiosas on alla 40 õpilase,“ lausus vallavanem.
Ta lisas, et kõigepealt on vaja ministeeriumilt täpsemalt plaani, millal ja kuidas kavatsetakse gümnaasiumide võrku korrastada – mis ajaks soovitakse väikesed gümnaasiumiosad sulgeda ning kuidas seda on plaan teha, kas võetakse nende pidamise õigus või riigi toetus. Riivo Noor tõdes, et piisab vaid väikeste vallagümnaasiumide riiklik rahastamine lõpetada, kui need peavad paratamatult oma uksed sulgema.
„Varem maksis Anija vald Kehra gümnaasiumiosale peale, kuid alates eelmisest õppeaastast on kooli gümnaasiumiosas nii palju õpilasi, et riigieelarvest saadud pearahale me vallaeelarvest enam lisama ei pea. Saame Kehra kooli gümnaasiumiosale riigilt suurusjärgus 250 000 eurot. Kui seda enam ei antaks, kas suudame igal aastal gümnaasiumiossa nii palju vallaeelarvest raha anda, et seda hoida? Kardan, et mitte,“ arvas Riivo Noor.
Detsembris kinnitas Anija vallavolikogu Kehra gümnaasiumi arengukava 2023-2029. Arengukavas märgitakse, et kooli gümnasistide arv on olnud tõusuteel ning nähakse ette Kehras gümnaasiumi säilimist.
Loksale uued kortermajad ja õpilaste arvu kasv
Loksa linnapea Värner Lootsmann tõdes, et gümnaasiumiklasside kaotamine vähendab aineõpetajate töökoormust ja nii võib õpetajatest puudu jääda ka põhikoolis, sest osad neist peaksid täiskoormuse tagamiseks hakkama töötama mitmes koolis. See võib muuta raskemaks noorte õpetajate töölesaamist põhikooli.
Ta sõnas, et haridust ei saa vaadata ühe-kahe-kolme aasta raames, vaid laiemalt: „Loksale on tulekul mitu suuremat arendust. Ehitada plaanitakse 6 korrusmaja kokku umbes150 korteriga. Kaks kolmekorruselist kortermaja kokku 30 korteriga on arendajal kavas ehitada Posti tänavale saunamaja kinnistule, endise saunahoone lammutamine algab lähiajal. Nooruse ja Rohuaia tänava nurgale on kavandatud 4 korrusmaja kokku ligi 120 korteriga, üks maja tuleb sinna neljakorruseline ja teised kolmekorruselised. Seda kinnistut on hakatud korrastama, võsa on maha võetud. Kui teoks saab ka plaan rajada mere äärde endise Ankru ja hilisema rannarestorani asukohale 9000ruutmeetrisele kinnistule spaa, on oodata elanikkonna suuremat kasvu. Oleks lausrumalus panna gümnaasiumiosa kinni, et umbes 8 aasta pärast hakata uuesti avama. Mida sellise sulgemisega võidetaks?“.
Linnapea sõnul on detailplaneeringutega kavandatud Loksale veelgi elamuarendusi – Loksa sissesõidul paikneva bensiinijaama taha Vana-Puki kinnistule on planeeritud kortermaju ja eramuid ning Nõmme linnaosasse Mere tänava lähedusse 11 eramuga elurajoon.