Õiguskord Ida-Harjumaal

1450

Eelmisel aastal tõusis registreeritud kuritegude arv Ida-Harjumaal kokku umbes 4 protsenti. Kuritegude arv kasvas Kose, Anija ja Raasiku vallas, kuid langes Rae, Kuusalu ja Aegviidu vallas ning Maardu linnas. Selgelt on näha pealinna mõju ümbruskonnale – enim kuritegusid 1000 elaniku kohta pandi toime Jõelähtmel, Maardus ja Rae vallas.

Viimastel aastatel on stabiilselt tõusnud kuritegude avastamine. See trend jätkus ka 2008 aastal, kui politsei avastas viiendiku võrra rohkem kuritegusid kui aasta varem. Kokku avastati 60% kõigist kuritegudest.
 
Varavastaste kuritegude arv langes
2008. aastal vähenesid Ida-Harjumaal nii vargused eluruumidest kui ka röövimised. Seevastu tõusis kelmuste arv. Peamiselt oli kelmuste näol tegemist võõra pangakonto kasutamisega kiirlaenu võtmiseks või eraisikute ning äri­ühingute vaheliste ostu-müügi tehingutega seotud rikkumistega.

Rõõmustav on tõdeda, et kasvanud on inimeste teadlikkus oma vara kaitsmisel.  Õiguskaitseasutused üksi ei suuda kuritegevusega võidelda, tuleb mõista, et oma turvalisuse tagamiseks peab panuse andma meist igaüks. Mida saab teha inimene oma vara kaitsmiseks? Esmalt palju korratud tõde, et valveta jäetud asjad – sõidukisse jäetud asjad, lahtised aknad, lukustamata jalgrattad ja ka valveta ehitusobjektid – on ahvatluseks vargale. Oluline roll on ka kogukonnal. Kodust lahkudes ei tohiks jätta vara päris valveta, selleks tasub luua kontakte naabritega.  Häid tulemusi on näidanud naabrivalve piirkondade loomine.
 
Isikuvastaste kuritegude arv tõusis
Kui 2007. aastal registreeriti Ida-Harjumaal kokku 173 isikuvastast kuritegu, siis eelmisel aastal oli see number 297. Tõus on aga toimunud peamiselt peretülide ja nende käigus tekitatud kehavigastuste arvelt.  Ei saa väita, et perevägivald oleks viimastel aastatel tekkinud probleem, pigem on tegemist latentse kuritegevusega, kus politseini jõuab vaid osa sündmustest. Registreeritud sündmuste tõus on kahetine näitaja. Ühest küljest viitab see meie ühiskonna valupunktile, teisalt näitab aga inimeste usalduse kasvu õiguskaitseasutuste vastu – julgetakse senisest enam abi ning väljapääsu otsida.

Positiivsena saab märkida seda, et eluvastaste süütegude arv Ida-Harjus on vähenenud kolme võrra ehk 8 süüteolt 2007. aastal 5 süüteoni 2008. aastal. Eluvastased süüteod on toime pandud valdavalt tuttavate vahel ja enamasti on siin üheks põhjuseks alkohol.
 
Valvsaks teeb alaealiste kuritegevus
Eelmisel aastal registreeriti Ida-Harju piirkonnas 96 alaealiste poolt toime pandud kuritegu, mis on 15 võrra enam kui aasta varem. Peamiselt oli tegemist vargustega (üle 60%), järgnesid isikuvastased süüteod (umbes 17%).

Ka registreeritud väärtegude ehk ühiskonnale vähem ohtlike süütegude arv on tõusnud. 2007. aastal karistati alaealisi väärtegudes 1050 korral, 2008. aastal oli see arv 1072. Politsei on tuvastanud enam alaealiste poolt toime pandud alkoholiseaduse rikkumisi, langenud on narkootikumide tarvitamine. Pole harvad juhtumid, kus alaealiste alkoholi tarvitamine viib avaliku korra rikkumiste ja vandaalitsemisteni.
  
Liiklusjärelvalve on teravdatud tähelepanu all
Oluliseks eesmärgiks oma töös peame liiklussurmade ja liikluses viga saanute arvu vähendamist. Seepärast pöörame jätkuvalt kõrgendatud tähelepanu joobes autojuhtide, piirkiiruse ületajate ning turvavarustuse kasutamise nõuete eirajate välja selgitamisele. 2008. aastat kokku võttes võib öelda, et algus liikluskultuuri parendamisele on tehtud. Möödunud aastal toimus Ida-Harju territooriumil 85 liiklus­õnnetust vähem ning elu kaotas liikluses 10 inimest vähem kui aastal 2007.

Ligi kaks korda on vähenenud ka joobes autojuhtide arv, mis lubab eeldada, et valitud politseitöö suund hakkab soovitud mõju avaldama. Samuti on ligi kolmandiku võrra langenud joobes sõidukijuhi süül toimunud liiklusõnnetuste arv.

Jalakäijad sattusid eelmisel aastal liiklusõnnetusse 15 korral. Viga sai 12 ja hukkus 3 jalakäijat. Seejuures tasub ära märkida, et kaks jalakäijat, kes hukkusid, ei kandnud helkurit. Turvavarustuse kasutamine liikluses on oluline. Kinnitamata turvavöö või puuduv helkur on tihti see asjaolu, mille tõttu saab inimene liiklusõnnetuses kannatada. Eestis hukkub kõige rohkem inimesi just liiklusõnnetuste tagajärjel. Sellise riski vähendamisele saab hoolsama suhtumisega kaasa aidata iga liikleja.
 
Aasta 2009 politsei töös
Käesoleva aasta esimestel kuudel on olnud kuritegevus langustrendis. Langenud on nii vara- kui ka isikuvastased kuriteod. Registreeritud on 7 alaealiste toime pandud kuritegu. Toimunud on 49 liiklus­õnnetust, milles on hukkunud 2 ja saanud vigastada 10 inimest. Mõlemad hukkunuga liiklusõnnetused juhtusid joobes sõidukijuhi osavõtul.

Politsei seab endale igaks tööaastaks prioriteedid, millele eriti teravalt tähelepanu pöörata. Ka käesoleval aastal pöörame kindlasti kõrgendatud tähelepanu liiklusjärelvalvele. Üheks esmaseks prioriteediks on aga noored, seda nii nende kui nende suhtes toime pandud süütegude avastamisel. Siinkohal tahan rõhuda sotsiaalsele hoolivusele – iga laps on selleks liiga väärtuslik, et käed taskus pealt vaadata, kuidas temast sirgub kurjategija. Õiguskaitseasutustel on alaealiste õigusrikkumise puhul tihti vaid tekitatud kahju heastamise võimalus, rikkumiste ennetamisel on oluline roll lapsevanematel ja kogukonnal. Lapsed ei adu sageli, mis on õige ja mis on vale, neile tuleb selgitada ühiskonna toimimise reegleid ning oma käitumisega eeskuju näidata. Just julgus hoolida ja reageerida aitab vältida tulevikus tekkida võivaid probleeme.